Ehitus. Kontroll on edu võti

Kui tavaloogika kohaselt eeldaks, et töömeeste argipäevad mööduvad ehitusplatsil ja firmaomanikul kontoris, sest keegi peab paberimajandusega tegelema ning ettevõtet ärikohtumistel esindama, siis praktika näitab, et juhid võivad ehitusplatsidel veeta rohkemgi aega kui nelja seina vahel.

“Laua taga läheksid närvid läbi,” sõnas Karell Ehituse juhatuse liige Indrek Kõluvere, kelle palgal on kaheksa ehitajat.

Kõluvere jaoks on objektil käimine igapäevane tegevus. “Kive ma pole ladunud, aga muid asju teen küll. Vajadusel toon näiteks materjalid kohale,” lausus ta.

Maine hääbuks kiiresti. Profeld Ehituse omanikud Mait Lillemäe ning Priit Prozes on samuti kui Hunt Kriimsilm, kel firmas üheksa ametit. Näiteks on Prozes viimastel nädalatel ehitusplatsil ise ehitaja rollis olnud. Tavaliselt ongi tema vastutada töö ehitusobjektidel ehk põhimõtteliselt on tegu töödejuhataja ametipostiga.

Lillemäe ampluaaks on juriidiline pool ning omanikujärelevalve. “Kui me objektidel silma peal ei hoiaks, siis rikuks oma maine kahe kuuga ära. Olgem ausad, ega enamik ehitajad korralikult ehitada ei tahagi või ei oska,” lausus ta otsekoheselt ja lisas, et häid töömehi on keeruline leida. Ta tõi näiteks, et igaüks peab end spetsialistiks – kas või nii, et talvel sõidad taksoga, suvel hakkad ehitajaks. Profeld võtab aastas töösse paar-kolm projekti.

“Alati võiks ka rohkem töölisi palgata, aga turul on tööd napilt ja ehitajad väga ebaühtlase kvalifikatsiooniga. Ehk siis selleks, et midagi korralikult tehtud saaks, peab ehitajal sisuliselt seljas elama või siis ise ära tegema,” märkis Lillemäe. Töö mahtu piirab seegi, et Lillemäe põhitegevus on ehitusjärelevalve, mistõttu näeb ta pidevalt ka teiste firmade ehitajate taset. Pilt on küllaltki masendav, lisas ta, kontrollita on kaos kerge tekkima.

Näiteks on seinad kõverad või hüdroisolatsioon tegemata. Ta on näinud sedagi, et lühikese ajaga suudetakse suuri prohmakaid teha. Üks lihtne stsenaarium: hakatakse vundamendi auku kaevama ja nädala pärast killustikalust kontrollima minnes selgub, et killustiku alla on muld jäänud. Selline alus on ebastabiilne ja vajumite tekke oht suur. Tihti tuleb sellisel juhul vundamendiga nullist alustada.

Kõluvere lisas, et kui eemal olla, tuleb ette sedagi, et materjale ei tellita õigel ajal ning järgnevad seisakud, mis omakorda toovad lisakulusid. “Hinnapakkumised, tellimine, varustamine – seda lihtsalt peab ise tegema,” ütles ta.

Liikuv kontor. Multifunktsionaalsusega on sina peal ka OÜ Trajali omanik ja juht Kaino Traumann. Kuna ettevõtte tegutseb Soomes Helsingis ja selle lähistel, möödub Saaremaa mehe elu otsesõnu laevas ning ratastel.

“Meil polegi rendikontorit, asjad on kogu aeg autos kaasas. Mul on selline neljakandiline piloodikohver, kus on kõik, alates arvutist ja lõpetades joonistega. Internet on olemas, saan vajalikud asjad tehtud: tellin materjalid, vastan e-kirjadele,” kirjeldas ta. Eraldi töödejuhataja ametiposti pole ka selles ettevõttes. Traumanni sõnul saab ta objektidel käies kõik vajaliku räägitud ning silmast silma on probleeme lihtne klaarida.

“Töödejuhataja ametikoht on libe tee. On juhtunud, et võetakse tööle töödejuhataja korraliku raha eest, kes hakkab hoopise ise firmat üles ehitama ja kliente ära tõmbama.” Traumann sõidab päevas maha sadu kilomeetreid, kuid on sellega rahul ning kiidab ka oma ehitusmehi.

“Viis aastat tagasi kõik proovisid võimalikult palju teenida, jooksid siia ja sinna. Paljud said Norras, Rootsis või Soomes petta, raha jäeti maksmata. Nüüdseks on nad maha rahunenud ning tõmblemise lõpetanud. Stabiilsus on tähtis!” rääkis ta. “Tööd jätkub ja maju on praegu ootejärjekorras tuleva suveni. Vahel on muidugi ka abitööjõudu vaja, eks on ka kehvi mehi, aga leiab ka tip-top tegijaid.

Kallis ametipost. Kõluvere toob olulise aspektina välja ka töödejuhatajaga seotud kulud, mis oleks väikese firma jaoks liig.

Ta lisas, et palgad algavad 1200 eurost netos. Koos maksudega tähendaks see tööandja jaoks 2000 euro suurust väljaminekut. “See on aastas juba 24 000 eurot. Kui veel ametiauto ja muud kulud juurde panna, küündib summa 30 000ni. Me peaks ehitama tunduvalt rohkem, et hakkama saada.” Ta nentis, et vajadusel on seda teenust siiski ka sisse ostetud. “Ja eks ka objektidel on nii, et osa mehi on teravamad, nad saavad jooksvalt ehitusel kätt pulsil hoida.”

Tööpäevad on mehel siiski pikad. “Kodus ikka perega nugade peale ei lähe, aga tööd on palju. Poole pealt ka ära ei jaluta.” Sel suvel jäi tal ka pikem puhkus ära, sest tuli uus objekt ning meestele anti kaks nädalat puhkust ja võeti alltöövõtu korras mehi appi. Kõluvere nentis, et see on kohati kurnav, aga väikeses ettevõttes tuleb sellega arvestada.

Ettevõtjad jälgivad ehitustöid pingsalt

Ettevõtjad ütlevad, et tellija aktiivse osaluseta pole võimalik ärihoonet ehitada, sest olenevalt ettevõttest on ka nõuded hoonele väga spetsiifilised.

Mai alguses avas Porsche Eesti ametlik maaletooja ja edasimüüja Auto 100 AS Tallinnas Mustamäe teel  uue autosalongi. Auto 100 ASi juhatuse liige Janek ­Aavik rääkis, et peale järelevalve jälgis ehitusprotsessi üks nende ettevõtte enda töötaja, kes on ehitusvaldkonnas pädev.

“Meie puhul käisid iganädalased reaalsed koosolekud. Mina kord olin, kord mitte. Aga loomulikult nädalased protokollid jõudsid minu lauale ja olin jooksvalt uute situatsioonidega kursis. Oluline on, et kõik huvigrupid olid kaasatud,” rääkis Aavik.

Autotehasel oma nõudmised. Aavik märkis, et loomulikult tekkisid töö käigus tüüpilised probleemid, näiteks projekteerimisvead, ent need said lahendatud. “Paratamatult on otsuseid, mida ehitaja ja projekteerija ei saa ise teha. Meil olid ka ­Porsche tehase standardid, mida pidi järgima, meie kodutöö pidi olema korralik,” ütles ta.

Autosalongi ehituse tähtaeg oli 31. märts ning selleks ajaks pandigi ehitustöödele punkt. “Kogemus näitab, et tähtaja ületamist saab varakult ennetada ja kokkulepetest kinni pidada. Mõne eramu puhul ehk on võimalik, et võtadki lihtsalt võtmed, aga tellija aktiivse osaluseta pole võimalik ärihoonet teha,” võttis Aavik kokku.

Juht hoidis end ehitusega kursis. Terasmahutite tootja Estanc avas mullu Jüris uue tootmishalli, mis läks kokku maksma 7,5 miljonit eurot. Möödunud nädalal alustati järgmise laienduse ehitust. Estanci tegevdirektor Vaido Palmik sõnas, et eelmisel ehitusel hoidis ta jooksvalt silma peal.

“Osalesin projekteerimis- ja ehitusfaasis väga aktiivselt iganädalastel koosolekutel ja külastasin tihedalt ka objekti. Tootmishoone ehitame ikka endale ja soovime lõpuks saada parima võimaliku saavutamaks kõrget efektiivsust,” rääkis Palmik.

Sarnaselt Auto 100 ASiga on nendegi puhul paljud detailid tootmisprotsesside tõttu unikaalsed. “Sellest tulenevalt  tuli ka ise palju kaasa töötada. Kes siis ikka meie vajadusi paremini tunneb kui meie ise.  Ehitusprotsessis kaasas olemine andis võimaluse viia ehituse käigus sisse palju viimase hetke muudatusi, mida ei osanud projekteerimise faasis ette näha,” märkis ettevõtte tegevdirektor.

Palmik soovitab oma kogemuse põhjal, et  mida spetsiifilisem on hoone,  seda rohkem tuleb hea tulemuse saamiseks ise kaasas olla. “Samas on kõik ehitusprojektid unikaalsed ja kõik sõltub tellija-projekteerija-ehitaja-järelevalve koostööst. Ehitavad ju ikka inimesed, mitte firmad.”

 

Tellija jäägu oma liistude juurde

Marten Pikaru, P.P. Ehitusjärelevalve OÜ juhatuse liigeKas ja kui palju tasub tellijal ise ehitusprotsessil silma peal hoida? Ei soovita. Eriti veel, kui ei ole vajalikku pädevust, teadmisi ja kvalifikatsiooni. Vaevalt, et tellija on mees nagu orkester, olles võimeline nii pimesoole- kui ka silmaoperatsiooni tegema.Tellijal on majanduslikult mõistlikum kaasata ehitusprotsessi usaldusväärse abimehe ja projektijuhina omanikujärelevalve, jäädes oma liistude juurde ning jätkates põhitööd, mis tihti pole ehitusvallas.Tagasiside tekib omanikujärelevalve töös jooksvalt, seda ehitustööde dokumenteerimise käigus: ehitustööde päevikute viseerimine, kaetud tööde aktide viseerimine, protokollid, märgukirjad, juhised, tähelepanekud ning vajadusel koostab ka omanikujärelevalve tegija igakuiseid aruandeid protsessist.Ehitus on sümbioos erinevatest osapooltest (tellija, projekteerija, ehitaja, järelevalve), kui üks lüli on “katki”, on paadiga raske edasi aerutada, halvimal juhul võib paat teha kohapeal tiire. Seega peavad kõik omavahel koostööd tegema. Järelevalve vastutav spetsialist on omamoodi ka ehitaja abimees, kes vaatab ehitaja tehtud tööd eest.