Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kuidas vabaneda mürast?

22. juuli 2014, 14:56

"Müra on Eestis suur probleem," ütles mürakonsultant Linda Madalik veidi nukral toonil. Suures osas põhjustab mürateadmatust nii kultuuritus kui ka lihtsalt vähene informeeritus.

Hiljaaegu teatas Tallinna vanalinnas asuv Nimeta baar, et investeeris heliisolatsiooni 15 000 eurot, mille käigus uuendati baari lagi, et see oleks paremini müra summutav. Baari esindaja Vallo Palvadre hinnangul on kontrollmõõtmised näidanud, et investeering on läinud asja ette ning ülakorrusel elavad inimesed saavad rahulikumalt magada, kirjutab Äripäeva 23. juuli rubriik Ehitus.

Seevastu Linda Madalik jäi baaride suurtele investeeringutele hinnanguid andes skeptiliseks. "Esiteks tekitavad probleeme baaride uksed - niipea kui keegi ukse avab ja baarist välja astub, pahvatab muusika ning see tõstab mürataset baari ümber," selgitas Madalik. "Oleks mõttekas ehitada sisse- ja väljapääsud baarides just nagu labürindina - niimoodi jõuab heli sumbuda."

Madaliku hinnangul taandub paljuski Eesti müraprobleem projekteerijate akustilisele kirjaoskamatusele ning kohati jaburana tunduvatele planeeringutele. "Projektides kirjutatakse sageli, et akustikanõudeid on järgitud, ent valmis ehitises helitugevust mõõtes pole olukord üldse nii hea," märkis Madalik. Euroopast toob ta hea näitena Saksamaa, kus nii projektistaadiumis kui ehitamisel pannakse suurt rõhku akustilisele poolele. "Meil on selles osas puudujäägid. Normide kehtestamisest ei piisa, kui olukord pole kontrolli all," selgitas ta.

Liiklushelid büroos abiks.

Ent madal müratase ei huvita üksnes inimesi, kes elavad baaridega ühes majas või nende lähedal. Madaliku hinnangul mängib müratase rolli ka kontorites. Eriti arvestades, et tänapäeval on moes pigem avatud kontorid. Inimesi on kontoris palju, sageli räägivad nad kõik samal ajal. Sel juhul võib mõõdukas liiklusmüra või ventilatsioonimüra isegi kasulikuks osutuda.

"Müra maskeerib inimeste juttu ning seega me ei suuda süveneda või kuulda, millest keegi parasjagu räägib. Samas on taustmüra väsitav. Avatud kontorit projekteerida on akustika seisukohast päris keeruline." Suurte liiklusmagistraalide äärsetes kontorites on müraküsimuse puhul oluline ka akende valik- kui kontoris on soojapidavad ning kvaliteetsed aknad, on ka väljastpoolt kostuv müra väiksem.

Kergekäelised load tekitavad probleeme.

Madalik rõhutas, et üks peamisi põhjusi, miks baaride probleem üldse tekib, on tegutsemislubade andmine kohtades, kus seda ei peaks tegema. "Neid annavad kohalikud võimud küll liiga kergekäeliselt," lisas ta. Tema soovitus on, et heliisolatsiooni ja mürataset tuleb hinnata ja  mõõta enne tegevusloa väljastamist. "Selles plaanis jään ma kindlasti elanike poole peale. Ettevõtlus on tore, aga seda tuleb teha niimoodi, et kaaskodanikke ei häiriks," võttis ta kokku.

SAMM SAMMULT: Kuidas müramurest lahti saada?

1. Mille vastu kiht võitleb?

Heliisolatsiooni paigaldama asudes peaks kindlasti kindlaks tegema selle eesmärgi. Mille jaoks seda paigaldada? Kas kaja vähendamiseks ruumis või müra vastu, mis tuleb teistest ruumidest?

2. Kaja võtab maha õhuke kiht.

Tüüpilisim müra summutamise vahend on villaplaatide kasutamine, mille puhul väheneb ka ruumi ruumala. Kaja kestuse vähendamiseks piisab üldjuhul 15-30 mm paksusega lõppviimistlusega mürasummutavate mineraalvillaplaatide paigaldamisest seintele, lakke. Määravaks saab kaja vähendamisel isolatsiooniga kaetud pindala suhe ruumi kogu pindalasse.

3.  Sein võtab 10 cm juurde.

Kui probleemiks on õhu- või löögimüra, sammumüra kõrge tase ruumis, siis nii õhukeste plaatidega reeglina hakkama ei saa. Tavaliselt võib sein või vahelagi umbes kümne sentimeetri jagu paksemaks minna - lisaks heliisolatsioonivillale lisandub õhuvahe, akustilised karkassid, riputid, tihendid ja viimistlusplaadid.

4. Viigud tuleb tihendada.

Mis puutub juhtmetesse, siis parema heliisolatsiooni tagamiseks paigaldatakse olemasolevale seinale õhuvahega lisakarkass koos heliisolatsioonivillaga ja kipsplaatidega, siis sellesse seina ei tohi jääda tihendamata läbiviike. Parem, kui elektrijuhtmed koos pistikupesadega saaksid paigaldatud viimistlusplaadi peale. Kui otsustatakse  kasutada nn. "uputatud" elektripistikutoose ja juhtmeid, peab tooside taga olema spetsiaalne kipsist kastike, kõik läbiviigud tihendatud. Samuti peavad elektripistikutoosid olema mõlemal pool seina nihkes, mitte kohakuti.

5. Vigade lappimine kallis.

Selleks, et hoone eri ruumide vahel saaks olema hea heliisolatsioon, peab sellega arvestama juba hoone projekteerimisel. Hilisem parandamine on tihtipeale keerukas ja kulukas. Pole olemas lihtsaid, õhukesi ja odavaid lahendusi.

Allikas: Isoveri tehniline konsultant Indrek Sniker

TASUB TEADA: Kuidas saab seina ja lae helikindlaks?

SEINAD

1. Avage sein põhikonstruktsioonini.

2. Tihendage praod ja avad, loobuge võimalusel elektriinstallatsioonidest nendes seintes ning sulgege tihedalt kõik elektripistikutega harukarpide kohad.

3. Ehitage vanast seinast vähemalt 20 mm kaugusele lisasein. Lisaseina ei tohi kinnitada olemasoleva vaheseina külge, vaid see peab jääma eraldiseisvaks. Karkassi vöö all peab kasutama heliisolatsiooni tihendeid, seda ka uue vaheseina ja välisseina liitekohtades.

4. Katke lisasein kahekordse kipsplaadiga. Jälgige, et plaatide omavahelised liitekohad ei kattuks. Kasutage võimalusel teise kihina erikõvasid kipsplaate, mille kaal on ca 12 kg/m2. Erikõvade kipsplaatide kasutamisel saate konstruktsioonile täiendavat kaalu, misläbi hakkab sein summutama paremini ka madalamaid sagedusi.

5. Paigaldatud kipsplaat ei tohi olla vahetus kokkupuutes põranda, lae ega seinaga. Tekkinud vuugid täidetakse akrüülmassiga.

LAGI

1. Ülemiselt korruselt kostva sammumüra vastu aitab helilevikut takistava vahelae ehitamine. Lisalagi rajatakse elastsetel, müra mitte edasikandvatel sidemetel rippuva konstruktsioonina.

2. Uue kipsplaatidest lae ja vana lae vahele paigaldatakse heliisolatsiooni parandamiseks kergvillasid, kas plaat- või rullvillatooteid, sõltuvalt sellest, kumba on parem karkassi vahele paigaldada.

PÕRAND

1. Alt kostva müra tugevus sõltub paljuski vahelae kandekonstruktsioonist - puidust vahelagi üldjuhul kannab betoonkonstruktsiooniga võrreldes heli paremini edasi. Puidust vahelae puhul oleks kõige õigemaks lahenduseks see, kui heliisolatsiooni paigaldaksid alumise korruse elanikud.

2. Kui alumiste naabritega ei õnnestu kokkulepet saavutada, on ainsaks lahenduseks heli summutav põrand. Musta põranda peale ehitatakse nn. ujuv põrandakonstruktsioon - müra edasikandumise vältimiseks eraldatakse kandekonstruktsioonid põranda pinnakonstruktsioonidest elastse alusmaterjaliga. Enne selle ehitamist peab kontrollima talade kandevõimet. Ujuvpõrandat võib kasutada ka õõnes- või monoliitpaneelide peal.

3. Villaplaatide peale paigaldatakse koormust jaotav kiht: kas topeltkiht põranda kipsplaate, mis liimitakse teineteise külge, jälgides, et plaatide omavahelised ühenduskohad ei kattuks, või paigaldatakse villale OSB või puitlaastplaadi kiht, millel on servades punnsoonühendus.

RIPPLAGI

1. Lihtsamaid ja efektiivsemaid mooduseid müra vähendamiseks. Erinevalt tavalisest plaadist on mürasummutava plaadi pind kaetud mikroavadega (pooridega), mille kaudu liigub heli summutavasse põhiplaati. Hea akustika saavutamiseks peab ruumis olema müra summutavaid materjale vähemalt sama palju kui põrandapinda.

Allikas: Isover

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. July 2014, 12:15
Otsi:

Ava täpsem otsing