Mõnus elu prügifirmas

See kõik on mäng piiri peal nii maksustamise kui ka eetiliste tõekspidamiste mõttes. Ja seda kõike tehakse Eesti suurimas prügifirmas Ragn-Sells. Vähemalt nii väidavad mõned endised ja praegused töötajad, kes rääkisid kohtus ettevõtte siseelust ning firma juhtivtöötajate kasulikust majandamisest.

Kohtuvaidlus ise puudutab ühe töötaja, Kalle Grentsi lahkumist konkurendi juurde. Ragn-Sells nõuab töötajalt kahjutasu, kuna väidetavalt võttis Grents kaasa nii kliente kui ostis hiljem üle teisi ettevõtte töötajaid oma uude töökohta ASi Eesti Keskkonnateenused juurde. Ragn-Sells nõuab selle eest kahjutasuna 22 970 eurot.

30. mail leidis Pärnu maakohus, et Grents on tõepoolest ärisaladuse hoidmise kohustust ja konkurentsikeeldu rikkunud. Grents on otsuse vaidlustanud Tartu ringkonnakohtus.

Artikkel tugineb tänavu märtsis asjas toimunud kohtuistungi materjalidele, kus Grents ja teised Ragn-Sellsi endised ja praegused töötajad tõid päevavalgele noppeid ettevõtte varjatud siseelu kohta.

Väljavõtted kohtuistungi protokollist:

Grents: See oli üleüldine tava Ragn-Sellsis, et erinevate ettevõtete kaudu tegid erinevad inimesed tööd Ragn-Sellsi jaoks. A. Remmelg fotografeeris firma suvepäevadel, klienditeenuste juht koolitas samu klienditeenindajaid oma ettevõtte kaudu. A. Remmelg esitas minu teada arveid Ragn-Sellsile fotografeerimise eest.

Laasnurm: A. Remmelg fotografeeris Ragn-Sellsi suvepäevi ja ka kõikvõimalikke teisi üritusi.

Sardis: A. Remmelgat olen näinud fotografeerimas erinevatel Ragn-Sellsi üritustel ja ta esitas ka selle eest arveid. Olen selliseid arveid ise näinud. Mul oli Ragn-Sellsis ligipääs arvetele ja korra sattusin nendele arvetele peale.

Remmelg: Ragn-Sellsis on kahte tüüpi kokkutulekuüritusi: suvepäevad ja aasta avalöök. Jah, ma olen fotografeerinud mõnel ühisüritusel. Osa suvepäevade fotografeerimise eest sain tasu, mis oli kokku lepitud. Enamik tehtud pilte ei ole kuulunud tasustamisele. Fotografeerimine ei ole konkureeriv tegevus.

Grents: Peale selle tegi A. Remmelg juhtimiskoolitusi Invictas.

Remmelg: Ragn-Sellsi üks põhiväärtusi on areneda, st areneb ettevõte ja arenevad töötajad. Seetõttu oli juhtidel ja spetsialistidel kohustus koolitada oma kolleege ja alluvaid. Juhtide arengu seisukohalt kasutasime võimalusi soodustada juhtide enesearengut koolitamise kaudu väljaspool ettevõtet.

Sardis: Ragn-Sellsis olid päris paljudel isikutel oma ettevõtted, millega nad tegid teenust Ragn-Sellsile. Kaire Soovik otsis personali enda personaliotsingu firma kaudu. K. Sooviku äri nimi oli Dualteam. On arvata, et see firma esitas arveid Ragn-Sellsile, aga ma ei ole ühtegi arvet ise näinud.

Soovik: Muu kõrvaltegevus pidi olema juhiga läbi räägitud ja luba selleks saadud. 2012. a maist alates kehtis reegel, et otsese juhiga tegevuste konsulteerimine oli hästi oluline, et juht otsustaks, kas selline tegevus on lubatud või mitte. Minu otsene juht oli teadlik, et ma olen Dualteami liige. Aktiivset tegevust sellel firmal muus osas kui personalijuhtimise koolituste korraldamine ei olnud.

Soovik: See kuulutus on pandud Dualteami Facebooki kontole üles. See on Ragn-Sellsi tööpakkumine ja ühendust tuleks võtta minuga. See sai üles pandud, et värbamisel suuremat kõlapinda saada. Ragn-Sellsil ei ole Facebooki lehte. Minul endal on Facebookis konto, kuid Dual­teami Facebooki lehelt sain tellida tasuta kuulutusi. Panin Ragn-Sellsi kuulutuse üles ka isikliku konto alt. Dualteam ei ole selle kuulutuse eest tasu saanud.

Sardis: V. Grünthal oli ameti järgi Põhja regiooni klienditeeninduse ja logistika juht. Oma positsiooni tõttu ettevõttes oleks pidanud ta juhina osutama koolitusteenust, mitte seda tegema oma ettevõtte alt ja teenuse eest arve esitama. V. Grünthali arveid ei ole ma ise näinud, kuid ma olen näinud arvetesüsteemis selle firma nime, mille kaudu ta koolitusi tegi. Firma nimi hetkel ei meenu. Olen veendunud, et V. Grünthalil oli osalus selles koolitusfirmas.

Soovik: Ma tean Edison ettevõtet, see on koolitus- ja konsultatsioonifirma. Tean, et Vladislava Grünthal on selle firmaga seotud.

Sajale: OÜ Edison korraldas Ragn-Sellsi müügitöötajatega suuremahulise koolituse. See koolitus kestis mitu kuud. See hõlmas koolituspäevi, kus toimusid intensiivsed koosolekud. Lisaks toimusid ühis­visiidid klientide juurde ja tagasiside. Ma ei tea, kas OÜ Edison tegi seda tööd tasuta.

Remmelg: 2012. a oli Vladislava Grünthal klienditeenindusjuht. Tema tööülesanne oli Põhja regiooni klienditeenindusmeeskonna juhtimine, pluss üle-eestilise klienditeenindusprotsessi juhtimine ja arendamine. See oli V. Grünthali tööülesanne, mitte teenus.

Soovik: Tean, et V. Grünthal esines lektorina ja tegi konsultatsioone. See oli kõigile teada. Vladislava Grünthal tegi avalikke koolitusi ja tellitud koolitusi. Ragn-Sellsis ta tasulisi koolitusi ei ole teinud. Ta on töötajaid koolitanud nii nagu kõik meie ettevõtte juhid. Ta on teinud sisekoolitust ja tasu selle eest on palga sees.

Sajale: Autokompensatsioon Ragn-Sellsis oli korraldatud nii, et töötaja pidi leidma ettevõtte või siis hakkama FIEks, kes sai esitada arve auto kasutamise eest Ragn-Sellsile. Minu puhul oli asi lahendatud nii, et mina rentisin oma sõbra firma ­kaudu autot ja need arved esitas Tehase OÜ Ragn-Sellsile. 2013. a alguses ütles Ragn-Sells, et nemad pole nõus, et ma jätkan sama autoga, kuna sellel autol sai 7 aastat täis. See oli väga hea ja korralik auto. Mind survestati, et ma vahetaks auto uuema vastu. Mul ei olnud huvi asutada osaühingut ega regis­treerida end FIEks, et esitada Ragn-Sellsile arveid auto kasutamise eest, leidsin ­võimaluse ­automüügifirma kaudu auto rentida. See oli Ragn-Sellsi nõue, et ­autokompensatsiooni saamiseks tuleb asutada firma või rentida auto. See oli üldkorraldus kõigile, kellele oli mõeldud auto kasutamise võimalus töösõitudeks. Minu teda kasutasid kõik seda võimalust.

Sardis: Mina olin FIE, selle kaudu rentisin oma autot Ragn-Sellsile ehk läbi selle kompenseeriti töösõite, mida tegin oma isikliku autoga. FIEks registreerisin ennast, kui Ragn-Sellsi tööle asusin. See oli Ragn-Sellsi nõue, et tuleb ennast FIEks vormistada ja läbi selle hakkab toimuma ametisõitude kompenseerimine. Minu ja Ragn-Sellsi vahel oli tööleping ja lisaks sõitude kompenseerimiseks FIE leping.

Remmelg: Ragn-Sellsis on süsteem töötajate isiklike autode kasutamiseks töösõitudeks ja sellisel juhul maksab Ragn-Sells töötajale töösõitudega seotud kulud kinni. Tasustamisele võis kuuluda isikliku auto rentimine ettevõttele töösõitude otstarbeks.

Grents: Joke OÜ osutas müügiteenuseid Ragn-Sellsile. Tiit Kõima oli OÜ Joke taga tegelikult.

Kõima: Olen konsultandina Ragn-Sellsis tööl. Minu ettevõttel on sõlmitud leping Ragn-Sellsiga. Minu firma nimi on OÜ Joke. Palka saan OÜ-lt Joke. Meil on lepingud. OÜ Joke hallata on territoorium, kus on büroo- ja tootmishooned, ja need on kaetud lepingutega. Firmad maksavad mulle tasu. Ragn-Sells AS, Listing OÜ ja siis on veel teisi firmasid. Tootjavastutusorganisatsioon on ka minu all.K. Grents ei tea, kui palju mina raha teenin. Kindlasti ta ei tea seda. Ragn-Sells mulle otse palka ei maksa. Mina olen töötingimustega Ragn-Sellsis väga rahul.

Remmelg: Ma arvan, et OÜ Joke osutab müügiteenuseid. Sellele küsimusele vastamiseks peaks infot andmebaasist kontrollima. Lepingutest peab uurima, kellega on OÜ Joke seotud. T. Kõimaga peaks olema Ragn-Sellsil töövõtuleping või koostööleping.

Sajale: Mina töötasin Lõuna regiooni kontoris ja ma pean tunnistama, et ma ei puutunud Tallinna kontoriga kokku. Tallina kontorit koristas koristusfirma, mis oli seotud Ragn-Sellsi juhiabiga. Nimi ei tule meelde momendil.

Kui ma alguses Ragn-Sellsi tulin, siis oli selline korraldus. Hiljem juhiabi vahetus. Sellest on omavahel juttu olnud.

Remmelg: fototeenust tellib personaliosakond

Prügifirma Ragn-Sells ärijuht Agu Remmelg võtab osa kohtus kõlanud süüdistusi omaks, kuid kaitseb end, öeldes, et kogu asjaajamine firmas on toimunud korrektselt. Mõne süüdistuse kohta aga ütleb, et tegemist on valeväidetega, mida kohtulahingu vastaspool oma huvide kaitseks esitas.

Huvitavad väited esinevad kogu selles arutelus. Ma saan aru, et te pildistate suvepäevi Ragn-Sellsis ja ettevõte täitsa maksab kinni selle kõik?  Ma olen mõne korra seda teinud. Mitte viimastel aastatel, aga kunagi ammu olen seda teinud, jah.

Kas see on siis kokkulepe tööandjaga kuidagi? Või ise lepite endaga kokku?(Remmelg on Ragn-Sells juhatuse liige – toim.) Meil on selline kord, mis on kajastatud õiguste-vastutuste protseduuris ja seal on selline punkt sees, definitsioon, mis on isiklik hüve ja mis on huvide konflikt. Selle protseduuri järgi kõik asjad, mis on isiklikud hüved, asjaolud, kus on isiklikud hüved või kus tekib kirjeldatud huvide konflikt –neid otsuseid iseseisvalt vastu võtta ei saa juht ega töötaja. Neid tuleb kinnitada siis kõrgema juhi poolt.

Teatud otsused isegi vanaisa põhimõttel (juhi juht peab kinnitama – toim). See on see üldine põhimõte. Ja kui sellist põhimõtet rakendada, siis on kõik kontrolli all.

Minul ei tuleks näiteks pähe, et ma lähen Äripäeva suvepäevadele ja esitan Äripäevale pärast arve selle eest, et ma pilti tegin. See ei käi niipidi. See käib niipidi, et tulevad suvepäevad ja personaliosakonnal, kes seda korraldab, on soov, et üritus oleks jäädvustatud. Siis on küsimus, kust seda tellida ja kes seda katab ja mis siis kulud on. Mõlemal juhul tuleb mingit tööd teha ja tagada kokkulepitud tulemus, mis lepitakse enne töö teostama hakkamist kokku. Kas see on väljastpoolt tulnud spetsialist, kes teeb selle töö, või oma töötaja teeb selle töö poole odavamalt – see on siis otsustamise koht.

Kindlasti on see aga nii, et keegi ei saa tulla nii, et ise tulen, ise teen ja ise maksan ja pärast nii on. See on meil väga selgelt reguleeritud sisemises töökorralduses.

Seal oli veel väiteid, mis olid minu jaoks üllatavad. Autokompensatsiooni maksmise kord. Endised töötajad räägivad, et neid sunniti ettevõtjaks, et seda saada. See on pigem süüdistus. Mitte et sunniti ettevõtjaks, vaid oli töötajatel valik, kuidas nad soovivad seda kompensatsiooni saada. Selles mõttes, et me ei saa töötajate otsustust piirata: kui keegi tahab ettevõtjana seda kompensatsiooni saada, siis ei saa me seda keelata. Samas on alati võimalus see kompensatsioon saada lihtsalt, et ettevõte maksab selle kompensatsiooni ja peab tulumaksu kinni.

Autokompensatsioon üldiselt käibki erisoodustusmaksu alla teatud summast üle (maksuvaba on kuni 64 eurot – toim).  See on juriidiliselt keerulisem.

Ei tea, kas on keerulisem. Kui firma esitab arve, siis Ragn-Sells hoiab selle pealt maksukulu kokku. Või te vaidlete vastu? Ikka vaidlen vastu. Selles mõttes see viis, kuidas sõidukompensatsiooni süsteem oli üles ehitatud, on aegamisi natuke edasi arenenud ja on nüüd veel komplitseeritum, aga see viis on täiesti korrektne, audiitoritel, maksuametil üle vaadatud ja valikuvõimalustega, et seal mitte mingit asja ei ole.

Minul Ragn-Sellsi töötajana oleks valik olemas, kui ma tahaks töötajana seda kompensatsiooni saada?  See on töötaja otsus.

Kas ma siis saan rohkem, kui ma FIEks ennast registreerin?  (Paus) Ei. See on samas summas. Kompensatsioon on samas summas, aga seda, kuidas sa ennast vormistad, kas ettevõtjaks või töötajana, see on su oma otsus.

Ühe ärikonsultandi-kliendihalduriga on aastaid olnud leping sõlmitud firma kaudu (Tiit Kõima OÜ Joke – toim). Samas on ta ikkagi Ragn-Sellsi töötaja. Palka ei maksta, firma esitab arve. Mis loogika selle taga on? Ega seal loogika ongi tavaline ettevõtlusloogika, et näiteks kui keegi on koolitaja. Näiteks oletame, et teie olete koolitaja ja teil on oma koolitusfirma ja näiteks Äripäev ostab teie käest koolitusteenust ja lähete sinna, teete koolituse ära ja esitate firma poolt arve. Kas see tundub imelik või on see normaalne?

Tal on töökoht Ragn-Sellsis, sealt see vahe tekibki. Ta siis töötab Ragn-Sellsis või ei tööta? Ei, ta osutab teenust, mida lepingu järgi tema käest ostetakse. Nii ongi. Selles mõttes tavaline ettevõtja ja partneri suhe.

OÜ Dualteam on personalijuhi ettevõte ja ­arvati, et ta osutab värbamisteenust Ragn-Sellsile. Kas te oskate seda kommenteerida kuidagi? Jah, eks vastaspoole advokaat ja vastaspool advokaadi abiga loomulikult otsustas tekitada igasuguseid konstruktsioone, mis põhinesid kuulujutul või väärinfol.

 See ei vasta siis tõele?  Täpselt nii.

Teine oli klienditeenindusjuhiga seotud koolitusfirma, mis korraldas Ragn-Sellsile koolitusi. Kas selle ees tasu maksti? Ei, Ragn-Sellsile tema koolitusi oma firma alt ei korraldanud. Sisekoolitusi tegi Vladislava Grünthal täpselt nii, nagu iga teine töötaja teeb sisekoolitusi. Selles mõttes see oli jälle konstruktsioon, et kuidagi kaitsta seda nägu, mis tegelikult on pattu teinud. Tegemist on vastaspoole kaitsesüüdistustega, millel sisuline alus puudub.

 

OÜtamine ei ole OK.

Maksu- ja tolliameti seisu­kohalt on selline nn OÜtamine ehk juriidilise isiku alt sisuliselt palgatöö tegemine maksuõiguslikult ebakorrektne. Ka riigikohus on oma lahendis asunud arvamusele, et maksustamisel tuleb hinnata tehingu tegelikku sisu, mitte vormi. Firmajuhi sellist väidet (et a­utokompensatsioon on maksuametiga kokku lepitud – toim) on küll keeruline kommenteerida.