"Tegime lolle investeeringuid"

31. juuli 2014, 17:45

"Me tegime lolle investeeringuid kokkuvõttes," tunnistas Hiiu valla volikogu esimees Jaanus Valk viidates eurorahade eest Hiiumaale rajatud jäätmejaamale.

Omavalitsused süüdistavad prügifirmasid ja osasid poliitikuid oma käe järgi seaduste tegemises, need omakord omavalitsusi soovis vaba turgu solkida, kirjutab Äripäev reedel ilmuvas kaaneloos.

Hiiumaa omavalitsused avasid oma jäätmejaama 2009. aastal. Nad panid sinna omalt poolt tänases vääringus 120 000 eurot, Keskonnainvesteeringute Keskus andis 1,2 miljonit euroraha juurde. Plaan oli, et kogu Hiiumaa jäätmevoog hakkaks liikuma läbi kohaliku jaama. Mõeldi koguni sellest, et omavalitsused võiks oma firma kaudu kogu jäätmemajandust ise hallata - poleks neid suuri prügifirmasid üldse vaja. Nii see ei läinud.

Prügivedamise õiguse võitis saarel AS Eesti Keskkonnateenused (EKT), mis toona kandis veel Veolia nime. Ettevõte ei hakanud endale tüli tegema ja ütles, et suunab jäätmeveo omavalitsuste jäätmekeskusest mööda, ehkki lepingus oli kirjas, et jäätmeid tuleb ümber laadida just omavalitsuste jäätmejaamas. Lõpuks tuligi kohtu abiga nii välja, et EKT pidanuks seda lepingut täitma, kuid kasu sellest omavalitsustele ei olnud, sest vahepeal hakkas see leping juba lõppema ja tuli välja kuulutada uus konkurss.

Hiidlased püüdsid uuesti oma jäätmejaama asja keskmesse sättida, kuid nüüd tuli prügifirmale appi riigihangete vaidlustuskomisjon. Seal öeldi selgelt, et käitluskohta ei saa määrata nii lihtsalt. Kuna Hiiumaa ei ole ainus sellise sooviga piirkond, siis vahepeal oli asja uurinud juba ka konkurentsiamet - nende järeldus oli, et nii ei saa olla, et omavalitsus määrab käitluskoha ise, selleks on vaja korraldada konkurss. Kusjuures tõde ongi, et konkursi korras suudaks Hiiumaa jäätmejaam pakkuda kallimat teenust kui prügifirma. Tuum on selles, et omavalitsused on tõesti teinud suure investeeringu, aga prügifirma paneks piltlikult öeldes oma pressi kuhugi aianurka püsti ja asi korras.

"Tegime lolle investeeringuid". Hiiumaa jaoks on tulemus, et omavalitsustele kuuluv Hiiumaa Prügila OÜ on kahel viimasel majandusaastal teeninud üle 150 000 euro kahjumit ehk rohkem, kui omavalitsused panid sinna algselt sisse. Kohaliku jäätmejaama projekti ajanud praegune Hiiumaa Hiiu valla volikogu esimees Jaanus Valk ei varja, et tunne on kehv. "Kurb on see pilt, ütleme niimoodi. Vanas rahas pea 30 miljonit krooni vastu taevast panna: see ei ole peremehelik riigi koha pealt," räägib ta. "Me tegime lolle investeeringuid kokkuvõttes: hindasime keskkonnamõjusid, asfalteerisime suuri platse metsa, et kõik nõuded oleks täidetud. Samas jäätmefirma pani püsti endale pressi samamoodi ilma mingite asjadeta ja kõik," ütleb ta.

Aga kes on süüdi? Valk ütleb esmajoones, et ei oskagi seda hoobilt öelda. Ta räägib, et peale kohaliku prügila sulgemist riik praktiliselt nõudis neilt sellist investeeringut. Praeguseks on aga jutt muutunud ja omavalitsust aetakse prügimajanduse juurest eemale. Sisuliselt on tema sõnul probleemide põhjus selles, et omavalitsus ise ei tohi prügiteenust osutada.

"Me oleks algusest peale selle asja ise ära korraldanud. Selle peale muidugi öeldakse, et see on kõige suurem vaba majanduse tapja, mis omavalitsused teha tahavad," räägib ta ja viitab samas, et meie lähinaabrite juures asi just nii toimibki. Lisaks toob Valk välja, et prügifirmade hääl kõlab seadusandja juures üsna hästi. "Ma ütlen nii musta huumoriga, et ju nende kilekott on ikka hulka suurem kui meie kilekott. Meil polegi kilekotti," sõnab ta ilmselge viitega erakondade mustale rahastamisele.

Valk pole ainus, kelle sõnul suudavad prügifirmad edukalt oma seisukohti seadustesse viia. Ka Lääne-Viru omavalitsustele kuuluva jäätmekeskuse juht Priit Raamat räägib sellest. Rakvere külje all asuv jäätmekeskus on selles mõttes tähelepanuväärne, et prügifirmade esindajad nimetavad seda lausa monumentaalseks rajatiseks - see valmis 2011. aastal ja maksis 3,1 miljonit eurot.

"Tema eesmärk ongi see, et võtta prügivood ja kõik enda kontrolli alla nii, nagu ta mujal riikides siin toimub," räägib Raamat. Kuid hetkeolukorras, lisab Raamat, näib talle riiklik poliitika sellisena, kus omavalitsustelt võetakse ära õigused ise korraldada prügimajandust ja jäetakse vaid kohustus hoolitseda selle toimimise eest. Sellega viitab ta oktoobrist kehtima hakkavale jäätmeseaduse muudatusele, kus omavalitsustelt võetakse õigus talle kuuluva juriidilise isiku kaudu ühelt poolt tellida prügiveoteenust ja teiselt poolt elanikelt ise raha koguda.

Prügifirmade juhid nimetavad sellist omavalitsuse soovi otseseks sekkumiseks turumajandusse, mis põhjustaks tarbijale hinnatõusu. Raamat ütleb, et vastupidi - nemad kasumit teenida ei taha ja prügifirmad ajavad seda juttu enda kaitseks. "Eks ta suuresti on see olukord, et kaks suurt vedajat on saavutanud monopoolse turu ja eks see suuresti on ka suur (prügifirmade - toim) lobby-töö," ütleb ta ja nimetab konkreetselt, et viimast seadusemuudatust vedanud riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra näib olevat prügifirmadega samas paadis.

Kusjuures prügifirmade juhid ei varjagi, et räägivad jõuliselt oma seisukohtadest riigikogus - näiteks EKT juht Argo Luude ütleb, et see on demokraatia osa enda vaadete eest seista.

See siiski ei säästa Vakrat kriitikast - teda süüdistab teravalt ka näiteks Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu. "Nii jõhkralt, kui praegu Vakra poolt toimetatuna, ei ole kunagi riigikogu saalis esindatud ühte või kahte ettevõtjat," sõnab ta. Kusjuures linnade ja omavalitsuste liitude ettepanekuid seekord üldse ei kuulatud.

Vakra: prügi on vähe. Vakra ei võta neid süüdistusi kuidagi omaks ja räägib, et sellise näpuga näitava prügikakluse on tegelikult põhjustanud valed investeeringud. "Kogu selles jäätmevaldkonnas on Eesti riik viimase kümne aasta jooksul pahatihti toimetanud nii, et täna tekib mõte, homme teeme ära ja siis vaatame, mis tulevik toob," räägib ta. Vakra sõnul on seadusemuutmise taga tõepoolest see, et omavalitsus ei saaks hakata otsustuskorras prügiveoteenusele suvalisi hindu kehtestama.

Vakra toob mängu numbrid: Eestis tekib aastas 390 000 tonni olmeprügi. Erafirmad ja Eesti Energia on Eestisse rajanud aga prügipõletamisvõimekuse, mis vastab 400 000 tonnile. See on Eestist teinud jäätmeid importiva riigi, et kasutada põletamisvõimsust. Samal ajal on aga varasematel aastatel riiklikult investeeritud uutesse prügilatesse, jäätmekeskustesse. "On investeeritud nii maksumaksja raha, Euroopa Liidu raha, erasektori raha, omavalitsuste raha, aga prügi, mis on tänaseks saanud tooraineks, on liiga vähe," räägib Vakra. Seega on ilmselge, et mingid investeeringud on olnud mõttetud. "Täna on see seis, kus mitte keegi, kes on jäätmete äris, ei taha võtta vastu otsust, et jah, mina olen teinud midagi valesti ja see tekitabki seda tüli, näpuga näitamist ja sõna otseses mõttes kaklust," lisab ta.

TASUB TEADA
Oktoobris kehtima hakkav jäätmeseaduse muudatus kaotab omavalitsuste võimaluse kasutada korraldatud jäätmeveo tagamiseks enda loodud juriidilist isikut. St, et kui enne võis omavalitsus kogu jäätmeveo korraldada MTÜ kaudu, kes ühelt poolt sõlmib lepingu prügivedajaga ja teiselt poolt kehtestab elanikele veohinnad, siis nüüd võeti seadusest selline võimalus.

KOMMENTAAR
Kas omavalitsused peaks tulema jäätmeturule?

Agu Remmelg, Ragn-Sells ärijuht

Kui omavalitsus hakkab tegelema ettevõtlusega ja üritab samal ajal jäätmemajandust korraldada, siis tulemuseks on see, et puudulik on nii korraldamine kui ettevõtlus. Siin on oluline, et iga kingsepp jääks oma liistude juurde: kohalik omavalitsus korraldaks, looks võimalused, reeglid, tingimused ja ettevõtjad konkurentsi korras osutaks parimat võimalikku teenust. Olmejäätmete turul on kolm suuremat ettevõtet ja selle põhjus peitub eelkõige korraldatud jäätmeveo süsteemis, mis oma hangete süsteemiga soosib suuremaid ettevõtteid ja on viinud turu konsolideerumisele. Aga konkurents toimub väga kõvasti. Kui vaadata neidsamu korraldatud jäätmeveo hankeid, siis käib seal võitlus hammas hamba vastu, pakutakse üksteise võidu madalamaid hindu ja enam vihasemat konkurentsi kirjeldada ei saakski.

Arvo Sarapuu, Tallinna abilinnapea

Kuidas see turg toimib, kui täna on jäänud turule kaks suurt ettevõtet (Ragn-Sells ja EKT - toim)? Enne oli tegijaid 8,9 või 10. Turg ei toimi, sisuliselt on tegemist kahe suurega, kes turgu dikteerivad. Meie huvi on tekitada konkurents (läbi omavalitsuse omandis oleva MTÜ - toim). Elanikule kujuneb hind veohanke ja käitluskoha hanke tulemusel. Selle kahe summa ongi see hind, mis inimene saab. Meie tahaksime seda, et hanked on eraldi, et siis tekiks omavahel konkurents prügilate ja vedajate vahel. Kui seda konkurentsi ei teki, ei olegi millestki rääkida.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. August 2014, 16:26
Otsi:

Ava täpsem otsing