Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Peremeditsiini rahastamine hakkab ajale jalgu jääma

13. august 2014, 00:00

Mullu lõpetas mitu perearstikeskust majandusaasta kahjumis. Põhjuseks eelkõige uuringufondi lõhkiminek. Asutuste juhid möönavad, et senine pearahapõhine peremeditsiini rahastamine hakkab ammenduma ja asemele oleks tarvis efektiivsemat, kirjutas Meditsiiniuudised.

Kolme aasta eest loodud ja Tallinna linnale kuuluv Tallinna munitsipaalperearstikeskus jäi 2013. aasta lõpuks 27 560 euroga kahjumisse, tunamullu oli kahjum 85 eurot. Osaühingu tulud olid mullu kokku 657 336 eurot, aasta varem 445 934 ­eurot. Samas kasvas märkimisväärselt enamik kulusid, näiteks tööjõukulud 66% ja tegevuskulud 37%. Keskuse töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale oli mullu 17, aasta varem 10. Tööjõukulud moodustasid 428 666 eurot.

Keskuse juhi ja arsti Kristel Amjärve sõnul tekkis mullune kahjum ühelt poolt seoses vajalike vahendite soetamisega ning rendipindade laiendamisega, sest aasta teisel poolel ja ka tänavu liitus keskusega mitu õde ja arsti. Teisalt, möönis ta, on peamine väljakutse arstlikus töös hoida patsientide uuringukulud riigi finantseeringuga tasakaalus. “Olen kindel, et perearstid ei saadaks patsiente nii palju eriarstidele, kui neil oleks võimalus teha senisest enam laboratoorseid ja funktsionaaldiagnostilisi ­uuringuid,” ütles Amjärv. Samas lisas ta, et patsiendid on esmatasandi võimalusi arvestades perearsti poolt hästi uuritud ja saadetud edasi eriarstile või statsionaarsele ravile, kus tehakse taas samad analüüsid lühikese aja jooksul. “Seega on tunne, et elame kogu aeg kokkuhoius ja kitsikuses ja samas pillavalt,” möönis ta.

Kahjum pisut vähenes. Tallinnas Nõmmel MuPAKi lähedal tegutsev OÜ Meditiimi perearstikeskus lõpetas eelmise aasta samuti kahjumis, 1426 ­euroga. Samas oli üle-eelmisel aastal ettevõtte kahjum oluliselt suurem, 10 195 eurot.

Osaühingu müügitulu oli 398 461 eurot ehk enam kui 67 000 eurot rohkem kui aasta varem.

Osaühingu juht perearst ­Eero Merilind ütles, et üks suur mulluse miinuse allikas oli ­uuringufond, millega keskus läks aasta lõpuks 4500 ­euroga lõhki. Samas märkis ta, et kõik neli Meditiimi perearsti olid haigekassa koostatud kvaliteedisüsteemi tabelis tänavu parimate arstidena välja toodud. “See tähendab aga kasvavat töömahtu ja suurt koormust uuringufondile,” lisas ta.

See, et perearstikeskused kipuvad jääma miinusesse, ka KOVi toetatud keskus, võib Merilinnu sõnul näidata seda, et senine pearahapõhine finantseerimissüsteem hakkab end perearstinduses 20 aasta möödudes ammendama ja võib-olla oleks tulevikus mõistlikum vaadata tervishoiu finantseerimist vähem n-ö Exceli-põhiselt ja rohkem probleemidepõhiselt.

Süsteemi tuleks uuendada. “Täna, mil inimeste ootused tervishoiule on suuremad ja tahetakse rohkem terviseuuringuid, tuleb riigil vastu võtta uued poliitilised otsused,” jätkas perearst. “Omal soovil ­uuringud võiks olla inimese enda maksta või laiendataks riigi toetusega skriiningprogrammide mahtu,” pakkus ta.

Seni on otsus, kas pisku raviraha eest teha kõike ennetuslikku või ei, jäänud arstide teha, jätkas Merilind. Need perearstikeskused, kes püüavad patsientidele vastu tulla, on suurema tõenäosusega miinuses, ja need, kellel  ei ole seda vajadust, on plussis ja neil on võimalus ka dividende jagada.

Maal arstiabi kehvakene. Ehkki OÜ Tõstamaa Tervisekeskuse oli mullu 27 297 euroga kasumis, oli selle omaniku Madis Veskimägi hoiak praegusesse, äritegevusele põhinevasse tervishoiukorraldusse siiski kriitiline, sest see on maksumaksjale kulukas. Samuti tõi ta välja, et arstiabi, esmane diagnostika ja protseduurid on patsientidest kaugenenud, seda eriti maapiirkondades.

Ehkki Veskimägi jäi tervisekeskuse mulluste majandustulemustega rahule, on praksise pidamisel olnud tema sõnul ka kehvemaid aegu, seotud näiteks liisingu, laenu ja pikaajalise maksegraafikuga ostetud tehnika tasumise perioodiga või remondiga. Veskimägi sõnul on tema soov töötada lihtsalt arstina, kes on pädev esmatasandi paljudes tahkudes ehk töö väikelastega, hüpertensioon, dia­beet, liigesvaevused ja ülekoormusseisundid, väikekirurgia ja diagnostika. Seda kõike vastavalt sisustatud tervisekeskuses, mis oleks hallatav riiklikult.

“Ma pooldan väga eelarvepõhist kogu meditsiinisüsteemi rahastamist. Senises tegevuses võtab uskumatult palju energiat igapäevane sekeldamine majandusküsimuste, muutuvate haigekassa kodeerimistega ja varustuse ning ruumide korrasoleku ja kvaliteedi tagamisega,” rääkis Veskimägi. “Usun, et korrastatud, vajadusepõhine ja eelarveliselt rahastatav meditsiinisüsteem meeldiks paljudele.”

 

Võrdlus

  • Munitsipaalperearstidel suur kahjum

Valik perearstikeskuste 2013. a kasumeid-kahjumeid, eurodes 2013; 2012
1. Tallinna MuPAK –27 560; –85
2. Muhu PAK (Saaremaa) –205;5 10
3. Meditiim (Tallinn) –1426; –10 195
4. Ülikooli Perearstikeskus  (Tartu) 1087; 2 831
5. Rannu MuPAK  (Tartumaa) 4116; –1104
6. Kuressaare Perearstikeskus (Saaremaa) 4 947; 13 625
7. Kodudoktori PAK Sinu Arst (Tallinn) 17 141; 8556
8. Linnamõisa Perearstikeskus (Tallinn) 25 193; 14 441
9. Tõstamaa Tervisekeskus (Tõstamaa) 27 297; 8102
10. Pirita Perearstikeskus (Tallinn) 28 111; 8129
11. Ülejõe Perearst (Pärnu) 29 476; 27 532
12. Pärnu Perearstid (Pärnu) 32 829; 50 429
13. Tapa Perearstikeskus (Tapa) 32 970; 43 046
14. Järveotsa Perearstikeskus (Tallinn) 37 159; –28 041
15. Rapla perearstikeskus (Rapla) 46 70;3 41 890

Allikas: äriregister, MU

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. August 2014, 18:53
Otsi:

Ava täpsem otsing