Iduekspert: ettevõtja olgu kangelane

Hiljuti ühe oma idufirmadest USA arvutitehnoloogia gigandile Oracle müünud Zafar veetis Eestis paar päeva, et tutvuda siinse ettevõtlusega, peamiselt enese harimise eesmärgil. Teda köidab eelkõige noorettevõtlus, idufirmad, mida ta on aastaid uurinud ja jälginud Silicon Valleys. Pakistanist pärit Zafar on 20 aastat USAs elanud ja jaganud viimastel aastatel oma kogemusi ja teadmisi ettevõtluse ja idufirmade kohta. Nüüd tunneb ta huvi eelkõige Ida-Euroopa vastu, sest leiab, et siin on palju potentsiaali iduettevõtlusega tegelemiseks.

Ma külastan kõiki riike Ida-Euroopas ja kuigi Eesti pole päris Ida-Euroopa, on see hea koht alustamiseks, sest siit läheb palju lülisid teistesse kohtadesse. Püüan aru saada, millistes riikides on need õiged näitajad, mis lubavad ettevõtlusel õitseda, sest kõik on kinni kultuuris. Kultuurist sõltub, kas ettevõtlust saab käima lükata või mitte. On neli n-ö toolijalga, mis loovad ettevõtluse eeldused ja kui kõiki nelja jalga ei eksisteeri, ei juhtu midagi. See toobki mind Eestisse, et näha oma silmaga, mis toimub.

Täpselt. Kuigi mitte lihtsalt puhas huvi, tegelikult on veel paar põhjust – esiteks aru saada ja leida kohalikke partnereid, et tuua siia Silicon Valley DNAd, aga samas näha ka ettevõtluse õitsemist.

Minu elu eesmärk on puudutada miljoneid elusid. Jõudsin selle arusaamiseni, kui olin 40aastane. Olin maailmalt palju võtnud, õppinud, midagi loonud. Kuidas nüüd miljonit elu millegi rohkemaga puudutada? Minu jaoks oli see haridus, hakkasin õppejõuks Berkeley ülikoolis. Minu eesmärk on õppida ja mõjutada eriti just Ida-Euroopa riike, sest kui räägime neist neljast toolijalast, siis see piirkond on rohkem küps kui mõni teine maailma osa.

Need on neli jalga, mille olemasolul hakkab ettevõtlus hästi tööle.

Esimene on õpetada inimestele läbimõtlemisoskust, et aru saada, kuidas teha võimalusest tulus äri. Mõnikord õpetatakse seda ülikoolis, mõnikord õpitakse seda geneetiliselt, vaadates inimesi enda ümber ja nendega vesteldes, kuid on teatud viis, kuidas ma näen olukorda ja saan oma peas arvutada, et teenin sellelt raha.

Teine jalg on juurdepääs kapitalile. Iga äri vajab natuke kapitali, see ei ole ainult riskikapital, see võib olla seemnekapital, inglikapital. Näiteks USAs investeerivad ingelinvestorid igal aastal umbes 35 miljardit dollarit. Nad on rikkad inimesed, kes võtavad osa oma rikkusest ja investeerivad selle uutesse ettevõtetesse. Igal aastal tehakse umbes 30 000 tehingut, mida on 10 korda rohkem kui riskikapitalitehinguid.

Kolmas jalg on poliitika – kui lihtne on ettevõtet alustada, inimesi palgata ja vallandada. Üks põhjusi, miks Prantsusmaa on hukule määratud, on see, et seal on nii võimatu töötajat vallandada, et sa ei taha teda palgatagi. USAs saad inimese ilma põhjuseta lahti lasta igal ajal ilma etteteatamiseta. Mida see tähendab? Me saame inimesi sama lihtsalt palgata, sest me ei karda neid vallandada.

Neljas jalg on mentorlus. Silicon Valleys juhtub see iseenesest, et inimesed, kes on olnud edukad, on valmis aitama kedagi, kes alles alustab, küsimata selle eest raha. Inimesed alatasa helistavad mulle või leiavad mu internetist ja ütlevad, et alustan seda firmat, mul on selline probleem, et mida ma teen. Mina ütlen, et sõidan umbes tunni pärast autoga, helista mulle sel ajal kui ma sõidan. Ta helistab, ma annan talle erinevaid vaatenurki, aga ma ei tea tema nime ja mind ei huvitagi. Ma võin kuulata raadiot või vestelda kellegi targaga. Selline avatuse kultuur, kus aidatakse teineteist ja juhendatakse inimesi selle eest raha saamata, on ökosüsteemi juures äärmiselt oluline.

Kui saad need neli asja kokku, lood kultuuri, kus on soov ja tahtmine teha midagi teistsugust, maailma muuta ja teha midagi enamat oma eluga, siis sa näed ettevõtluse sädet. Võib analüüsida, miks Singapur on kulutanud miljardeid dollareid, Jaapan kümneid miljardeid dollareid, et käivitada ettevõtlust, kuid see ei ole töötanud. Prantsusmaa ja enamik Lääne-Euroopa riike on samasugused. Neil on puudu need tükid, neil ei ole õhinas inimesi, kelles oleks sädet. Ma suhtun palju positiivsemalt Ida-Euroopasse, kus tundub, et on säde olemas ja poliitika toetab seda. Ma arvan, et sellises riigis nagu Eesti võib juhtuda palju põnevaid asju.

Õige, see võtab aega terve põlvkonna, sest sa muudad kultuuri, räägid teistsugusest suhtumisest, kuid see on palju sügavam. Keda sa pead kangelaseks? Kui kangelased on poliitikud või sõdurid, kelle pildid on ajakirjades, siis inimesed hoiavad neid au sees. Silicon Valleys ei ole meil ühtegi poliitikut kaanel. Kaanel on ettevõtjad, Steve Jobs on seal, noored tahavad suureks kasvades temasuguseks saada. See toob meid Skype’ni. Skype tegi kangelasteks need inimesed, kes selle taga olid, neile vaadatakse alt üles ja see on väga motiveeriv muutus.

Sellepärast, et kui sa oled paks ja õnnelik ja sul on kõik olemas, siis miks ennast tappa, miks rabada tööd 100 tundi nädalas. Kui ma raban tööd teha, teenin nii palju (tõstab käe laua kohale - toim), kui võtan vabamalt, teenin nii palju (langetab kätt õige pisut). Kuid USAs ei ole turvavõrku, kui sa ei tööta piisavalt usinalt, oled sa siin (langetab käe väga madalale laua kohale), Ida-Euroopa on rohkem selle moodi. On tahe olla siin (tõstab käe uuesti kõrgele), ei ole kaitsevõrku ja kõik on võimalik. Selline mõtteviis on võti. Sellist mõtteviisi ei ole Prantsusmaal või teistes Skandinaavia riikides.

Riik saab teha kahte asja. Esiteks investeerida väga headesse haridusasutustesse. Kui siit tulevate inseneride tase on kõrge, ei ole põhjust, miks üks firma peaks Eestist lahkuma. Me otsime kogu aeg andekaid inimesi hea hinnaga.

Aga räägime ka sellest, millest väga ei räägita. Üks põhjusi, miks ettevõtlus USAs nii hästi töötab on see, et valitsus ei ürita liiga palju aidata. Valitsus ei ole väga hea asi. Kui sa üritad liiga palju aidata – mida on teinud Jaapan ja Singapur erinevate kiirenditega –, juhtub see, et n-ö B- ja C-mängijad jäävad püsima ja A-mängijad lendavad minema, sest neil on tiivad, nad saavad lennata. Kes lennata ei saa, jäävad pesadesse püsima. Need keskpärased firmad peaks tegevuse lõpetama, kuid nad ei tee seda, sest valitsus aitab neid ja see tapab ettevõtluskultuuri.

Sellist probleemi ei saa lahendada lühikese ajaga. Silicon Valleys on meil palju ülikoole ja see võttis pikalt aega, 30-40 aastat, et sellist mainet saavutada. Õigesse haridussüsteemi investeerimine võtab aega kümneid aastaid, see ei ole lühiajaline protsess. Seni peaks otsima kvalifitseeritud inimesi naaberriikidest.

Kas eesti on praegu odav koht, kus elada? Ei. Hinnad on kõrged, palgad madalad. Teil on olukord, mis ei soodusta välismaalaste siia tulemist. Tuleks küsida, mis meelitaks inimesi siia tulema? Mina seda vastust ei tea.

Võimalik, kuid see peaks olema erakordne. Kui ma elaksin vähem kuulsas kohas, kus ei ole väga palju huvitavaid firmasid, siis vaataksin ilmselt rohkem mujale riikidesse. Kuid Silicon Valleys ei ole puudust huvitavatest firmadest. Seega on raske õigustada kaugemale investeerimist. Kuid ma olen investeerinud ühte Hollandi firmasse Fileboard, see on mu ainus Euroopa investeering.

Inimesed peavad olema erakordsed, see tähendab, et nad mõistavad sügavuti oma kliente, on väga motiveeritud ja on valmis tegema ükskõik mida, et oma ideid ellu viia. Ka turg peab olema huvitav, suur ja kasvav, ma pean uskuma, et on võimalus raha teenida. Need ei ole kuigi unikaalsed kriteeriumid. Kui paigas on kolm põhilist asja: piisavalt suur turg, piisavalt unikaalne positsioon ja silmapaistev meeskond, siis on neil võimalus saada investeering.