Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Teehoiuraha kärbe suurendab töötust
Teehoiule eraldatava raha vähenemisel võivad olla ettearvamatud tagajärjed, hoiatas teedeehitusfirma Lemminkäinen Eesti AS juhatuse esimees Sven Pertens.
Paljusid tee-ehitusfirmasid võib tabada pankrot ja osa inimesi jääb töötuks, kirjeldab Pertens tagajärgi, mis kaasnevad valitsuse otsusega lappida kütuseaktsiisi rahaga riigi eelarveauke.
"Kui riik hakkab tulevikus panustama teehoidu veelgi vähem, siis paljusid tee-ehitusfirmasid varsti enam pole. Ka osa töökohti kindlasti kaob," rääkis Pertens ajalehele Pealinn, juhtides tähelepanu asjaolule, et Eesti teekatted on keskmise seisuga üle 20 aasta vanad, mis on rohkem kui arvestuslikult ette nähtud. „Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tallinna Tehnikakõrgkoolis on välja arvutatud, et Eesti teedevõrgu aastate jooksul kogunenud alarahastatus on praegu 800-900 miljonit eurot, mis on ligikaudu nelja aasta praegune teehoiuraha. Teedehoiu rahastamisel ollakse võlgu ja praeguse seisuga hakkab see võlg tõenäoliselt suurenema,“ selgitas Pertens.
Eesti maaomavalitsuste liidu endise esimehe Jüri Landbergi hinnangul toob äsjane valitsuse otsus kaasa üha viletsamas seisus teed.„Siiani on omavalitsusi ainult lubadustega toidetud. Meie teede olukord on aastast 2009 kogu aeg viletsamaks jäänud ja kui nii edasi läheb, on teed kümne aasta pärast väga viletsas seisus. Taastusremondiks ju raha ei ole,“ lisas Landberg.
Ka Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf leiab, et riigi otsus toob kaasa teede seisukorra halvenemise eriti maapiirkondades.
“Kui me pöörame riigiteelt kõrvale, siis seal on teed õudsed ja kui nii edasi läheb, siis varsti veel hullemad,“ ennustab Klandorf. Samas riigi enda teed suudab riik tema sõnul selle rahaga veel enam-vähem korras hoida ning ka Tallinna see otsus ei mõjuta seetõttu, sest riik on Tallinnale ka varem teehoiuks väga vähe raha ehk otseeraldisi jaganud.
„Kütuseaktsiis seati omal ajal sisse teehoiu rahastamiseks. Ma küsiks nüüd, milleks see aktsiis siis üldse on,” lausub Klandorf.
Kui siiani tuli 75 protsenti kütuseaktsiisist laekunud raha Eestis teedehoiuks kasutada ja parajasti võimul olev valitsus ei saanud seda summat mujale suunata, siis sel nädalal sidus riigikogu teedehoiu sellise rahastamisskeemi lahti.
Autor: 1321-aripaev
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.