Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Turg lendab pahupidi

08. august 2014, 00:00

Eesti ettevõtjate hinnangul lööb Venemaa impordikeeld toiduainetele segamini kogu turu ja mõjutab kõiki.

Venemaa president Vladimir Putin otsustas keelata põllumajandussaaduste sisseveo nendest riikidest, mis on Venemaale Ukraina kriisiga seoses sanktsioonid kehtestanud.

HKSCan Estonia juhi Teet Soormi sõnul ei jäta Venemaa ulatuslik vastulöök sanktsioonidele puutumata ühtegi osapoolt. “Raske saab meil kindlasti olema,” ütles ta.

Soorm ütles, et Venemaa vastulöök sanktsioonidele mõjutab kindlasti Eesti seakasvatust ja lihatööstust. Selle suurus sõltub aga tema sõnul sellest, mis saab Euroopa Liidu ühtsusest pärast nii ulatuslikke põllumajandustoodetele seatud sanktsioone ja mis mõju avaldavad Venemaa sanktsioonid globaalsele põllumajandustoodete turule. Soorm lisas, et sanktsioonid tähendavad ebameeldivusi ka Venemaa tarbijatele.

Pärast jaanuaris kehtima hakanud Venemaa impordikeeldu Euroopa Liidu sealihale on HKScan Estonia otsene müük Venemaale Soormi sõnul väike olnud – alla 1% kogu ettevõtte müügist. Broileriliha ei ole HKScan Estonia Venemaale eksportinud. “Meid hakkavad mõjutama eelkõige Euroopa Liidu ja Baltimaade siseturu muudatused seoses sanktsioonidega. Nende täpsemat mõju saab hinnata alles siis, kui kogu sanktsioonide pakett on teada,” ütles Soorm.

Miljonid tonnid liha. Atria Eesti juhi Olle Hormi sõnul on see löök eelkõige suurtele eksportijatele, nagu Taani, Holland, Saksamaa ja Hispaania.

“Peale seda, kui Eestist elussigade eksport ­Venemaale kinni pandi, on meie eksport Venemaale viimastel aegadel olnud tühine. Tegemist on ebastabiilse ja ettearvamatu turuga, ja me pole sinna väga palju panustanud,” nentis Horm.

“Euroopa Liit on viinud Venemaale tohututes kilodes, suurusjärgus 700 miljonit kilo liha aastas. Kõik see liha jääb nüüd Euroopa Liitu, kes peab endale uue turu otsima. Sisuliselt on Euroopa Liidus sealiha ületootmine. Taani, Hispaania, Saksamaa ja Hollandi jaoks on see ülitõsine tagasilöök,” rääkis Horm.

Liha omahind Hormi sõnul ei kuku, sest see sõltub vilja hinnast, mis praegu ei alane. Samas nentis ta, et pinged on ka liha hinna ümber suured.

“Rakvere Lihakombinaati ja meid mõjutab see sealiha impordikeeld Eesti tootjaist kõige rohkem. Kuid Venemaa turg on viimastel aastatel olnud oma käitumise ja otsustega täiesti ettearvamatu,” seletas Horm, miks ettevõtted Venemaa turule enam nii palju panustanud ei ole.

Kadarbiku talu ühe omaniku ja juhi Veiko Paki sõnul toob impordikeeld kaasa hinnalanguse. “Meie firma ei vii Venemaale midagi. Kuid toormeturgu mõjutab Venemaa keeld kindlasti,” rääkis Pak. “Hindadele tuleb surve kindlasti. Seda on tegelikult tunda juba praegu. Juulis kukkusid nende köögiviljade hinnad, millega meie tegeleme, kuni kolm korda. Kindlasti kannatab Poola kõvasti, nemad on Venemaale palju kaupu viinud,” märkis Pak.

Keelul suur mõju. Kalatooteid müüva ettevõtte Eesti Traalpüügi Ühistu tegevjuhi Mauno Leppiku sõnul on Venemaa vastulöök väga suure mõjuga kõikidele ettevõtetele. Eesti Traalpüügi Ühistu oli üks ettevõte, kes aasta alguses mõni kuu Vene impordikeelu all oli. Leppiku sõnul on Venemaa ettevõttele oluline partner ja turu ärakukkumine annab kindlasti tunda. Euroopa turu üleküllust ta sellegipoolest ei pelga. “Meie toodang on spetsiifiline – palju neid Balti mere ääres kilu ja räime müüjaid ikka on,” ütles Leppik. Tema sõnul pole tõenäoline, et lääneeurooplased oma toodanguga Eesti turule trügima hakkaks.

Soomes seiskas Valio eile kõik oma tootmisliinid, mis Vene turu jaoks töötasid. Valio Eesti tegevjuht Maido Solovjov märkis, et piirangu mõju sõltub suuresti sellest, kui kaua see kestab. “Kui piirang jääb tõepoolest kehtima pikaks ajaks ning ettevõtted ei leita uusi turgusid, kus oma tooteid realiseerida, siis on ühe lahendusena võimalik luua piimatootjate kaitseks tsentraalsed interventsioonilaod, kuhu ostetakse kokku ülejääv piim pulbri ja või näol,” selgitas Solovjov. “Praegu on tootjatele kõige olulisem olla toimuvaga kursis ja püüda säilitada rahu, sest iga uus infokild paistab tekitavat rohkelt ülemäärast paanikat.”

Venemaal piimatoodetest puudus. Eesti ühe suurema piimatootja OÜ Estonia nõukogu esimehe Jaanus Marrandi sõnul mõjutab impordikeeld kogu piimaturgu. “Loomulikult see mõjub meile. Me oleme peamiselt teravilja- ja piimatootja. Venemaa turu osakaal piimatoodetest on meil 10–11 protsenti. Eks see ikka mõjub, kui kogu turu konjunktuur on kehv,” rääkis Marrandi.

“Meie müüme Eesti piimatöötlejatele, kuid kui neil on müügivõimalusi vähem, siis see võib mõjutada meid ja ka piima hinda, kui ei suudeta teisi turg asemele leida,” seletas Marrandi. Ta lisas, et Leedu piimatööstustel on Venemaa turu osakaal väga suur.

“Iseenesest on väga kahju sellest kõigest. Peterburi turg on meil kõrval ja seal on 5 miljonit või isegi rohkem inimest – mis oleks  mõistlikum veel,  kui sinna müüa? Samal ajal, kui Venemaal endal on piimatoodetest ka puudus,” märkis Marrandi. Ta lisas, et ei usu, et Vene tootjad hakkavad rohkem tootma, ja ei tea, kust Venemaa võiks asenduseks piimatooteid saada. “Kust saab Venemaa täiendava võimaluse? Enda tootmist neil nii lihtne nii kiiresti arendada kindlasti ei ole,” rääkis Marrandi.

  • Vitsur: tarbime ise rohkem Eesti toitu

Kui Vene sanktsioonid jõustuvad äkitselt, siis võib Eesti tootjatel tekkida toodangu müügiga probleeme, mille survel võivad hinnad tõenäoliselt alaneda, ütles LHV majandus­analüütik Heido Vitsur.

Vitsuri sõnul võib hinna alanemisele järgneda tootmise vähendamine, kui ettevõtjad ei leia uusi turge.

Ekspordi suunamine Venemaalt Euroopasse, mida osalise lahendusena nägi peaminister Taavi Rõivas, oleks Vitsuri hinnangul väga raske. “Ma ei tea, kuidas me Euroopas näiteks selliste tootjatega nagu Holland võistelda suudaksime. Mitte vist väga. Mingid nišid kindlasti leitakse, aga konkurents tugevneb. Ma ei ütle, et üldse midagi ei saa müüa, aga see saab olema raske,” selgitas analüütik.

Vitsuri sõnul saaks vähese tarbimisharjumuste kohendamisega kindlasti vähendada sanktsioonide mõju kõige tõhusamalt. “Meie majanduse toetamine ja käigushoidmine on meie enda asi,” ütles ta. “Põhiturg meie tootjatele on siiski Eesti ise. Kui suudame nõudlust suurendada, siis on see kõige suurim tugi.”

Vitsuri sõnul ei ole Venemaa sanktsioonid võrreldavad küll Lehman Brothersi järgse kriisiga, kuid samas ei saa välistada, et idanaabri keelud käivitavad midagi sarnast 1997. aasta kriisiga, kui Tai käivitas kogu Aasia kriisi, mis raputas väga tugevalt kogu maailma majandust.

  • Rõivas: oleme valmis ettevõtjaid toetama

Valitsus on nii EASi abi kui ka teiste võimalustega valmis toetama Eesti eksporti eri sihtturgudele, ütles peaminister Taavi Rõivas eile valitsuse pressikonverentsil Venemaa kehtestatud sanktsioonide kohta.

Rõivas loodab, et ettevõtted, kel on väga suured kaubandushuvid Venemaal, on ka ise vaadanud alternatiivsete turgude poole. Kuigi valitsus ei saa ettevõtjatele määrata, kuhu midagi eksportida, võib mõnele tulla abi senistest toetusmeedetest.

Kas sanktsioonide jaoks on mingisugust ettevalmistavat kava või programmi, tasub Rõivase sõnul küsida valdkonna ettevõtetelt – kas kõigil on varuplaan, millistele turgudele oma tooteid suunata. “Loomulikult on töötlemata piima puhul geograafiline kaugus väiksem, teiste tootegruppide puhul märksa suurem. Märgid, et Venemaa kaubandus ei ole sama turvaline kui Euroopa Liidu oma, on olnud juba 1990ndatest,” ütles peaminister.

Rõivase teatel ei saa sanktsioonid mõjutada Eesti põllumajandust nii märkimisväärselt, et seda ei saaks vähemalt osaliselt asendada Euroopa-suunalise ekspordiga. “Samas ei ole meil mõtet ka illusioone luua, et see (sanktsioon – toim) ei või omada märkimisväärset mõju konkreetsetele ettevõtetele. Kindlasti võib. Konkreetsetel ettevõtetel saab kindlasti suur väljakutse olema, kuidas oma eksporti asendada,” lisas ta.

Majandus- ja taristuminister Urve Palo lisas, et kaudsemad ja pikaajalised mõjud võivad olla suuremad kui otsesed ja lühiajalised. “Mõju ei ole Eestile kindlasti nii kiire, aga öelda, et seda ei ole, ei ole kindlasti õige. See oleks lühinägelik,” ütles Palo.

  • Putin virutab oma karistustega vastu

Kasvanud geopoliitilised pinged on aeglustanud Euroopa majanduse toibumist, kuid esialgu on Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide ja Venemaa vastusanktsioonide mõju raske hinnata.

Nii ütles eile Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi pärast intressinõupidamist, kus keskpank otsustas oma poliitika muutmata jätta.

“Raske on määratleda, mis valikud on tulevikus, eriti kui konflikt ägeneb,” ütles Draghi ja möönis, et Vene-Ukraina konfliktiga on aeglasema majanduskasvu riskid Euroopas selgelt kasvanud. Nii palju on aga kindel, et majandusolukorra halvenedes on Euroopa Keskpank üksmeelselt valmis käiku laskma veel täiendavaid tugimeetmeid, mis esialgu reservis on. Intressimäärade tõusu ­euroalal pole niipea oodata , sõltumata sellest, mida teevad USA või Suurbritannia keskpank.

Paindumatu Putin. Esialgu Venemaa ja Lääne vastasseis alles ägeneb ja lähinädalad on analüütikute sõnul äärmiselt ohtlikud. Venemaa presidendil Vladimir Putinil tuleb ära otsustada, kui kaugele ta on Ukraina separatistide toetamisega valmis minema.

“Separatistidel on võimalik võita ainult siis, kui Venemaa oma sõdurisaapad maha paneb,” ütles agentuurile Bloomberg sõltumatu sõjandusanalüütik Moskvas Anton Lavrov.

Taanduda ei ole Putinil võimalik – seda ei luba Venemaa avalik arvamus. Viimastel päevadel on hoiatanud nii NATO kui ka Poola välis- ja peaminister, et Venemaa sissetungi oht Ukrainasse on kasvanud ja et see võib toimuda humanitaarabi missiooni kattevarjus.

Putin pole surve all paindunud – eile avalikustas Venemaa esimesed ulatuslikud vastumeetmed Lääne sanktsioonidele, mis on sihitud toidu- ja põllumajandustootjate pihta. Põllumajanduslobi on Euroopas läbi aegade üks tugevamaid survegruppe olnud.

Selgelt poliitiline samm. Impordikeeld puudutab kõiki riike, mis on Venemaa vastu sanktsioonid kehtestanud või toetavad neid – nii kannatavad ka Norra lõhekasvatajad.
Eile tehtud avalduses märkis Euroopa Liit, et Venemaa lauskeeld on selgelt poliitiline samm. EL rõhutas, et erinevalt Venemaa keelust olid sanktsioonid, mis EL Venemaa suhtes kehtestas, otseselt seotud Krimmi seadusvastase annekteerimise ja olukorra destabiliseerimisega Ukraina idaosas.  Ehk tõenäoliselt vaidlustatakse impordikeeld WTOs.
Eesti lähiriikidest on sanktsioonide pärast eriti mures Soome, millel on Venemaaga väga tihedad kaubandussuhted.

Tootmisliinid seisavad. Soome piimatoodete valmistaja Valio OY tegevjuht Pekka Laaksonen ütles eile Bloombergile, et firma seiskas eile kõik tootmisliinid, mis valmistasid toodangut Venemaa turu jaoks. “Need seisavad niikaua, kuni me jälle Venemaale müüa saame. Aeg näitab, mis see rahas maksma läheb,” ütles Laaksonen.

Valio arvele langeb 40% Soome toidutööstuse ekspordist. Pool Valio ekspordist läheb Venemaale.

Venemaa-vastaste sanktsioonide mõju ähvardab Soomes vallandada uue majanduskriisi, ütles kolmapäeval Soome peaminister Alexander Stubb, kes kaalub Euroopa Liidult kahjude korvamiseks majandusabi küsimist.
“Meil tuleb kinni pidada majandusliku solidaarsuse põhimõttest. Praktikas tähendab see seda, et liikmesriigid, mis sanktsioonidest enim pihta saavad, saavad mingil määral kompensatsiooni,” tsiteeris Stubbi päevaleht Helsingin Sanomat.

Mullu eksportis Soome Venemaale toiduaineid 400 miljoni euro väärtuses.
Stubbi sõnul on sanktsioonide kehtestamine otsustatud ühiselt, nii tuleb ühiselt kanda ka kahju. Eile tegi Soome valitsus ettepaneku eraldada 1,3 miljonit eurot toiduainete ekspordi edendamiseks uutele turgudele.

Toetust peaks taotlema ka Poola, ütles Poola majandusminister Janusz Piechocinski. Sanktsioonideta küündinuks Poola toidukaupade eksport tänavu 1,6 miljardile dollarile, vahendas agentuur Bloomberg.

Rootsi rahandusminister Anders Borg aga ütles, et Rootsi valitsus sanktsioonide võimalikke negatiivseid tagajärgi firmadele kompenseerima ei hakka.

Vene tarbija kannatab. Üks suuremaid kaotajaid toiduainete impordikeelust on Venemaa ise.

“Pigem on suurteks kaotajateks Venemaa tarbijad, sest neil tuleb maksta kõrgemat hinda,” ütles eile ÜRO toiduorganisatsiooni FAO vanemökonomist Concepcion Calpe agentuurile Bloomberg. “Venemaal hinnad tõusevad, samas kui ülejäänud maailmas on oodata survet hindade alanemiseks.”

Juulis tõusid toiduainete hinnad Venemaal aastatagusega võrreldes 9,2%, edestades tarbijahindade üldist 7,5% suurust tõusu. Venemaa valitsus plaanib samme toiduainete hinnatõusu pidurdamiseks.

Euroopa Liidu põllumajandussaaduste ekspordist läks mullu Venemaale 10%. Suurema osa toidukaubast importis Venemaa Hollandist, Saksamaalt, Poolast ja USAst. Kokku importis Venemaa mullu välisriikidest toidukaupa 43,1 miljardi dollari väärtuses. Sellest 36,9 miljardit moodustas import väljastpoolt SRÜ riike.

  • Pinged suurenevad kõigil börsidel üle maailma

Kuigi globaalsed börsid olid ­eile pärast Venemaa toiduimpordi keelu väljakuulutamist vaid mõne komakohaga miinuses, on pinged lääneriikide ja Venemaa vahel turgudele juba oma pitseri vajutanud.

Kõige suurem kannataja on aga Vene börs ise. 24. juunil saavutatud aasta tipptasemelt oli Moskva börsi indeks Micex eilseks kukkunud 14%, olles uudisteagentuuri Bloomberg teatel 21 arenevast aktsiaturust odavaim.

Eile oli Putini toiduainete impordikeelu mõju märgata ka Vene suurimate jaemüüjate aktsiahindades, mis pöördusid korralikult langusesse. Idanaabri suurima toiduainete jaemüüja, miljardär Sergei Galitski firma OAO Magniti aktsia kukkus ­eile Londoni börsil 5,2%. Mihhail Fridmani X5 Retail Group NV aktsia oli 5,8% languses ja Igor Kesaevi OAO Dixy Groupi aktsia kukkus Moskva börsil 4,2%.

Juuli lõpust on Micexit alla vedanud ka pangad, kelle vastu kehtestasid sanktsioonid nii USA kui ka Euroopa Liit. Eile levis välismeedias uudis, et Micex võib indeksist välja arvata Ida-Euroopa suurima panga Sberbanki ja suuruselt teise laenuandja VTB aktsia. See on Venemaa vastus Euroopa sanktsioonidele, millega blokeeriti investoritele mõlema panga uute aktsiate ja võlakirjade ost.
Micex kukkus eile 1,5% ja dollaripõhine RTS 1,9%.

Saksa börs suures languses. Siiski on kasvavad poliitilised pinged jätnud jälje ka teistele turgudele.

Nõnda kukkus näiteks Saksa aktsiaindeks DAX kolmapäeval 9030,72 punktile, mis on 20. juuni kõrgpunktist 10,15% madalam. Analüütikud süüdistavad selles võrdselt nii halvenenud olukorda Ukrainas kui ka Saksamaa nõrka majandustulemust. Pikas perspektiivis on DAXi kindlasti rängalt mõjutanud arengud ka Venemaal, sest indeksit juhivad ettevõtted, mis sõltuvad Vene energiast.

Investorid kardavad, et DAX võib järgmistel nädalatel veelgi kukkuda ning jõuda 8913 punktile, nagu see oli märtsis. Indeksi tulevik sõltub paljuski sellest, kas Euroopa Liit jõuab Venemaaga kokkuleppele, ja sellest, kas Saksamaa näitajad paranevad.

Mõju ka Ida-Euroopale ja Põhjamaadele. Segane poliitiline olukord mõjutas möödunud kuul kõige enam Ida-Euroopa riikide börse, sest nende majandus on Venemaaga kõige tihedamalt seotud. Kui arenevate turgude indeks MSCI tõusis juuli lõpus 18 kuu kõrgeimale tasemele, vähenes Ungari, Poola, Tšehhi ja Rumeenia aktsiaturgude koguväärtus sel kuul 7,5 miljardi dollari võrra. Samas jäid nimetatud börside tähtsaimad indeksid eilse uudise peale siiski roheliseks.
Märgatava languse tegid aga kuuga ka Põhjamaade börside indeksid. Nii langes Helsingi börsiindeks 3,02%, Stockholmi börsiindeks 3,25%, Kopenhaageni börsiindeks 4,15% ja ­Oslo oma 5,21%.

Kui Rootsi poliitikud möönsid eile, et sanktsioonide mõju kohalikule majandusele jääb suhteliselt tagasihoidlikuks, on Soome toiduainetööstuse ettevõtjad selgelt välja öelnud, et see on ränk löök. Venemaa moodustab Soome toiduekspordist umbes neljandiku.

Lisaks lõi Venemaa presidendi Vladimir Putini impordikeeld Norra lõhetootjaid. Mitme ettevõtte aktsiad kukkusid eile Oslo börsil üle 10%.
Tallinna börsiindeks on kuuga tulnud alla pea 5% ja kaotas eilse päevaga 1,73%.

Investorid pagevad turvasadamasse. Nordea peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul seisneb sanktsioonide mõju globaalsetele finantsturgudele eelkõige selles, et investorite riskivalmidus väheneb ja kapital paigutatakse turvasadamatesse, nagu võlakirjad ja raha.

“Venemaa mõju aeglaselt taastuvale globaalmajandusele on küll piiratud, kuid sõjalise konflikti eskaleerudes on alust täiendavateks korrektsioonideks riskivarades. Turud võivad määramatuse kasvades lihtsalt üle reageerida,” arvas Palm.

USA intressitõusu ootusele lisandunud Venemaa risk tähendab Palmi sõnul eeskätt kiirelt kasvanud aktsiaturgudel kasumi võtmist ja madalaid pikaajalisi intresse USAs ning euroalal.

“Globaalsed investorid toovad osa rahast koju tagasi, toetades näiteks Jaapani jeeni ja dollarit. Raha hoiustel kaotab väiksema hinnakasvu juures vähem väärtust,” rääkis ta.

Ökonomisti sõnul vähendavad investorid riske ning paigutavad osa kapitalist ajutiselt turvasadamatesse, sealhulgas võlakirjadesse ja rahasse. “Näiteks USA 10aastane riigivõla intress on langenud aasta algusest 0,6% võrra, tasemele 2,46%. Seejuures Saksamaa intress on jõudnud koguni 1% tasemele. Ootuses, et euroala majandus kasvab järgmine aasta rohkem kui 1%, saab pikaajaliste võlakirjade 1%st taset seletada vaid turvasadamasse põgenemisega,” arvas Palm.
Samas on Venemaa pikaajalise riigivõlakirja intress aasta algusest tõusnud 2% võrra, 9,8% tasemele. Investorid ei kiirusta määramatuse juures riske võtma, nagu peegeldab ka kasvav volatiilsus riskidele avatud riikide finantsturgudel. Mõjud riikide ja ettevõtete lõikes jäävad erinevaks.

Globaalne majandus kasvab aeglasemalt. Kui üldiselt oodatakse järgmisel aastal globaalse majanduse kasvu kiirenemist, siis viimaste sündmuste valguses on Palmi sõnul põhjust panustada sellele, et kasv on aeglasem.  Venemaa riskile rohkem avatud riikide majanduskasvu ja hinnatõusu ootusi kärbitakse enam ja kriisiriskide pikaajaline riski­preemia kasvab, sõnas ta.

Tugevamate makronäitajatega riikide aktsiad tulevad aga ökonomisti kinnitusel soosingusse tagasi. “Kuna EL on USAst rohkem avatud Venemaa riskidele, suurendatakse arenenud riikide investeerimisportfellides USA vara osakaalu,” arvas Palm ja lisas, et valuutades saavad ­euro vastu tuge dollar ja Briti nael. 

 

Taust

Venemaa oli tänavu mai seisuga suurim Eesti põllumajandussaaduste ja toiduainete ekspordipartner, kuhu läks selle valdkonna ekspordist 18,6 protsenti. Suuremad ekspordiartiklid on alkohol, piimatooted ja kala ning kalatooted.
Viimaste aastate lõikes on eksport Venemaale veidi vähenenud, veel 2010. aastal läks sinna üle 23 protsendi toiduainete ekspordist.
Venemaa on varem järk-järgult rakendanud ajutisi sisseveokeelde, näiteks lihatööstustele, mis on sundinud Eesti ­ettevõtjaid otsima teisi ekspordipartnereid.

 

Tasub teada

  • Venemaale ei tohi sisse vedada järgmisi kaubagruppe

Loomaliha (värske ja külmutatud)
Sealiha (värske ja külmutatud)
Kodulinnuliha ja tooted sellest
Soolatud, kuivatatud liha
Kala ja vähilised, molluskid ja muud vee-elukad
Piim ja piimatoodang
Juurviljad (juured ja mugulad)
Puuviljad ja pähklid
Vorst ja sarnased tooted sub­produktidest ja verest, samuti nendel põhinevad valmistooted
Juust ja taimsete rasvade baasil valmistoidud
Taimsetel rasvadel põhinevad piimatooted

Allikas: Kreml

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
07. August 2014, 20:00
Otsi:

Ava täpsem otsing