Sularaha poekassast

Kui olete sisseoste tegemas mõnes Austraalia või Iirimaa kaupluses, pakub klienditeenindaja teile pea alati võimalust otse poekassast teenustasuta sularaha välja võtta.

Eeldusel, et leidub piisavalt huvilisi, on Swedbank valmis sügisel-talvel vastava teenusega turule tulema, kinnitas panga pressiesindaja Mart Siilivask.

"Oleme hetkel uurimas, kas Eesti jaekaupmeestel oleks huvi sellise teenuse vastu, kus POS-terminali (kassaterminal - toim) vahendusel saaks võimaldada klientidel oma kontolt sularaha võtta," selgitas ta.

Siilivask lisas, et kui kaupmeestel ja klientidel on teenuse vastu piisav huvi, ei välista pank tulevikus ka teist laadi teenuse pakkumist. "Oleme valmis läbi rääkima, kui huvilised meie poole pöörduvad," ütles ta. Teenusega seotud teenustasudest ja võimalikest turvariskidest on tema hinnangul siiski veel liiga vara rääkida.

SEB hinnangul pole sellisele teenusele vajadust. Sama plaani on kaalunud ka SEB pank. Panga pressiesindaja Silver Vohu sõnul on aga leitud, et teenuseks puudub vajadus. Esiteks on tema sõnul suuremates tõmbekeskustes SEB sularahaautomaat niikuinii olemas ja väiksemates piirkondades on pangaklientidel võimalik raha välja võtta postkontoritest.

Kui postkontorisse saab klient vajamineva summa Vohu kinnitusel ette tellida, siis poodide puhul ei saaks kunagi kindel olla, kas kassas on piisaval hulgal raha olemas ja raha väljavõtmisega kaasneks ostmiskohustus.

"Meil on 280 teeninduskohta tänu postipankadele, neid punkte on piisavalt palju ja enam lähemale kliendile saada pole võimalik," rääkis Vohu.

Teenustasudest ei pääse. Kassast raha välja võtmise lahendusega tuli mõne aasta eest välja Eesti Tarbijaühistu Keskühistu (ETK), mis võimaldab kõigil inimestel teenustasu eest oma kauplustes Säästukaart Plussiga sularaha välja võtta.

ETK tegevjuht Jaanus Vihand ütles Äripäevale, et 350 müügipunktiga on ETK Grupi kauplused tänaseks kujunenud Eesti suurimaks sularahateenuste võrgustikuks.

Tema sõnul on teenus populaarne ja selle mahud kasvavad pidevalt - kui 2013. aastal teostati 2,4 miljoni euro ulatuses ligi 47 000 tehingut, siis sellel aastal ennustatakse teenusele 2,5 - 3 kordset kasvu.

Kehtiva hinnakirja järgi on sularaha väljavõtmise teenustasu 1,5% tehingu summast ja minimaalselt 1 euro. Vihandi sõnul on hinnakujundus teostatud põhimõttel, et teenus oleks kliendi jaoks odavam kui võõra panga ATMist raha võtmine.

Seda, et teenus võiks sarnaselt Austraalia poekettidele olla klientidele tasuta, Vihandi vähemalt praegu võimalikuks ei pidanud.

"Igale kaardimaksele on seatud pankade poolt teenustasu, mis reeglina moodustab teatud protsendi makstavast summast," toonitas ta. "Hetkel maksab need teenustasud kinni kaupmees, sularaha väljavõtu puhul peaks seda tegema aga inimene ise, nii nagu ka praegu võetakse ATM-st sularaha väljavõtmise eest teenustasud kliendi kontolt maha."

Teenus sõltub klientide huvist. Selveri avalike suhete juht Annika Vilu ütles, et Eestis tehakse üle 70 protsendi ostudest kaardiga ning kaardimaksete osakaal tõuseb igal aastal. Samuti on tema sõnul iga Selveri poe juures pangaautomaat, mistõttu pole kliendid poe kassast sularaha väljavõtmise teenuse vastu huvi tundnud.

Siiski oleks lahendus Vilu kinnitusel võimalk ning kui klientidel huvi jagub, siis võidakse seda koostöös pankadega arendada. "Paraku tähendab see erinevaid lisakulusid arendusele, täiendavale sularaha hoidmisele, turvalisuse tagamisele, mistõttu päris tasuta kaupluse kassast sularaha väljavõtmise teenust ilmselt pakkuda ei saa," möönis ta.

Maxima finantsjuht Sergejs Millers ütles, et selle teenuse populaarsus sõltuks suuresti teenustasu suurusest ja peaks olema mõeldud väheasustatud piirkondadele, kus ATMi ülalpidamine on majanduslikult ebaotstarbekas, aga võimalik, et mujalgi.

Praegu kehtivad ETK teenustasud raha väljavõtmisele on tema hinnangul tarbijate jaoks krõbedad. "Ma ei usu, et selline teenustasu on mõistlik ja laias tarbijaskonnas aktsepteeritav," leidis ta.

Ideed, et ühel päeval avaneb kõigile poeklientidele võimalust pangakaardiga kassast raha võtta, pidas ta võimalikuks. Eeldused teenuse realiseerimiseks on tema hinnangul kõigepealt pankade soov ja koostöö. "Antud hetkel nende initsiatiiv ja soov puudub, kuna nad on huvitatud sularaha osakaalu vähenemisest," möönis ta.

"Tehniliselt on teenus võimalik ning ilmselt on juba olemas ka rahvusvahelised standardid. Võimalik teenustasu sõltub samuti suures osas pankade lähenemist," lausus Millers.

Kaupmeeste Liit on skeptiline. Kaupmeeste liidu tegevdirektori Marika Merilai sõnul ei ole sularaha väljavõtmiseks kaupluse kassast seni olnud suurt vajadust.

Ta märkis, et kui olukord peaks muutuma ja pangad otsustavad selle sularahaautomaatide teenuse pakkumise kaupluste piirkonnas lõpetada ning kliendid avaldavad teenuse järele soovi, siis kaupmehed kindlasti seda kaaluvad.

Merilai rõhutas, et jaekaubandusettevõtjate põhitegevus on jaekaubanduse arendamine ning klientidele kaupade pakkumine ja müümine. Kõik muud tegevused, sealhulgas sularaha väljavõtu tingimuste loomine, on lisateenused.

Kaupmeeste Liit on Euroopa jae- ja hulgikaubandusorganisatsioonide ühenduse EuroCommerce liige, kuid sularaha väljavõtmise teema ei ole sealgi seni Merilai hinnangul väga laialt levinud. "Pigem paistame koos Põhjamaadega välja aktiivse interneti- ja kaardimaksete kasutamisega," tõdes ta.

Antud teema puhul on olemas kaks täiesti erinevat lahendust, mis sõltuvalt arenduse mahtudest ja muudest detailidest.

Et asi oleks arusaadavam, nimetame neid cash out (raha välja - ing k) ja cash back (raha tagasi - ing k) süsteemideks.

Need erinevad ennekõike selle poolest, et cash out sularaha väljaandmise operatsioon on sõltumatu ostutehingust ja võimaldaks sularaha välja võtta konkreetse panga klientidel.

Rahvusvaheliselt levinud cash backi puhul oleks sularaha väljavõtmine võimalik ainult peale kauplusest ostutehingu tegemist.