Vene sanktsioonid langetavad veohindu

25. august 2014, 11:46

Venemaa toiduainete impordikeeld EList toob transpordifirmadele veohindade odavnemise. Tööta jäävad suured autopargid Lätis ja Leedus, mis hakkavad otsima pääsu Eestigi turule.

Venemaa otsus teeb vedajatel, kes seni Venemaale toidukaupu viisid, meele mustaks, kirjutab 26. augustil ilmuv Äripäeva ajakiri Logistika. Valio tooteid idapiiri taha transportinud Võru Transi juhataja Hanno Järv ütles 13. augustil ajakirjaniku kõnele vastates, et ei tahaks sel teemal üldse kommentaari anda, sest teema on kuum.

Narvas asuva Ne-Va Trans OÜ juhataja Jelena Netšajeva oli jutukam ja nentis mõrult, et Venemaa otsus mõjutab nende äri väga palju, sest nad ei saa varsti Venemaale viia enam kala ega puuvilju. „Meil moodustab toiduainete vedu Venemaale 25% käibest. Seda on väga palju. Praegu küll veel veosed liiguvad, aga 1. septembrist ei saa me enam kala vedada. Ei teagi praegu, mida ette võtta, eks ootame ja vaatame, mis saama hakkab,“ rääkis Netšajeva ja lisas, et loodetavasti jõuavad Euroopa Liidu poliitikud mingite lahendusteni.

Võrumaa ettevõte Plangi Trans vedas seni Venemaale põhiliselt Tere kontserni piimatooteid, vahel ka kala. „Juba 8. augustil tulid autod laadimisest tagasi. Meil olid aga veod kaks nädalat ette planeeritud,“ kirjeldas ettevõtte juhataja Urmas Plangi, kuidas piimatoodete vedu päevapealt otsa sai. „Mingitele kaupadele anti vist ajapikendust, kuid piimatoodetele mitte,“ lisas Plangi.

Toiduainete vedu moodustas tema sõnul ettevõtte käibest paarkümmend protsenti ning nüüd on spetsiaalveokid (külmutusautod, mis võimaldavad topeltlaadimist) tööta. „20% käibest on augusti keskpaigast ära jäänud. Kas õnnestub see uute turgudega asendada, veel ei tea,“ oli Plangi murelik. Ta põhjendas oma arvamust asjaoluga, et uued turud, kuhu minekust räägitakse, on ju ka hõivatud ning ega seal hakata olemasolevate vedajatega lepinguid üles ütlema, et Eesti omad saaksid asemele tulla.

„Räägitakse, et toiduainete impordikeelust Venemaale saab põllumajandus kõige rohkem kahju, kuid minu meelest on põllumajandus samasugune ettevõtlus nagu iga teine. Ka transpordisektor saab kahju. Eks tööd teeme ikkagi edasi, et uusi turge leida, näiteks minna Soome või Ungarisse. Aga kuidas neile uutele turgudele saada? Sektoris on konkurents kõva, nii et peaks vist hinda langetama,“ arutles Urmas Plangi. Samas nentis ta, et tasuta tööd pole samuti mõtet teha ja peale maksta ka mitte. „Arvan, et võib minna ka nii hulluks, et tuleb koondama hakata,“ lisas Urmas Plangi.

Ka Haugas Transport OÜ juhataja Veiko Haugas nõustus Urmas Plangi arvamusega, et põllumajandus pole ainus sektor, mis praegu pihta saab. „Transpordisektoris kaubamahud vähenevad ja kui toitu enam vedada ei saa, tuleb otsida muid kaupu“, kirjeldas Haugas. Tema juhitavat ettevõtet toiduainete Venemaale vedamise keeld praegu ei mõjuta, sest esiteks nad sinna toiduaineid ei vedanud ja teiseks oli Venemaa osakaal Haugas Transpordi mahtudest väike. „Sanktsioonid ei tee kellelegi head, ei Venemaale ega teistele riikidele“, lõpetas Haugas teema.

Venemaalt tõmbuti tagasi juba varem

Aastaid Venemaaga kestnud segadused ning poliitiline risk on teinud Eesti vedajad ettevaatlikuks ning mitmed neist loobusid Venemaa suunalistest vedudest juba mitu aastat tagasi.

Üks sellistest ettevõtetest on Pärnus asuv Trans Herbert OÜ. Nii saabki ettevõtte esindaja Rein Tohv täna tõdeda, et Venemaa keeld lubada riiki Euroopa Liidust pärit toiduaineid ei puuduta neid kuidagi. „Lõpetasime veod Venemaale kaks aastat tagasi ja tegeleme nüüd ainult Lääne-Euroopaga,“ mainis Rein Tohv. Miks kaks aastat tagasi selline otsus tehti? „Äriline põhimõte – hind oli küll parem, aga jama ka palju. Tõsi, viis aastat tagasi oli olukord veel hullem, siis küsiti pidevalt altkäemaksu. Me leidsime, et raiskame liiga palju aega asjaajamisele ja kasutegur on kokkuvõttes väike,“ nentis Tohv.

AB Logistika Grupp OÜ vähendas Vene suunal vedusid alates 2012. aastast ning tänavu kevadel lõpetati oma autodega Venemaal käimine üldse. Ettevõtte tegevjuht Karl Vilipõld põhjendas otsust asjaoluga, et suhete halvenemine Venemaaga oli prognoositav. „Hetkel ainult ekspedeerime Venemaale. Kuid ekspedeerimisel väldime toidukaupade vedu, sest toidukaup on sel suunal alati probleemne olnud, ka ilma sanktsioonideta,“ kirjeldas Karl Vilipõld olukorda. Ettevõtte masinad, mis tänavu kevadeni Venemaale sõitsid, on nüüdseks leidnud tööd teistel suundadel. 

Hinnates sanktsioonide mõju transpordisektorile, leidis Vilipuu, et mõju on kindlasti negatiivne. „Venemaa suunal toimetajad hakkavad otsima uusi suundi, mis annab veohindades tunda,“ põhjendas Vilipõld.

OÜ Kauritel pole küll Vene vedusid täielikult lõpetanud, kuid tublisti vähendanud, seejuures ei veeta toidukaupa juba kümmekond aastat. „Olime tüdinud poliitiliseks tuulelipuks olemisest, sest toidu kaudu mõjutamist on Venemaa ju pidevalt harrastanud,“ mainis OÜ Kauritel juhataja Marko Novik. Ta lisas, et raha nimel ei tohiks järeleandmisi teha. „Vaba Eesti on rohkem väärt, kui 10% rohkem raha!“ Samas nentis Novik, et tal on seda lihtne öelda, kuna nemad vähendasid Venemaa osakaalu juba 2007-2008 aastast järjepidevalt, nii et kui toona moodustas Venemaa osakaal vedudest pea 100%, siis nüüd on sellest järel vähem kui kolmandik. Asemele on tulnud Euroopa veod.

„Praegu veame Venemaale seadmeid, värve jm tööstuskaupu ning ka nende vedu näitab vähenemist. Näiteks need, kes enne tellisid igal nädalal veo, tellivad nüüd korra kuus,“ tõi Marko Novik näite. Kuid võrreldes finantskriisiga pole praegune olukord tema sõnul kaugeltki sama hull. „Nagu keegi oleks pistiku välja tõmmanud – niimoodi kukkus turg kokku,“ iseloomustas Novik finantskriisi algust.

Rääkides praeguse toidu sisseveokeelu tagajärgedest meie transpordi- ja logistikasektorile, leidis Novik, et Eesti vedajatele mõju nii suur pole kui Läti ja Leedu omadele, kellel on väga suured autopargid. „Nad võivad hakata Eesti turule pürgima. Täpselt nagu Bulgaaria ja Kreeka vedajad, kes enne finantskriisi sõitsid oma regioonis, kuid seejärel hakkasid vaatama ka siinse piirkonna poole,“ põhjendas Marko Novik.

Temaga on sama meelt Plangi Transi juht Urmas Plangi, kelle sõnul on neil juba praegu üks Vene kapitalil tegutsev Läti konkurent platsis ning eks neid tuleb juurdegi.

ÜKS KÜSIMUS
Kuidas mõjutab Venemaa keeld importida toiduaineid Euroopa Liidust, USA-st ja mõnest teisest riigist veohindu?

Jekaterina Kraft, AS Hüntal Auto logistik
Transpordifirmadele tulevad rasked ajad. Meil toiduaineid vedanud kliente küll pole, kuid ebakindlus mõjub siiski ärile. Me käime Soomes, kuhu viidav kaup on seotud Vene turuga. Eesti kliendid peatavad nüüd transpordi, kuna Soome kliendid ütlesid tellimused ära, sest ebakindlus on suur.
Kas hinnad tõusevad, selles ma kahtlen, sest hinnad on olnud kogu aeg languses. Hoolimata sellest, et kütusehinnad ja teemaksud tõusevad.

Marko Novik, Kauritel OÜ juhataja
Kindlasti nad tõusma küll ei hakka. Tundub, et kogu aeg läheb hullemaks.

Andres Valgerist, Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni juhatuse esimees
Nagu toiduainete hinnad võivad hakata langema ülepakkumise tõttu, võivad samadel põhjustel langema hakata autovedude hinnad.
Raudtee- ja merevedudele Venemaa impordikeeld mõju ei avalda, sest mahud pole sellises suurusjärgus.

Jelena Netšajeva, Ne-Va Trans OÜ juhatuse liige
Suur hinnalangus on ees ootamas, sest ka Läti ja Leedu autovedajad, kes seni Venemaale kaupu vedasid, peavad nüüd uusi turge otsima.

Urmas Plangi, OÜ Plangi Trans juhataja
Vaevalt, et hinnad langema hakkavad, sest transpordihinnad on langenud juba 7-8 aastat ja enam pole kuhugi langeda. Eks transpordifirmad vähendavad oma masinaparke veelgi. Näiteks meil oli 2009. aastal 70 autot, täna on neid alla 50.

Asso Õige, ASV-Auto OÜ
Praegu on veel vara öelda, mida see (Venemaa otsus keelata EL jt riikide toiduainete import – toim) transpordiettevõtetele teeb, eks kuu-pooleteise pärast selgub. Küll aga võivad jahutatud ja külmutatud kaupu vedanud ettevõtted hindu allapoole lasta.

---------------------------------------------------------------------------------------------------------

26. augustil ilmuv ajakiri Logistika kirjutab lisaks Venemaa impordikeeldude mõjust veofirmadele ka Logistikainstituudi tänavustest huvitavamatest lõputöödest, vahendab debatti riigi transpordiinvesteeringute teemal jpm.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
26. August 2014, 15:25
Otsi:

Ava täpsem otsing