Ettevõtja edendab või pidurdab?

Heateo Sihtasutus tegi intervjuu arutleja Maire Milderiga, kes on Baltika Grupi juhatuse liige, Eesti Disainikeskuse nõukogu liige ning Rocca al Mare Kooli vanematekogu aktiivne liige.

Kõik algab pihta ikka organisatsioonist, kus inimene töötab. Kas ta tunneb end seal hästi? Kas ta tunneb, et teeb väärtuslikku tööd? Kas tal silmad säravad?

Inimesed peavad esmalt ise oma tööga rahul olema, siis saavad nad ka laiemalt panustada. Näiteks meil oli mõni aeg tagasi ettevõttes oma päevahoiu lasteaed. On oluline, et firma on paindlik ja tuleb oma inimesele vastu. Antud näite puhul ei kaota väikelapse vanematest töötaja ära sidet töökohaga, samuti ei kaota oma professionaalsust. Veel näide: Baltikas toimusid ettevõttes kohapeal joogatunnid ning inimesed, kes seda soovinud olid, ei pidanud eraldi kuhugile trenni minema.

Seejärel saab vaadata laiemat pilti. Ükski ettevõtte ei tegutse ju vaakumis – ta tegutseb konkreetses keskkonnas ning need teemad ja küsimused, mis puudutavad laiemat keskkonda, on alati mõjutamas ka iga ettevõtet, kes selles tegutseb. Ettevõtte juhid peavad tajuma, mis ühiskonnas toimub – tuleb näha suuremat pilti, selles toimuvat märgata. Samal ajal on üks oluline asi, mida iga ettevõte teha saab – toetada oma inimesi, julgustada neid laiemalt ühiskonda panustama. Tihtipeale algatavad laiema mõjuga projekte just töötajad ning sel juhul on äärmiselt oluline, et ettevõtte juhtkond toetab ja tunnustab seda. On väga oluline oma kolleege kuulata ning tajuda, milline on meelsus ja vajadus.

Meil on väga palju huvitavaid projekte Eestis, aga mulle tundub, et neist ei räägita piisavalt palju. Paljud olulised neist on jäänud teatud huviringkonna projektideks, ei oma laiemat kõlapinda.

Selleks, et ärisektor oleks nende heade ideede taga, peaks tegema ärisektoriga tööd ja neid süsteemselt panustama kutsuma. Kes on selle töö tegijad ja kutsujad täna? Kuidas see info liigub koordineeritumalt ärisektorisse? Siin on kindlasti veel arenguruumi. Ma olen kindel, et firmadel on huvi ja sotsiaalset tahet seda teha. Aga nad ei taju, et see on üks kasutamata võimalus, sest nad lihtsalt ei tea neist projektidest, algatustest ja võimalustest. Kui oleks olemas süsteemsemalt erasektorit kaasav algatus, siis oleks kergem erinevatel osapooltel ühiselt tajutud kitsaskohtade lahendamiseks kokku tulla.

Sageli täna vast ka ettevõtted ei oska näha teisi panustamisvõimalusi peale raha. Meie sellekohane kogemus ja kultuur on alles kujunemas. Ettevõtted peaksid kaasa minema nende üleriigiliste algatustega, kus neil on võimalik oma spetsiifilist kogemust jagada. Oma teadmise ja kogemuse laiemal jagamisel on suur väärtus.

Kõik algab ikkagi inimestest, kes tahavad asju paremaks teha. Ettevõtted ise ei tee asju. Inimesed neis ettevõtetes teevad. Tihtipeale kuuluvad need samad inimesed erinevatesse organisatsioonidesse. Kindlasti julgustan ma teisi ettevõtjaid aktiivselt ühiskondlike algatuste juures olema, näiteks läbi Heateo SA võrgustiku. Kui küsida, kus on täna Eestis aktiivsel inimesel võimalus kaasa mõelda ühiskonnas üles tõstatatud probleemidel, siis minu meelest neid vestlusringe ja organisatsioone on pigem vähe, aga mulle tundub, et neid tuleb üha juurde. Hakatakse aru saama, et ükski ettevõte ei jää puudutamata laiemalt ühiskonnas toimuvast. Targem on olla selle aktiivne, teadlik ja panustav osa.

Arvamusfestivali moodi arutelud panevadki asjad liikuma – soovin jõudu tegijatele ja tõsine tunnustus kõikidele ettevõtetele, kes tänaseks juba asjaga kaasa on tulnud!

15. august, vabakonna lava

16. august, sotsiaalse innovatsiooni lava

Lugu ilmus esmakordselt Heateo Sihtasutuse koduleheküljel.