Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Arutelu Paides: mis viiks Eestit edasi?

Sirje Rank 17. august 2014, 12:45

Paides toimunud arvamusfestival arutleti president Toomas Hendrik Ilvese välja öeldud mõtte üle, et mis on meid toonud siia, ei vii meid enam edasi.

Arutelu modereerinud Juhan Partsi sõnul tuleb Eestis leida julgust hästi töötanud otsused vajadusel ümber hinnata, mis on üks suuremaid väljakutseid.

"Muidu on majanduses oht jääda magama," ütles Parts.

Parts ärgitas paneliste arutlema, kuidas ettevõtete areng ei läheks Eestis Silvesteri ja Hansapanga, vaid enam Tallinki teed, mis on iseseisvalt oma võimekust arendav ettevõte.

Parts tuletas meelde EBRD analüüsi, kus nenditakse, et osad plaanimajandusest väljunud riigid ei pruugigi kunagi arenenud heaoluriikidele järele jõuda. Nii tuleb Eestis otsustada, kas leppida n.ö teise liigasse kuulumisega või kui ei, siis mida tuleks poliitikas ja mõtlemises muuta, et ambitsioon heaoluriigi tasemele jõuda veel meie eluajal teoks saaks.

Valitseb dilemma - kas vajame revolutsiooni või rahulikku evolutsiooni. Osa ettevõtjaid on nõus Ilvese sõnadega, et tuleb edasi minna, teised seevastu leiavad, et kõige olulisem on stabiilsus.

Endine haridusminister Jaak Aaviksoo oli kriitiline peost-suhu ettevõtluse üle, kus ettevõtja ambitsioon piirdub sellega, et saaks oma mersu liisingu makstud ja paar lõunamaa reisi tehtud. Jõukuse kasvatamiseks ja innovatsiooniks vajaks Eesti suuremat kapitali kontsentreerumist ja innovatsioonivõimelisi ettevõtteid, n.ö tarka spetsialiseerumist.

"Küsimus pole selles, kes peab need valikud tegema, vaid kas me tahame neid valikuid teha," ütles Aaviksoo. Või jäävad rasked otsused poliitilise impotentsuse taha toppama. 

Lisaks märkis ta, et kui Eesti määratleb end riigina, mille eesmärk on elanike heaolu kasv, tuleks ka igapäevaseid praktilisi otsuseid teha rehkendades, kas inimeste heaolu sellest kasvab.

Aavikso tõstis üles ka Eesti loodusvarade parema kasutuse. Loodusvarad tuleb Aaviksoo sõnul panna rahva teenistusse, eitamata, et loodust tuleb kaitsta. Sebi on kõhklused päädinud sellega, et tohutu ressurss on kasutamata.

Ettevõtja Indrek Neivelt nentis, et kui tahame paremini elada, peame hakkama midagi teistmoodi tegema. Kümme aastat sama tööd tehes pole rikkamaks saadud. Oleme riigina klassikalises keskmiste sissetulekute lõksus, kust väheseid riigid on suutnud välja murda.

Neivelti sõnul peaks mõtlema, mida muuta, et siin oleksid korralikud kohalike firmade peakontorid ja korralikud arenevad ettevõtted. Ikka samamoodi juhtmeid kimpu köites 5 jõukama sekka ei pääse. Ning jälgima peab ka seda, kas sõnad ja teod ikka kokku langevad - tahame jõukaks saada, kuid investeerime enim hotellidesse ja restoranidesse, kus on kõige madalamad palgad.

"Tahame rikkaks saada, aga investeerime teises suunas. Peame visiooni ja tegelikud sammud kokku saama."

Neivelti arvates võiks start-up firmade  asemel enam toetada keskmise suurusega ettevõtteid, kus midagi juba tehakse ja kus mingi kompetents on olemas. Tõenäosus, et sünnib start-up, mis maailma muudab, on väiksem, kui Viking lotoga suurvõit saada.

Jõukust aitaks tõsta ka vara suurem ümberjagamine, mis ergutaks siseturgu.

Euroopa Komisjoni asepeasekretär Henrik Hololei ärgitas Eesti ettevõtjaid enam ära kasutama ELi suure siseturu võimalusi, millele lisanduvad võimalused ELi ja kolmandate riikide vahel sõlmitud vabakaubanduslepingutest.

"Aktiivne väliskaubanduspoliitika on äärmiselt oluline," ütles Hololei.

Eestil on valdkondi, eesotsas e-tervisega,  millel võiks olla suur potentsiaal ELi ühtse digitaalsete teenuste turu arenemisel  või tihedamast koostöös ELi tööstusega. Mööda ei saa Eesti vaadata ka tööjõuprobleemist ja immigratsioonitemaatikast. Hololei pakkus välja, et Eesti võiks selle ühitada oma välispoliitiliste prioriteetidega, avades tööturu näiteks teatud eluala esindajatele riikidest nagu Moldova ja Gruusia.

Investeerimisfirmas East Capital töötav Gert Tiivas tuletas meelde, et innovatsioonist ei maksa mõelda liiga kitsastes terminites, nagu tähendaks see vaid Skype'i laadsete uute asjade loomist. Innovatsioon on see, kui keegi võtab olemasoleva asja ja teeb selle paremaks. Näiteks tõi ta Starmani, mis on vähenevale televiisori vaatamisele reageerinud sellega, et teeb oma kanalid juba paari nädala pärast nähtavaks telefoni vahendusel. "Äri muutub," nentis Tiivas, olles uhke, et lahendus saavutati Eestis kiiremini ja odavamalt kui Rootsi Com Hemil.

Arutledes allhanke üle, leidsid panelistid, et allhanke tegemist ei peaks alavääristama. Ei ole vaja alati sihtida lõpptarbijat, mida näitab ka maailmas vähenenud kaubamärkide arv.

Gert Tiivase sõnul ei ole mõõdik mitte see, kas toodetakse lõpptarbijale, vaid see, kas teenitakse piisavalt, et palka maksta.

Indrek Neivelt kordas siin juba mullu Paide arvamusfestivalil kõlanud mõtet, et Eestis tuleks miinimumpalka tõsta, mis sunniks ettevõtjaid teistmoodi mõtlema ja äri arendama, et kõrgema palga maksmisega toime tulla.

"Miinimumpalk peabki panema ettevõtted surve alla," nõustus Neiveltiga Jaak Aaviksoo, tuletades  meelde, et innovatsioon pole imeasi, vaid eluviis ja hoiak, mis sunnib iga tööd homme paremini tegema, sest muidu ei jää ellu.

"See on mõttelaadi küsimus," ütles Aaviksoo.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. August 2014, 13:19
Otsi:

Ava täpsem otsing