Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Miks Leedu Eestist mööda kihutab?

Marta Jaakson, Rivo Sarapik 24. juuli 2014, 15:28

Leedukad saavad eestlastest kiiremini rikkaks sealse madala hinnataseme ning Eesti paigaltammumise tõttu, leiavad eksperdid. Oma osa on ka statistilisel imel.

Eurostati andmetel said leedukad eestlastest jõukamaks kaks aastat tagasi, kui nende ostujõud meie oma ületas, kirjutab 25. juuli Äripäev kaaneloos.

Tänaseks on Leedu SKP ühe inimese kohta ostujõu alusel kasvanud 74 protsendini euroliidu keskmisest. Eestis on näit samal ajal 72%. Kui Eesti on viimase seitsme aastaga kasvanud kahe protsendipunkti võrra, siis Leedu ja Läti vastavalt kuus ja viis korda kiiremini.

Vitsur: ega meil hästi ka lähe. "Ma ei ütleks, et meil halvasti läheb, aga meil ei lähe hästi ka. Oleme seisakus," kommenteeris LHV majandusanalüütik Heido Vitsur. "Mingil määral valitseb meil stagnatsioon nii mõttes kui arusaamades ja maailma nägemises. Elame eilses ja imetleme seda ning ei anna aru, et maailm muutub."

Tema hinnangul areneb Leedu Eestist kiiremini, sest reageerib väljakutsetele aktiivsemalt. Möödumise märkidele on tema sõnul juba pikka aega viidatud. Ta juhtis tähelepanu tänavu veebruaris ERRile antud Indrek Neivelti intervjuule, milles Neivelt märkis, et Eesti majandus ei arene ning on juba seitse-kaheksa aastat sama koha peal. Toona lisas Neivelt, et riigikontroll tuletas juba 2013. aastal meelde, et Leedu majandus on sisemajanduse kogutoodangult inimese kohta Eestist mööda läinud.

Eestlased on liiga ülbed ja enesekindlad. Eesti põhihäda on tema hinnangul selles, et eestlased on ehk liiga kindlad, liiga ülbed ja pole vaadanud, mis meie ümber toimub. Ta lisas, et tegelikult ei ole me need kõige targemad ja õigemad olnud, mida me oleme ise ja meile on sisendatud. "Me pole üldse jälginud, kuidas meil tegelikult läheb," selgitas Vitsur. "Kõik negatiivsed signaalid oleme ära selgitanud, et see on selle süü ja see selle süü ja see ei sõltu meist, aga tegelikult sõltub tunduvalt rohkem."

Rahandusminister Jürgen Ligi hinnangul ei ole Leedu kiires arengus miskit muud kui madal hinnatase. "Ostujõult Leedus, Poolas, Eestis või Soomes on eestlane endiselt paremas seisus, sest meie sissetulekud on nominaalis suuremad," kommenteeris Ligi. Küll aga nentis ta, et tõsi ta on, et Leedu on paar viimast aastat kiiremini liikunud.

Sulling: Euroopaga võrreldes läheb Eestil hästi. Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling lausus aga, et Euroopa taustal läheb Eestil kui ka Leedul hästi, kuna nii kaasmaalaste kui lõunanaabrite ostujõud läheneb samm-sammult ja kindlalt Euroopa keskmisele. Sulling selgitas, et nominaalväärtuses moodustab Leedu majanduse kogutoodang inimese kohta 85% Eesti omast. Leedus on tootmine ja teenused odavamad kui Eestis ning see väljendub ka ostujõus.

Sama lugu on tema hinnangul ka palgatasemega: keskmine netopalk oli Leedus eelmise aasta viimases kvartalis 67% Eesti keskmisest palgast ehk keskmine eestlane saab leedulasest 250 eurot rohkem kätte. "Leedulaste ostujõud on suurem vaid tinglikult ja vaid kodumaiste toodete ja teenuste puhul. Importtoodete puhul on eestlase ostujõud selgelt parem," märkis minister.

Mängima hakkab rahvaarvu muutus. Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing peab aga Leedu ostujõu kasvu statistiliseks imeks. "Eks ta natuke statistiline ime on, sellepärast, et nüüd hakkab mängima osalt kõigis nendes riikides rahvaarvu muutus. Kuna Läti ja Leedu rahvaarv on oluliselt kahanenud ja numbrid tuleb ümber arvutada, siis saab lihtsalt uued näitajad," selgitas Josing. Teiseks põhjuseks peab ka tema Leedu madalamat hinnataset.

Josing hoiatas, et lähiaastatel tuleb andmebaasides päris palju segadust uue rahvastiku andmebaasi ja vigade ümbervaatamise tõttu. Sisuliselt hindab ta aga kolme Balti riiki suhteliselt sarnasteks.

***

Leedul on paremad kasvuväljavaated

Nordea Eesti peaökonomist Tõnu Palm

Investeeringute, aga ka ekspordi struktuuri erinevuste tõttu on Leedul täna Eestist paremad kasvuväljavaated. Põhjamaade eksporditurgude taastumine toimub oodatust aeglasemalt ja see mõjutab Eesti majanduskasvu. Majanduskasvu pikaajalisem edu sõltub mõlema riigi puhul ennekõike aga targast investeerimisest ekspordi potentsiaali ja inimkapitali.

Leedu on vägagi edukas Euroopa riik ning kahtlemata kroonib seda ka euro kasutuselevõtt järgmisest aastast, mis toetab investeeringuid. Osaliselt seletab Leedu kiiremat kasvu kaubanduspartnerite erinev struktuur ja see, et Eesti majanduskasv käib tsükliliselt tavapäraselt Leedust ees. Leedus püsib tööpuudus täna veel 12 protsendi tasemel, mis on neli protsendipunkti Eestist kõrgem. Leedu kasvab täna kiiremini, millele viitab ka tööhõive 2,2%-ne kasv käesoleva aasta I kvartalis.

Kui 2012. aastal panustas Leedu majanduskasvu jõuliselt netoeksport, siis viimasel aastal on majanduse mootoriks sisenõudlus - nii investeeringud kui eratarbimine. Eestis veab kasvu viimasel ajal vaid eratarbimine. Erinevalt Eestist on Leedu majanduse reaalkasvu toetanud pikemal perioodil madalamal tasemel püsinud hinnakasv. Nominaalkasvude erinevus Eesti ja Leedu vahel on olnud sarnane.

Pikemas perspektiivis sõltub Leedu ja ka Eesti majanduse edu eeskätt eksportiva tööstuse eduloost. 2013. aastal panustas Leedu tööstuse aastakasvu jõuline kütuste tootmine ja eksport. Selle haru panus on Eestis väiksem. Tänavu esimeses kvartalis on Leedu tööstustoodangu aastakasv haru ajutise nõrkuse tõttu langenud, mais aga pöördus taas kasvule.

***

Mida leedukad ise arvavad?

Leedu majandusväljaande Verslo žinios kolumnist Dalius Simenas kommenteeris, et Leedu kasvu puhul tuleb märkida kaht aspekti.

Esiteks tõi ta välja, et DNB majandusteadlaste hinnangul on Leedu jõudnud SKP elaniku kohta kriisieelsele tasemele. Samal ajal Eesti alles liigub selles suunas ning Lätil jõuab sellele tasemele 2015. aastal.

Teiseks hindas ta seda, et Leedu on ehk edukas välismaiste otseinvesteeringute meelitajana kõrgema lisandväärtusega segmentides, nagu näiteks IT, tööstuste teeninduskeskused, nagu näiteks Barclays, Western Union, Danske Bank, Paroc ja paljud teised ning samuti ka hi-tech tööstused.

Teisalt mõjutab leedukate ostujõudu tema hinnangul see, et Leedu välisomanikega firmade liidu liikmed maksavad riigi keskmisest - 650 eurot - kaks korda kõrgemat palka.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. July 2014, 16:08
Otsi:

Ava täpsem otsing