Sanktsioonide hind Eesti majandusele pole selge

01. august 2014, 00:00

Eelmisel reedel võttis valitsus vastu otsuse toetada täiendavaid sanktsioone Venemaa vastu, aga veel eile ei teadnud ministrid, kui palju karmimad sanktsioonid Eestile maksma lähevad.

Eile valitsuse pressikonverentsil peaministri ülesandeid täitnud kultuuriminister Urve Tiiduse sõnul vajab mõju veel arvutamist, kuid ekspertide hinnangul on see väike. “Kindlasti pole tegemist kümnete miljonite eurodega,” ütles ta ja lisas, et kaudsed mõjud nõuavad alles analüüsi. Hiljem täpsustas minister, et maksuameti esialgse hinnangu järgi on Venemaale kehtestatud piirangute otsene mõju laekumata maksude kujul riigieelarvele alla 2 miljoni euro, kuid mõju täpsema hindamisega praegu tegeletakse.

“See on hind, mida on nii Euroopa kui ka Eesti valmis oma väärtuste kaitseks maksma,” ütles ta. “Seda, kas sanktsioonid on piisavalt tugevad, selgub aja jooksul. Küll aga annab Euroopa Liit sellega tugeva poliitilise signaali Venemaale. 28 liikmesriiki on käitunud otsustavalt ja usutavalt, reageerides Ukrainas toimuvale ja Venemaa tegevusele.”

Tiiduse sõnul on Euroopa Liidu kehtestatud kolmanda faasi sanktsioonid piisavalt karmid, et tulemusi anda. Ta märkis, et sanktsioone kehtestatakse, kui soovitakse äärmuslikes olukordades lahendusteni jõuda. “Tahame ikka, et kõik laheneks rahulikult,” ütles Tiidus ja sõnas, et majanduslikud sanktsioonid on selle saavutamiseks kõige lihtsam viis. “Keegi ei taha ju sõda pidada,”  märkis ta.

Vene investorid mõõdavad riske. “Igasugune ebastabiilsus, sealhulgas külm või kuum sõda, sanktsioonid ja muud pinged, mõjuvad investeerimiskliimale halvasti. Seda nii Vene kui ka Eesti ja lääne investorite jaoks. Kasvab ebakindlus ja riskitase tõuseb,” rääkis Sillamäe sadama juhatuse liige Margus Vähi. “Iga Vene investor hindab oma riske ja teeb sellest lähtuvalt otsused. Kindlasti on neid, kes võtavad ette investeeringute kaitsmiseks/päästmiseks mingeid samme, ja samas on ka neid, kelle investeeringuid see olukord ei mõjuta.”

Kütuseärimees Heiti Hääl rääkis, et Venemaa-vastaste sanktsioonide karmistudes plaanib ta erru minna. “Kui sanktsioonid ei lase enam kütuseäri ajada, lähen pensionile,” ütles Hääl.

Kuigi praegu Venemaa-vastased sanktsioonid Hääle sõnul tema tegevust mõjutanud ei ole ning ennustamine, mis võiks juhtuda, on tänamatu töö, on ettevõtja siiski alternatiividele mõelnud. “Ida-Ukrainas toimuv teeb meile kõigile muret, kuid praegu üritame elada oma igapäevaelu nii, nagu ta on, ning vajadusel muutustega kohaneda,” rääkis Hääl.

Eesti Raudtee ootab aasta kokkuvõttes kaubamahu vähenemist veerandi jagu osaliselt just Venemaa suhtes kehtestatud majandussanktsioonide tõttu. Aasta peale tähendab see 15 miljonit saamata jäänud eurot. Eesti Raudtee juhatuse esimees Ahti Asmann rääkis ERRi raadiouudistele, et kui transiidiga enam raudtee ülevalpidamiseks vajalikke investeeringuid katta ei saa, peavad tõenäoliselt hakkama rohkem maksma reisijate vedajad.

Otsene mõju ka pankadele. Eesti Panga asepresident Madis Mülleri sõnul toovad Venemaale kehtestatud sanktsioonid Eesti pankadele eeldatavasti kaasa mõningase lisatöö ja pangasisese kontrolli tugevdamise, sest on vaja filtreerida klientide väärtpaberitehinguid, tagamaks, et ei kaubeldaks piirangute alla sattunud väärtpaberitega.

“Kehtestatud ja tulevikus kehtestatavad sanktsioonid ja piiravad meetmed seavad pangad uudsesse olukorda, sest seni on sanktsioonid puudutanud peamiselt meist väga kaugel asuvaid riike ja isikuid või siis neid, kellega siinne pangandus üldiselt kokku ei puutu,” nõustus Swedbanki rahapesu tõkestamise valdkonna juht Toomas Tuuling.

Tema selgitusel nõuab, nagu iga muu hoolsusmeede, selliste sanktsioonide rikkumise vältimine omajagu ressursse. Samuti on ette näha võimalikke rakendusprobleeme, sest piirangute alla minevate subjektide ring ei ole alati täpselt määratud ning sanktsioonide kohaldamisala võib pakkuda tõlgendamisvõimalusi.

Müller lausus, et Eestis kontrollib rahvusvaheliste finantssanktsioonide järgimist rahapesu andmebüroo. “Laiemas mõttes hindab pankade suutlikkust tulla toime regulatsioonide täitmisega ka finantsinspektsioon. Eesti Pangal selles otsest rolli ei ole,” rääkis ta.

Krediidipanga omanikud löögi all. USA ja Euroopa Liit on kehtestanud Krediidipanga aktsionäri Moskva Panga ja tolle omaniku VTB Panga suhtes sanktsioonid.

Nimelt on nii USA kui ka ELi residentidel keelatud osta nende pankade aktsiaid ja anda neile pankadele laenu pikemaks ajaks kui 90 päeva.

“Selline sanktsioon ei mõjuta Eesti Krediidipanga tegevust ei täna ega lähitulevikus,” kommenteeris panga kommunikatsioonijuht Allan Soon. Tema selgitusel on Krediidipanga finantsnäitajad tugevad, likviidsus on garanteeritud, omakapitali on enam kui piisavalt ning pank on mitmendat aastat järjest kasumis.

Ka Eesti Panga asepresident Müller kinnitas, et Krediidipanga klientidel ja hoiustajatel otsest põhjust muretsemiseks ei ole. “Moskva Panga jaoks on edaspidi piiratud võimalused rahvusvaheliselt täiendavat kapitali kaasata ja võlakirju emiteerida,” lisas Müller.

“Võimalik pikaajaline mõju nendel ja järgnevatel sanktsioonidel, kui nad on suunatud meie aktsionäri vastu, piirdub sanktsioneeritutega ega mõjuta Eesti Krediidipanga tegevust,” lisas Soon.

  • Lääne rahaturge raske asendada

USA ja Euroopa Liidu sanktsioonide tõttu ahenevad ­Venemaa ettevõtete rahastamisvõimalused. Karistus ähvardab ettevõtted ära lõigata turust, kust nad on 1998. aasta finantskrahhi järel võlakirjade ja aktsiate emissioonidest ammutanud ligi 600 miljardit dollarit.

Agentuuri Bloomberg andmed näitavad, et Venemaa ette­võtetel on emiteeritud ca 165 miljardi dollari väärtuses nii USA dollaris kui ka euros de­nomineeritud võlakirju ning võetud välismaalt sündikaat­laenu enam kui 100 miljardi dollari väärtuses. Lisaks on viimasel 15 aastal enam kui 40 miljardit dollarit laenatud Ameerika ja globaalsete hoiutähtede müügiga. Pangad Hiinas, millel on ­Venemaaga jätkuvalt head suhted, ei korva seda, ütles agentuurile Bloomberg New Yorgis asuva Firebird Management LLC asutaja partner Ian Hague.

“Väga ebatõenäoline, et ­Venemaa suudab asendada võla­kirjamüügi ja aktsiate emiteerimise globaalsetel turgudel muude allikatega,” ütles Hague. “Kui Venemaa jätkab oma praegust strateegiat, sõda Donetskis ja Luganskis separatistide varjus, järgnevad veel tõsisemad sanktsioonid.”

  • Leping viimasel hetkel

Euroopa Liidul ja USA-l on raske sanktsioonidega täielikult takistada kõrgtehnoloogia tarneid Venemaa naftafirmadele – vajaliku tehnoloogia saab Venemaa riiklik naftakompanii Rosneft Norra miljardärilt.

29. juulil allkirjastas Rosneft firma Seadrill Ltd North Atlantic Drilling üksusega lepingu kuue naftapuurimisplatvormi liisimiseks, mis on just nafta tootmiseks süvavee ja arktilistes tingimustes, vahendas agentuur Bloomberg.

Lepingud, mille väärtus on 4,25 miljardit dollarit, on sõlmitud enne lääneriikide sanktsioonide jõustumist, ütles Seadrilli finantsjuht Rune Magnus Lundetrae. “Me saame aru, et sanktsioonid hakkavad tõenäoliselt kehtima 1. augustil ja puudutavad edaspidiseid lepinguid. Meie lepingud allkirjastati 29. juulil,” ütles Lundetrae.

Seadrillile kuulub 70% North Atlantic Drillingust ning mõlemat firmat kontrollib Norras sündinud, kuid nüüd Küprose kodakondsusega miljardär John Fredricksen, hüüdnimega Viikingikuningas.

Norra valitsus on mõista andnud, et ilmselt liitub ka Norra Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonidega.

 

 

Tasub teada

  • Vene oligarhid mustas nimekirjas

Euroopa Liit lisas sanktsioneeritavate nimekirja Venemaa oligarhid ja presidendi lähikondsed Arkadi Rotenbergi ja Juri Kovaltšuki.
Rotenberg on Venemaa presidendi Vladimir Putini lapse­põlvesõber ja endine judopartner, kes  on jõukaks saanud Gazpromile torude müügi ja ehitusega.
Kovaltšukile kuulub National Media Group, mis hõlmab telekanaleid, ajalehti ja veebilehti.
Nimekirjas on ka Nikolai Šamalov, suuruselt teine aktsionär Bank Rossijas, ja Aleksei Gromov, Putini endine pressiesindaja, kes vastutab praegu Kremli meediapoliitika eest.
Juriidilistest isikutest ­lisati nimekirja Russian National Commercial Bank, relvatootja Almaz-Antey ja lennufirma Dobrolet. ELi musta nimekirja kantud isikute vara ELis külmutatakse ja neile kehtestatakse viisakeeld.
Nimekirja kantud firmade vara külmutamine ei võimalda neil ELis äri teha.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
31. July 2014, 20:34
Otsi:

Ava täpsem otsing