Cleveron investeeris uude hoonesse 1,5 miljonit eurot

26. august 2014, 11:00

Pakiautomaatide tootja Cleveroni uus tehas läks maksma 1,5 miljonit eurot, tootmismahte loodetakse suurendada kolm-neli korda ning laieneda ka Hispaaniasse.

Ettevõtte juhi ja omaniku Arno Küti sõnul pole palganumber ainuke asi, millega häid inimesi tööle saada. Kui tahetakse toota maailmaklassi toodet, on vaja ka maailmaklassi inimesi. Need aga vajavad kaasaegset keskkonda, teisiti pole võimalik, kirjutab 27. augusti Äripäev ehituse rubriigis. 

Viljandi külje all asub Männimäe tööstuspark, mida linn jooksvalt EASi rahade toel arendab. Pakiautomaate tootva ja arendava osaühingu Cleveroni omanik ning juht Arno Kütt osutas kohtumisel ühele tänavale: "See rajati alles hiljuti, infrastruktuur paraneb pidevalt." Krunt oli veel mõne aasta eest linna maa. Toona sisustasid seal aega nii-öelda hobiaednikud, kes omaalgatuslikult peenrakesed ning kasvuhooned püsti panid.

Kütt ostis maatüki 100 000 euro eest, mõttes mõlkumas soov kolida rendipinnalt päris oma tehasesse. Nüüd on tehas viimaks valmis. "Kokku on lao- ja tootmispinda on 2400 ruutmeetrit, kontoripool 600 ruutmeetrit," sõnas Kütt hoonet tutvustades. 

Viimased viimistlustööd. Toomisruumis paigaldas elektrik pistikuid ning tasapisi toodi seniselt pinnalt kraami uude hoonesse. Ruum on tegelikult vähe öeldud. Kokku on pinda 1800 ruutmeetrit. Kui nädal varem polnud seadmeid veel sisse toodud, meenutas see hiiglaslikku jäähalli, ainult, et jää asemel oli tegu heleda läikiva põrandaga. "Põrand on hästi puhas ja sile, mis on meie elektroonika jaoks vajalik. Seda on ka väga kerge puhastada. Eelmises kohas oli betoonpõrand, mis pidevalt tolmas."

Kütt tõi vestluse käigus pidevalt võrdlusi vana hoonega, kus tegutseti neli aastat. Tema sõnutsi ei olnud tol ajal paremaid alternatiive, ehkki teati kogu aeg, et lõputult seal olla ei saa, kuna arenemisvõimalused puuduvad.  "Palganumber pole ainuke asi, millega häid inimesi tööle saada. Kui tahad teha maailmaklassi toodet, on vaja ka maailmaklassi inimesi. Inimesed vajavad kaasaegset keskkonda, teisiti pole võimalik. Mäletan, et kui meil käisid vanasti kliendid USAst või Lääne-Euroopast, vaatasid nad põlgusega meie vana hoonet…", meenutas Kütt.

Oma silm on kuningas. Astusime tehasest läbi. See asub ühes varjulises hoovis. Kunagi oli selles majas vana jalatsivabrik. "Kui ikka olid suuremad vihmasajud, oli siia saamine pea võimatu," muigas Kütt, näidates hoovi. Hoone on kahekorruseline ning kogupind on seal pea 1800 ruutmeetrit.

Hoonel on kaks sopilist korrust. Esimesel korrusel on ladu, kust tooted välja viiakse, teisel korrusel käib tootearendus ning pakiautomaatide kokkupanek. Tooted viib omakorda esimesele korrusele lift. Küti sõnul oli see neile väga ebamugav ning närvesööv lahendus. "See polnud absoluutselt meile sobilik," märkis ta. Nende tootmine vajab pigem seda, et kõik oleks ühel korrusel ning raskete pakiautomaatide transportimiseks poleks vaja lifte.

Tehnoloogiast lähtuv tehas. Kuna pidevalt mõeldi paslikumale variandile, oli ettevõttel juba enne projekteerimisfaasi kõik valmis mõeldud. "Meil oli nägemus olemas, projekteerija lihtsalt realiseeris selle. Teadsime, kus peab olema parkla, kus ladu ja tootmine. Kõik on meie tehnoloogiast lähtuv. Näiteks peab olema väga kõrge lagi, sest pakiautomaadid on kõrged.

Peavad olema ka lambid, mida saab vastavalt vajadusele ümber tõsta. Kõik peab olema võimalikult paindlik." Kui seni olid kontoriruumid tootmisest väga kaugel, siis uues hoones asuvad need avatud kontorina kohe tootmisruumi kõrval. Kui varasemalt puhkeruumi kui sellist praktiliselt ei olnudki, siis nüüd on välja ehitatud ka avar kööginurk.

Ehitushankele tehti ligi kümme pakkumist ning viimaks leiti sobiv. Küti sõnul ehituse käigus suuri muudatusi ei tehtud. Kõik läks plaanipäraselt, valmima pidi juuli lõpuks ja nipet-näpet nii ka läks. "Ehituse käigus tegime minimaalselt muudatusi. Isegi näiteks ukseluku margid ja konkreetsed WC potid ja ukselingid olid projekti kirja pandud. Hiljem tellisime juurde selliseid meie tootmisprotsessiga seotud töid, mis ehitusprojektis sees ei olnud," selgitas Kütt.

Kütt märkis, et ehitusel hoiti jooksvalt silma peal, kuid ennekõike usaldati siiski ehitusjärelvalve teostajat. Kas Eestis on mõni analoogne tehas, millest eeskuju võeti? "Eks midagi on ikka sarnast, aga me lähtusime oma vajadustest. Ja eks internet on pilte täis, mingeid ideid saime." Kütt märkis, et on ka erinevus, kas tegeleda allhangetega või olla ise peatöövõtja. "Allhangete puhul on ka tehasega nii, et tahetakse teha minimaalsete kuludega, näiteks kuskile vanasse angaari. Aga mina usun, et allhangete ajad hakkavad ümber saama, pead tulema välja oma tootega, võtma targad ja võimekad inimesed tööle ning neile ka vastavad tingimused looma."

Kütt tõi välja, et töötas ka ise omal ajal ettevõttes, mis tegeles allhangetega.  "See pole ikka see, mida tahaks teha, oma toote puhul määrad ise hinna ja vaatad, kuidas edasi arendad, pole nii, et võidab see, kel kõige odavam toode."

Hiina tooted ei kannata kriitikat. Clveronis töötab umbes 40 inimest, neist vaid kümmekond tegeleb otseselt toodete komplekteerimisega. "Meie töötame välja prototüübid, ostame osad allhangetega ehk meie ei sae ega puuri. Paneme vaid kokku ning tarkvara peale." Koostööpartnerid on nii Eestis kui väljaspool, peamiselt Euroopas. Kütt lisas, et korra osteti odavaid osi ka Hiinast, aga kvaliteeti ei kannata kriitikatki. Sellest loobuti, pigem makstakse rohkem, et latt kõrgel hoida.

Ilmselt peagi töötajate arv suureneb, sest seoses uue tehasega loodetakse suurendada mahte ja seega ka töötajaskonda. Kütt usub, et mõne aastaga võivad tootmismahud kasvada 3-4 korda. Nii mullu kui tänavu valmib umbes 20 000 uut paagikohta ehk umbes 200 uut pakiautomaati. Võrdluseks võib välja tuua, et Eestis on praegu neil ostukeskustes ja mujal umbes 80 pakiautomaati.

Kui praegu on Eesti kõrval põhiturgudeks Põhjamaad, siis hautakse ka laienemisplaane. Üheks potentsiaalseks laienemisvõimaluseks on Hispaania. "Sealgi peab nullist üles ehitama. Pakiautomaatidega ei saa nii, et teed kümme masinat ja vaatad, kas läheb või ei lähe, tuleb kohe katta terve riik, et süsteem toimima hakkaks. See nõuab omakorda väga suuri investeeringuid.

Projektiga võib minna kaks aastat või enamgi, sest vaja on leida investorid ning asukohad, kuhu automaadid paigaldada. Hispaania on ka Eestist 30-40 korda suurem, see on hoopis teine mastaap." Ta märkis, et laienemise puhul on pudelikaelaks ka allhanked, peab leidma koostööpartnerid, kes saavad mahtudega kasvamisega kaasa tulla. Investeerimine on igal juhul märksõnaks.

Tehas (koos krundiga) läks maksma umbes 1,5 miljonit eurot. Kütt rõhutas, et see oli pikaajaline investeering ning järelandmisi ei tehtud. "Oleme siiani suutnud nii, et pangalaenu pole võtnud, tahame olla sõltumatud. Ka selle ehituse tegime puhtalt oma rahade peal, ei mingit toetust või laenu. See investeering hakkab end pikaajaliselt ära tasuma." Küti sõnul ei piirduta vaid sellega.

Ehitatakse kolm korda suuremaks. Lähiaastatel hakatakse juba mõtlema laienemise peale. Nende krundil on võimalik äsja valminud tehas kolm korda suuremaks ehitada. "Kokkuvõttes võivad nii mahud ka kümnekordistuda," sõnas Kütt lootusrikkalt. Järgmise tootmishoone projekteerimiseni pole veel jõutud, aga ta usub, et see on lähiaastate küsimus. Kas pole olnud kordagi mõttes, et koliks näiteks pealinna kanti? Kütt vastas, et kunagi on ta ka mujal tegutsemist kaalunud, aga uitmõtteks see jäigi. "IT-osakond on meil küll pealinnas, aga üldiselt oleme Viljandikesksed, ka ma ise olen Viljandi mees ning võimalusi on siin küll."

Ehitusfirma: säästa saanuks olmeruumide arvelt

Cleveroni tehase ehituse peatöövõtja AS Pärlini tegevdirektor Enno Pikkpõld ütles, et tootmishooneid on nad varemgi teinud, aga antud projekt oli nende jaoks teistsugune väljakutse.

Nimelt oli projektis rõhku pandud just olmeruumidele, mis võtavad hoonest suure pinna ning on moodsate disainilahendustega. "Jah, alati on mõned töö- ja riietusruumid, kuid siin on tõesti hiiglaslikud puhkeruumid. Ju neil läheb väga hästi, et saavad seda endale lubada," arutles Pikkpõld. Ehitus kui selline läks maksma tema sõnutsi umbes 1,3 miljonit eurot. "Soojustatud seinapaneelid, betoonpõrand, klaasfassaad ja palju muud. Eks see kõik maksab. Palju tööd tegime ka alltöövõtjatega. Näiteks ventilatsioon, katus ja elektripool." Keskmiselt oli objektil ametis 10-12 meest, vajadusel ka enam.

Alustati mullu sügise lõpus ning lõpetati suvel. "Muudatusi ehituse ajal projekti ei tulnud, nad olid oma eksklusiivse ehitise ikka läbi mõelnud." Kas andnuks seda ka odavamalt ehitada? "Mitte siiski oluliselt, eks tootmiskarp jääb tootmiskarbiks. Kui, siis olmeruumide puhul ehk odavamaid viimistlusmaterjale, aga see poleks hinda oluliselt muutnud," kostis Pikkpõld. Ka tema on kursis, et Cleveron kavatseb veelgi laieneda. "Siis muidugi nii suur hind ei tule, vaja on vaid tootmispinda, kontoriruumid on olemas."

Omniva automaadid valmivad Poolas

Cleveron valmistab pakiautomaate SmartPostile. Nende kõrval konkureerib turul Omniva (Eesti Posti rahvusvaheline nimi-toim) oma võrgustikuga. Firma pakiautomaadid valmivad Poola firmas Integer, mis on Euroopa üks suuremaid pakiautomaatide valmistajaid. Omniva kõneisik Erki Varma sõnas, et selle firma valmistatud pakiautomaadid asuvad lisaks Baltikumile näiteks Austraalias, Tšiilis, Suurbritannias, Ukrainas, Venemaal ja paljudes teistes riikides. "Omniva laiendas sel suvel oluliselt oma pakiautomaatide võrgustikku Eestis. Uute asulatena lisandusid pakiautomaatide võrgustikku Räpina, Kohila, Tapa, Kiviõli, Paldiski, Kose.

Uusi pakiautomaate paigaldati veel Tallinnasse, Narva ja Kohtla-Järvele ning olemasolevaid laiendati ka Jõhvis, Keilas, Rakveres, Haapsalus ja Viimsis.  Kokku kasvas pakisaatmisvõimalus pakiautomaadi kaudu üle 3000 pakilahtri võrra ning üle Baltikumi on nüüd 181 Omniva pakiautomaati. Eestis asub neist 98," rääkis Varma. Kasvu prognoositakse ka tulevikus. Praegu võetakse ühes kuus vastu keskmiselt veidi üle 300 000 rahvusvahelise pakisaadetise. Järgmise kahe aasta jooksul plaanitakse e-kaubandusega seotud lahendustesse investeerida ligikaudu kaks miljonit eurot.

Kui tihe on konkurents SmartPostiga, Varma ei kommenteeri, viies teema Omniva eelistele. Tema sõnutsi olla see soodsam ning pannes paki teele õhtul enne tühjendamist, on pakk sihtkohaks valitud pakiautomaadis kohal juba järgmise päeva hommikul kell kaheksa.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
26. August 2014, 11:00
Otsi:

Ava täpsem otsing