Juncker tahab aktiivset Euroopat

16. juuli 2014, 00:00

Euroopa Parlament leidis eile, et Luksemburgi ekspeaminister ja kõige mustemal tunnil eurokriisi lahendamist vedanud Jean-Claude ­Juncker on õige mees juhtima Euroopa Komisjoni. Juba täna kohtuvad ELi valitsusjuhid, et vaielda selgeks või vähemalt selgemaks, kuidas jagunevad europarlamendi valimiste järel ELis ka ülejäänud olulisemad tipp-ametikohad.

Valitsusjuhtide päevakorras on ilmselt ka ­Ukraina ning võimalikud rangemad sanktsioonid Venemaa survestamiseks.

Junckeri agenda. Enne hääletust Euroopa Parlamendis tutvustas Jean-Claude Juncker eile kolmes keeles – prantsuse, saksa ja inglise keeles – peetud kõnes, mida ta komisjoni presidendina oluliseks peab.

“Ma ei taha Euroopat, mis ainult pöidlaid keerutades kõrvalt pealt vaatab, kui teised tegutsevad,” ütles Juncker. “Tahan aktiivset Euroopat.”

Suurima aplausi ja samas ka suurima negatiivse vastukaja ja hulga “buuu”-hüüdeid põhjustas ­Juncker aga eile väitega, et euro on ­Euroopa tugevamaks teinud. Vastasel juhul lõhestaksid Euroopat riikide omavahelised valuutasõjad.

Esmalt tahab Juncker töörahu, et Euroopa institutsioonid ei raiskaks aega ega energiat rivaalitsemisele. Suur on siin ka valitsusjuhtide vastutus – Juncker manitses, et need ei tõttaks Brüsselist koju kohe eitama ja kritiseerima otsuseid, millele nad äsja teiste liikmesriikidega koos oma jah-sõna ütlesid.

“Kui te ütlesite jah Brüsselis, siis öelge jah ka mujal,” joonis Juncker alla liidu põhitõdesid.

Reforme hädasti vaja. Juncker tunnistas, et ­Euroopa vajab reforme ja suuri investeeringuid.

Investeeringute ergutamiseks tahab Juncker paremini sihistada ELi struktuurivahendid ja Euroopa Investeerimispanga võimalused, et tulla tuleva aasta veebruaris välja kuni 300 miljardi euro suuruse investeerimispaketiga. Investeerida on vaja eelkõige lairibavõrkudesse, teedesse, energia infrastruktuuri ning teadusesse ja arendustöösse.

Tööstuse osakaal Euroopa SKPs peaks Junckeri visioonis uuesti kasvama vähemalt 20%-le. Ühisturu arendamisel on komisjoni uue juhi ­eelistus digitaalsel ühisturul, mis on ka Eesti seisukoht. Väikeettevõtluse toeks peab vähenema bürokraatia ning  lisanduma uusi võimalusi ettevõtluse rahastamiseks näiteks ühtse kapitalituru väljaarendamise näol.

Kindlalt astus Juncker eile välja ELi põhivabaduste kaitseks – mingit tööjõu vaba liikumise piiramist, mida näiteks Suurbritannia on soovinud, ei tule. “Vaba liikumise reegleid ei muudeta,” ütles Juncker.  Süsteemi kuritarvituste vältimise eest peavad liikmesriigid ise head seisma.

Energeetikas on Junckeri ambitsioon välja arendada Euroopa energialiit, mis ühelt poolt näeb ette energia ühisturu tugevdamise, teisalt suurema panuse energia kokkuhoidu ja taastuvenergeetikasse.  Energia- ning kliimavoliniku portfellid võivad seega uues komisjonis osutada kaalukamate portfellide seas olevaiks.

Euroalale majandusvalitsus. Poliitikuna, kes rahaliidu anatoomiat läbi ja lõhki adub, tunnistas Juncker, et rahaliidu raskused ei ole veel ühel pool. Struktuurireforme tuleb jätkata, selleks vajab ­euroala ilmselt veelgi tugevamat majanduskoostööd ning ilmselt ka nn majandusvalitsust. Reformide tagant tõukamiseks võib aga euroala vajada oma eraldi eelarvet, millest reformide valusamaid tagajärgi vajadusel leevendada.

Juncker märkis ettekandes korduvalt, et reformid ei või tulla liigselt sotsiaalse heaolu arvel, ning nimetas ennast entusiastlikuks sotsiaalse turumajanduse pooldajaks. Komisjoni presidendina tahab ta seista selle eest, et igas liikmesriigis oleks seadusega kehtestatud miinimumpalk. Eraldi vaatluse alla võetakse töötajate lähetamise direktiivi täitmine, et välistada sotsiaalne dumping.

Juncker lubas tõhustada võitlust maksudest kõrvalehoidmise vastu, jõustada ettevõtetele ELis ühtse maksubaasi ning toetada finantstehingute maksu kehtestamist. Pikalt peatus ta migratsiooni teemal, mis tahab Euroopas paremat korraldust ja liikmesriikide vahel suuremat vastutuse jagamist. Stabiilsuspakti reeglites järele ei anta.

Kokkuvõtlikult pooldab Juncker lähenemist, et Euroopa tasandil tuleb tegeleda suurte asjadega, igapäevaseid pisiasju ei peaks Brüssel reguleerima.

Eurovastastelt ei. Parlamendis toimunud hääletusel sai Juncker eile 422 saadiku toetuse osalenud 729st. Junkeri vastu olid euroskeptikud eesotsas Briti Iseseisvuspartei juhi Nigel Farage’i ja Prantsusmaa Rahvusrinde juhi Marine Le Peniga.

Juncker aasis, et salajane hääletus on väga hea – nii saab Farage ikkagi tema poolt hääletada. Le Peni tänas ta aga avaliku ja hääleka vastuseisu eest. “Ma ei taha omale kellegi toetust, kes tõrjuvad, vihkavad ja välistavad,” ütles Juncker.

Junckeri järgmine ülesanne on jaotada uues Komisjonis volinikukohad. Oma panuse annab ka täna Brüsselis toimuv Ülemkogu. Tippametite täitmiseks on konsensus visa sündima ning ühist arusaama pole veel ka võimalike täiendavate sanktsioonide kohta Venemaa survestamiseks.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. July 2014, 21:01
Otsi:

Ava täpsem otsing