Ehitajast sai    edukas kaupmees

26. juuli 2014, 09:22

Eestis suurima valikuga ehituspuidu müüjaks kasvanud AS Puumarket sai omal ajal hoo sisse paljuski tänu vahendustegevusele ja leidis oma kliendid ajalehekuulutuste kaudu.

Äripäeva tutvustab seekord Äri 25 rubriigis Puumarketi loomise lugu. Ettevõtte põhiomanik on Toomas Pärtel. Juhuslikult sattus aga omanikeringi ka Raivo Hein.

"Kui mina alustasin, oli äri lihtne teha: panid lehte vaheldumisi ostu- ja müügikuulutusi ning kasseerisid ostu-müügitehingutest muljetavaldava vaheltkasu," muigab Puumarketi põhiomanik ja arendusjuht Toomas Pärtel. "Kuulutusi avaldasime peamiselt Nelli Teatajas, sest see oli tollal kõige populaarsem kuulutamise koht. Ja Maalehe kaudu otsisime palkide ja saematerjalide müüjaid, sest seda lehte loevad eelkõige maainimesed."

Pärtel registreeris Puumarketi eelkäija ASi Ratox 22. juulil 1991. aastal. Mees ise oli just lõpetanud TPIs masinaehituse erialal teise kursuse ning teenis kooli kõrvalt raha ühes ehitusega tegelevas kooperatiivis.

"Vaatasin, et mis see oma ehitusfirma tegemine ära ei ole - võtad töömehed, hangid ehitusobjektid ja paned mehed objektidele tööle," seletab Pärtel. Ta pani Nelli Teatajasse ühe kuulutuse, et otsib ehitustööd, ja teise kuulutuse, et otsib ehitajaid. Mõlemale kuulutusele tuli üksjagu pakkumisi ja ehitustegevus Ratoxis käivitus.

Töö eest tasuti ehitusmaterjalis

"Parimal ajal oli meil korraga üle kümne väiksema objekti käsil," lausub Pärtel ja meenutab, et kuna rubla inflatsioon oli tollal meeletu, maksti ehitustöö eest neile sageli mitte rahas vaid ehitusmaterjalides. "Ikka defitsiitsete materjalidega nagu näiteks glasuurplaat või tsinkplekk," täpsustab ta. "Need materjalid panin muidugi Nelli Teataja kaudu kohe müüki ja teenisin veel kasumit."

Ratox tegeles ehitamisega pool aastat, kuni Pärtel taipas, et tunduvalt kasumlikum on hoopis ühe peamise ehitusmaterjali, saematerjali müük. "Minu töömehed ehitasid parajasti Vana-Narva maanteel asuvale ASile Agrotarve mingeid ruume," räägib Pärtel, kuidas ta lahendas saematerjali ladustamise probleemi. "Seal territooriumil olid sildkraanad ja tõstukid olemas. Küsisin suurelt laoplatsilt ühe nurgakese endale rendile ja saingi."

Ladustatud saematerjali müük käis esialgu loomulikult ajalehekuulutuse kaudu, ent õige pea renditi Männiku teel lagunenud laohoone, mis tehti korda ning kus avati esimene kauplus.

Ratoxi õigusjärglasel ASil Puumarket on praegu kaks müügikeskust Tallinnas ja väljaspool pealinna neli müügiüksust: Pärnus, Rakveres, Jüris ja Tartus. Puumarket reklaamib end kui suurima valikuga ehituspuidu müüja Eestis.

"Ostame oma kaupluste jaoks puidutööstusettevõtetelt kaupa," tutvustab Pärtel. "Hööveldatud puit tuleb enamasti kõik Eestist, aga saematerjali, nii kuiva kui märga, ostame peamiselt Eestist, Lätist ja Venemaalt."

Koolitasid kliente

Pärtel peab Puumarketi üheks oluliseks tegevuseks sae- ja höövelmaterjali mõõtkavade ehk profiilide, paksuste ja ristlõigete ühtlustamist. "Meie koostasime vastavad tabelid," rõhutab ta. "Tähistused laenasime soome keelest, sest muud varianti meil tollal polnud. Meie juurutatud tähistusi kasutavad praegu enamik saeveskeid ja puitmaterjali müüjaid."

Sajandivahetuse paiku trükkis Puumarket oma kulu ja kirjadega igal aastal tuhandete kaupa "Ostuaabitsa" nimelisi brošüüre ja hinnakirju, et inimesed üldse orienteeruksid firma vahendatavas puidutoodangus. "Tänapäeval on see info meie koduküljel elektroonilisel kujul olemas," lisab Pärtel.

Puumarketi käimalükkaja ei vaidle vastu väitele, et firma on arenenud loogilist rada pidi ehk et iga uus tegevus või käik on välja kasvanud eelnevast. Üks käik jäi siiski tegemata, rõõmustab Pärtel tagantjärele. Nimelt tahtis Puumarket avada Riias suure poe.

"Olime koostööpartneriga juba käsi löömas, aga õnneks tuli masu peale," räägib ta. "See tuli meie jaoks just sellisel etapil, kui me ei olnud Riiga veel midagi jõudnud teha. Vastasel juhul oleksime saanud Riias kõvasti peksa. Masuaja elasime üle tänu vanale rasvale."

Raivo Hein sai aktsionäriks tänu Gildile

2009. aastal sai Puumarketi aktsionäriks Raivo Hein, paljuski tänu juhusele. Puumarketi üks asutaja Marek Johanson ei suutnud tagasi maksta Gild Arbitrage'ist võetud laenu, mille tagatiseks oli tema 30,50 protsendiline osalus Puumarketis. Raivo Hein oli aga üks investoreist, kelle raha Gildi kinni jäi. "See oli võlg võla vastu tehing ehk Hein sai osaluse Puumarketis ja Johanson vabanes võlast Gildi ees," selgitab Pärtel ja lisab, et Hein on Puumarketis passiivne investor.

Vahetult enne jutuajamise lõppu heliseb Pärteli mobiil. Kostev heli - Harley Davidsoni mootori madal ja popsuv jörin - paneb ajakirjaniku lisaküsimusi esitama. "Mul on kaks peamist hobi - Harley klubi ja purjetamine," selgitab Pärtel.

Üle kümne aasta aktiivselt mootorrattaga sõitev Pärtel kuulus juuni alguses Lauluväljakul toimunud Harley-meeste üleeuroopalise kokkutuleku organiseerijate hulka. Purjekas on aga nelja mehe peale ja see osteti 2007. aastal.

Pärteli kinnitusel on ta saanud viimastel suvedel endale lubada pika puhkuse. "Alati on mai lõpus raske lõpetada, kuna tööasjad veerevad veel, ja septembris on raske alustada, sest oled olnud välja lülitatud töölainelt," seletab ta. "Pikk puhkus on mõistlik asi, aga paljud firmajuhid ja -omanikud ei taha või ei oska seda endale organiseerida."

* * *

OLID AJAD

Algkapital kasvas aastaga 80 korda

Rublaaja lõpus võis Tallinna või Tartu autoturult ostetud sõidukite vahetamisega kusagil maal elava talunikuga metsamaterjali vastu teenida kopsaka vaheraha.
ASi Puumarket põhiomaniku ja arendusjuhi Toomas Pärteli sõnul astus ta skeemi ostan-müün-vahetan teadlikult pärast seda, kui tal õnnestus oma esimese, 1000 rubla eest soetatud autoloksu eest saada aasta hiljem sisuliselt 80 000 rubla.

Vaesest perest pärit Pärtel ostis 1990. aastal isa sõbra käest vana Moskvitš 408, millel ei olnud põhjagi all. Noormees putitas auto üles, värvis kenasti ära ja pani enne rublaaja lõppu Maalehte kuulutuse sooviga vahetada Moskvitš palkide vastu.
"Üks vanem mees Värskast tahtis autot ja andis vastu koorma ilusat männipalki," on Pärtelil tehing hästi meeles. Pärtel sõidutas männipalgid Tallinna lennujaama taga asunud Mõigu KEKi saekaatrisse, lasi palgid saagida voodri- ehk poolpunnlauaks, tellis kuivatamisteenuse ning pani lauatoodangu müüki.

"Hiljem arvestasin, et kui ma auto aasta tagasi ostsin 1000 rublaga - oma töö muidugi lisaks auto ülesvuntsimisel -, siis laudade eest teenisin 80 000 rubla," räägib ta. "See andis edaspidiseks nii palju inspiratsiooni, et Ratoxi algusaastal vahetasime autosid palkide vastu enam kui paarikümnel korral." Pärtel möönab, et nii suurt hinnavõitu kui esimese autoga ta enam ei saanud, aga 3-5 kordse vaheraha teenisid igal juhul.

Pärtel muigab, et ükskord läksid nad auto ostmisega nii hasarti, et ei viitsinud seda isegi üle vaadata. "Sõitsime vastostetud autoga Viljandi suunas, kui äkki tundsime, et midagi on viltu," räägib Pärtel. "Ostja oli meile tünga teinud - auto oli nii läbi, et tagumise vedru alla oli pandud 10 x 10 puupruss. Me ei olnud viitsinud auto ostmisel isegi auto alla vaadata."

KOMMENTAAR

ASi Puumerkki tegevjuht, endine ASi Puumarket tegevjuht Raivo Olgo:

Puumarket tekkis õigel ajal õiges kohas. Tänapäeval sama asja korrata on suhteliselt raske. Ma olin firma loomise juures ja lahkusin sealt 2003. aastal tegevjuhi kohalt, kui Stora Enso Eesti tegi mulle ettepaneku asuda juhtima ja arendama saematerjali ning puittoodete hulgimüügifirma Puumerkki Baltikumi üksuseid.

Olen naljatamisi ikka öelnud, et Puumarket on pärast minu lahkumist viinud ellu strateegia, mis enne lahkumist sai välja töötatud, ja teinud seda hästi. Näiteks seda, et tuleks laieneda Talllinast väljapoole, ja riburada pidi loodigi osakonnad Pärnus, Rakveres, Tartus.

Me ei ole Puumarketiga konkurendid, vaid oleme head koostööpartnerid, kuna tegemist on ühe meie edasimüüjaga, mis müüb meie kaupa lõpptarbijale. Me suhtleme kõikide oma klientidega ja jälgime jooksvalt oma klientide tegemisi. Seega ka Puumarketi omi. Oma endise kolleegi Toomas Pärteliga saame ikka paar korda aastas kokku ning räägime lisaks tööjuttudele ka lihtsalt elust ja ilmast.

MIS ON MIS?

AS Puumarket

  • Registreeritud 22.07.1991 (kuni 2.02.1999 kandis ärinime AS Ratox).
  • Asutajad Toomas Pärtel, Marek Johanson, Raivo Olgo.
  • Ehitus- ning saematerjali jae- ja hulgimüük.
  • Omanikud: 66% Toomas Pärtel (läbi OÜ Tompart), 30,50% Raivo Hein (läbi OÜ Kakssada Kakskümmend Volti), 3,5% Mati Rahemaa (läbi OÜ MRH Varad).
  • Tegevjuht Marti Rehemaa.
  • 2012. aasta käive oli 16 370 000 eurot ja kasum 303 660 eurot.
  • 69 töötajat.
  • 1991 juuli - 1992 kevad - tegeleti ehitustöödega.
  • 1992 - keskenduti saematerjali müügile, avati kauplus Tallinnas Männiku teel.
  • 1994 - avati kauplus Tallinnas Forelli tänavas.
  • 1996 - võeti kasutusele kaubamärk Puumarket.
  • 1998 - Tallinnas hakati tootma höövelpuitu (2001. aastal viidi tootmine üle Paeknasse).
  • 2002 - ettevõtte transpordi korraldamiseks loodi OÜ Ehitusveod.
  • 2004 lõpp - ASist Puumarket eraldati tütarettevõte, höövelmaterjali tootja OÜ Paekna Puidutööstus, mille omandas tollane aktsionär Marek Johanson..
  • 2005 aprill - avati osakond Pärnus.
  • 2006 - avati osakond Rakveres.
  • 2007 - avati osakond Tartus ja keskladu Jüris.
  • 2009 juuli - Raivo Hein sai Marek Johansoni asemel Puumarekti aktsionäriks.

KES ON KES

Toomas Pärtel

  1. ASi Puumarket asutaja ja põhiomanik.
  2. 1991 - 1997 Puumarketi tegevjuht.
  3. Alates 1997. aastast Puumarketi arendusjuht.
  4. Puumarketis kabavedusid teostava OÜ Ehitusveod ainuomanik.
  5. Aastatel 1988-1991 õppis TPIs masinaehitust.
  6. Aastatel 2002-2010 kuulus Eesti Metsatööstusliidu juhatusse.

Allikas: AS Puumarket, Äripäev

PANE TÄHELE

Äripäev 25

Äripäev tähistab oktoobris 25. sünnipäeva. Sellest tähtpäevast ajendatult käivitasime uue rubriigi Äri 25.

Iga kuu lõpus teeme põgusa tagasivaate, mis antud kuul Eesti majanduses viimase 25 aasta jooksul juhtunud.

Rubriigis keskendume ühele tollast aega hästi iseloomustavale persoonile, sündmusele või tehingule, lisaks lühemaid tähelepanekuid ununema kippuvate faktide kohta.

Toimetus on huvitatud ka lugejate meenutustest. Kui teil on mõne meie esile toodud sündmuse, tehingu või muu fakti kohta huvitavat infot, siis jagage oma meenutusi meiega.

SÜNDMUSED

Mis juhtus Eesti ärimaailmas 1990 aastate juulis?

19 aastat tagasi

  • Notariaadi seaduse kohaselt pidid kõik Eesti notarid hakkama sõlmima ametikindlustuslepingut.
  • Riigihangete seadus jõustus, edaspidi tuli riigihankeid korraldada avalike pakkumiste kaudu.

18 aastat tagasi

  • Riiklik aktsiaselts Edelaraudtee käivitus, Edelaraudtee hakkas korraldama tööd Tallinna-Lelle, Lelle-Viljandi ja Lelle-Mõisaküla raudteeliinil.
  • Jõustus liikluseeskirja punkt, mis sätestas autos laste turvavarustuse kasutamise.
  • AS Pärnu Sadam avas Eesti esimese spetsiaalselt puistematerjali kogumiseks ja edasisaatmiseks mõeldud terminali (turbakai ehitusmaksumus oli 20 miljonit krooni).
  • AS Tallegg ostis pankrotistunud ASi Ranna Linnukasvatus vara ligi 10 miljoni krooni eest.
  • OÜ Ühinenud Meiereid, Eesti tollase suurima piimatootja asutasid AS Põlva Piim, AS Mulgi Meier ja AS Paide Piimakombinaat (Ühinenud Meiereid pankrotistus 31.05.2002).

17 aastat tagasi

  • Erastamisagentuur sõlmis ASiga ESCO Holding lepingu, mille kohaselt ostis firma 70 protsenti ASi Eesti Merelaevandus aktsiatest (ülejäänud 30 protsenti ostis ESCO Holding 5.03.1999). Ehkki Eesti Merelaevanduse ostuhind kokku oli 1 miljard krooni, laekus riigile aktsiate müügist vaid 210 miljonit krooni.

16 aastat tagasi

  • Rootsi meediakontsern Marienberg ostis 50 protsenti ASi Meediakorp (praegune AS Ekspress Grupp) aktsiatest, Hans H. Luik ostis rootslastelt osaluse tagasi 15.11.2001).
  • Eesti Pank andis oma nõusoleku Hansapanga ja Hoiupanga ning Ühispanga ja Tallinna Panga liitumiseks.
  • Tartu kõrghoone, 14korruseline Emajõe Ärikeskus, mida rahvas hakkas Plaskuks kutsuma, sai valmis (AS Estiko investeeris 7500 ruutmeetri suurusesse hoonesse ligi 100 miljonit krooni).

15 aastat tagasi

  • Rahapesu andmebüroo alustas tööd.
  • ASi Divec kontoris Tallinnas korraldas maksupettusi uuriv majanduspolitsei koos maksuametiga ulatusliku, kolm päeva kestnud läbiotsimise; offshore-firmasid müünud Divecist viidi kaasa 135 kasti dokumentidega ja neli arvutit (Divecist võetud materjalide põhjal algatati hiljem mitu maksupettust puudutavat kriminaalasja).
  • Norra paberifirma Lindegaard tütarfirma AS Lindegaard Eesti ostis pankrotistunud ASi Kohila Paberivabrik üle 10 miljoni krooni eest (järgnevalt on paberivabrik korduvalt ärinime muutnud ning erinevate omanike omanduses olnud).

HUVITAV FAKT

212,8 miljonit krooni hindas Äripäev  20.07.1998 oma esimest korda koostatud eraisikutest börsimiljonäride TOPi võitja Rain Lõhmuse aktsiapaki väärtuseks.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
29. July 2014, 12:06
Otsi:

Ava täpsem otsing