Maksumärk tõrjub musta tööd 

Lisaks kohustuslikule maksunumbrile, mis peab olema kõigil ehitusobjektidel töötavatel inimestel, laienes möödunud aastal peatöövõtjatele ka deklareerimiskohustus, mis tähendab, et peatöövõtja peab iga kuu maksuametile esitama objektil töötavate inimeste andmed. Peatöövõtja saab vastavad andmed omakorda töövõtjatelt. Vero.fi andmeil peavad ka pikkade töövõtukettide kõik ketti kuuluvad tellijad deklareerima oma alltöövõtja ja tööjõu rentimise andmed.

Ehiter Arendus OÜ juht Lauri Noot ütles, Soome maksuamet on väga aktiivne ning teeb tõhusat tööd ebaausate ettevõtete turult minema peletamisel. Samuti märkis ta ära ametiühingute aktiivse tegevuse, mis sageli teeb ära poole maksuameti tööst. Noot sõnas, et ausatel ettevõtetel on kindlasti uue süsteemi järgi lihtsam, sest lõpuks taandub kõik hinnapakkumistele.

Nooti sõnul on nende kogemuste põhjal viimasel kolmel aastal Soomes ehitusalaseid reegleid karmistatud ning aeg-ajalt on maksuametnikud tundunud eestlaste vastu isegi tõredad. Noot nägi ka mündi teist külge ning väitis, et tegelikult on see ka soomlaste seisukohalt mõistetav – kui Eesti ehitusfirma ehitab Soome maja, maksab ta makse siiski Maarjamaale ning tegelikult maksavad need maksud omakorda soomlased kinni. Nooti hinnangul on see ka eestlaste vaatepunktist üks põhilisi faktoreid, miks karme meetmeid kasutusele võetakse.

Lemminkäinen Eesti AS juhatuse esimehe Sven Pertensi sõnul firmal küll isiklik kokkupuude maksunumbrisüsteemiga puudub, kuid ta leidis, et kõik sarnased ettevõtmised distsiplineerivad turgu ja vähendavad musta ehk mitteametliku tööjõu kasutamist. „Ükski süsteem ei suuda musta tööjõu kasutamist täielikult ära kaotada, kuid sellise tööjõu osakaalu vähenemine turul on igati tervitatav,“ leidis ta.

Pertens ütles, et reeglina pööratakse väljapoolt tulijatele rohkem tähelepanu. „Probleeme on tõenäoliselt olnud pigem renditööjõuga või omal käel Soome jõudnud üksikisikutest ehitajatega,“ ütles ta ja lisas, et töötajate maksude tasumata jätmine ei ole jätkusuutlik. Siiski uskus ta, et Soome turul tööd leidnud Eesti ehitusettevõtted on valdavalt tasunud oma maksud korrektselt.

Soome planeerib maksunumbrisüsteemi laiendada ka muudele valdkondadele, näiteks teenindusse, mis tähendab, et uus süsteem puudutab ka üha laiemat Eesti ettevõtjate ringi.

Näiteks on asjaga seotud otseselt personalivahendusfirmad, mida on Eestis umbes 300. Kuus neist kuuluvad personalirendiettevõtete liitu. Liidu liikme StaffPoint Eesti piirkonnajuhi Triin Rangi sõnul võib see, et põhjanaabrid maksusüsteemi karmistavad, tuua ebaausate vahendusfirmade mihklipäeva üsnagi päevakorda. Nimelt vahendavad paljud säärased ettevõtted töötajaid põhjanaabrite juurde mustalt.

„See rikub tegelikult kogu sektori mainet,“ viitas Rang sellele, et ebaausalt tegelevaid ettevõtteid on palju ning inimeste halbade kogemuste tõttu kannatab kõigi taoliste ettevõtete maine. Rang lisas, et nende firmat planeeritav muudatus ei mõjuta, kuna kogu tegevus on seadustega kooskõlas ning StaffPoint OÜ-l on ka Soomes tegutsev suur emaettevõte.

Rang avaldas lootust, et ehk võimaldab Soomes planeeritav maksunumbrisüsteemi laiendamine ka kodumaist personalivahendusega tegelevate ettevõtete turgu korrastada. Kauppalehti kirjutas, et Soome maksuamet kaalub ehituses rakendatud maksunumbri süsteemi laiendamist ka teenuste valdkonda, eesmärgiga vähendada musta töö osakaalu.

Maksunumber on 12kohaline personaalne numbrikombinatsioon, mille alusel ei saa teha kindlaks inimese vanust, sugu ega sünniaega.Maksunumber ei vahetu ega muutu tööandja või tööobjekti vahetumisel.Maksunumbri saab vaid Soome isikukoodiga. Soome kodanikud saavad isikukoodi automaatselt sünnitunnistuse alusel, aga välisriikide kodanikud peavad ise taotlema oma isikuandmete kandmist rahvastikuregistrisse, misjärel saavad nad samuti Soome isikukoodi. Alles pärast seda on võimalik saada ka maksunumber.Maksunumber annab töötaja kohta põhjalikku infot, näiteks on registreeritud, millal ta alustas Soomes töötamist. Sellega tagatakse, et kõik ehitajad, kes on põhjanaabrite juures töötanud vähemalt 183 päeva, hakkavad seejärel riigile makse maksma.

Allikas: www.vero.fi