Stabiilne tulu metsast

29. august 2014, 00:00

Tulu metsast pole teab mis priske, kuid on see-eest kindel, selgus juunis Tallinnas Radisson Blu hotellis toimud Erametsakeskuse seminaril.  Metsatulust räägiti mitme kandi pealt: tutvustati nii investori, pankuri kui ka metsa majandaja vaatenurka.

Osalejad said hea ülevaate, kuidas metsatulu arvutada ja kui suurt tulu on mõtet loota, mis tulu saamist mõjutab ning kas metsa üldse tasub omada ning sellesse raha paigutada.

“Metsa ostetakse, mitte ei müüda,” soovitas Ants Erik Metsatervenduse OÜst oma ettekandes “Miks suurkapital usub Eesti metsa”. Ants Erik põhjendas, miks tasub metsa investeerida: “Investeerimine metsa ei too maksimaalseid, vaid kindlaid tootlusi (umbes 4–6% aastas).”

Metsamaa väärtus sõltub mitmetest teguritest, nagu sise- ja välispoliitika ja konkurentsivõime, eelkõige aga sellest, kuidas maa tootma panna. Majandamine peab vastama turu nõudlusele ja omanik peab olema valmis tegema investeeringuid metsa tootlikkuse ja kvaliteedi suurenemisse. Erik lisas, et ühe enam tuleb arvesse metsa kõrvalkasutusest saadav hüve: jaht, turism, korilus.

Erik selgitas, et 1990ndatel olid majandusväljavaated ebakindlad. Raha oli turul vähe. “Kinnistute väärtust hinnati raieküpse puidu järgi, põllumajandusmaale puudus nõudlus ja kõrvalkasutust lisaväärtusena peeti ulmevaldkonnaks. Poliitiline olukord oli ebastabiilne ja metsandust reguleeriv seadusandlus küllaltki karm. Saetööstus oli arenemisjärgus. Venemaalt imporditi odavat palki ja paberipuud nii Eestisse kui Skandinaaviasse. Erastamisega tuli turule palju odavat maad,” meenutas ta.

Suurkapitali võidukäik hakkas hoogsalt arenema alates 2010. aastast. “Peale viimast majanduslangust said investorid aru, et maa väärtus on püsiv – kui ka börsid kukuvad, metsa kasvab ikka juurde ja seega on see võrdlemisi kindel investeermisvaldkond,” lisas Erik. “Mets on alati väljunud majanduslangustest esimesena, kuna selle likviidsus on kõrge.”

Lisaks oli suurkapitalil õige aeg siseneda, kuna müügis oli võrdlemisi palju suuri metsa­plokke ning ühe tehinguga sai soetada 500 kuni 2000 ha maad.

Positiivne on tugisüsteemi olemasolu – turul on olemas kvaliteetsed teenused ja teadmised. “Üldiselt võib metsa ja maad pidada üheks turvalisemaks investeeringuks, kuid kindlasti mitte kõige kasumlikuks,” lisas Erik.

Hetkel on puidu müügi hind sama mis 6–7 aastat tagasi. Samas ülestöötamise hinnad ja pealiskulud on oluliselt kasvanud. Sellest hoolimata on metsamaa hind jätkuvalt kasvanud. Eriku sõnul on selle põhjused – likviidne sektor, liberaalsemad seadused, odav raha, turvaline investeering. Metsa ja maa väärtus sõltub oluliselt sise- ja välispoliitikast ning konkurentsivõime tõstmisest võrreldes naaberriikidega.

MTÜ Ühinenud Metsaomanikud juhatuse liige Olavi Udam tegi ettekande “Mets kui stabiilne tuluallikas ja kindel investeering”.

“Metsa on alati peetud ka kindlustunde loojaks, kust on halbadel aegadel võimalik elatusvahendeid saada,” ütles Udam. “Nimetatakse ju kasvava metsa mahtugi tagavaraks.”

Sõna majandamine eeldab siiski tema sõnul ka peaasjalikult õigete majanduslike otsuste langetamist. Metsakasvatus on kindlasti majanduslik tegevus. “Eks mets kasvab ise, kuid meie kultuurmaastikus on metsa kasvatamise põhjuseks eelkõige selle maa mittesobivus põllumaaks,” lisas ta. Metsa on tema sõnul mõtet kasvatada seal, kus maa on põlluharimiseks mingil põhjusel sobimatu. Mittesobivuse põhjuseks saab olla mullaviljakus, niiskusrežiim, reljeef ja ka tehnoloogiline sobivus, näiteks liialt väikeste maalappide põllumajanduslik harimine ei ole tänapäeval tihti otstarbekas. “Kuid see maa on sobilik metsa kasvatamiseks,” lisas ta.

Kasvatage palki. Raieküpse metsa eripära võrreldes põlluviljaga on see, et raieaega saab paindlikumalt valida vastavalt sellele, millal tegelik rahavajadus tekib – sellest ka mõiste “metsa tagavara”. Metsakasvatusvõtteid teadlikult kasutades võib omanik metsa hektari kohta saada aastas keskmiselt 150–250 eurot tulu. Konkreetne tulu sõltub nii puu liigist kui ka selle kvaliteedist ja mahust ning metsa asukohast ja boniteedist.

Suurema tulu annab okaspuu: sellest tuleb 80% palki ja 20% paberipuud, lehtpuuga on vastupidi. Raiuda tuleb õigel ajal, valides raieks maksimaalse tüve jämedusega terve puu. Keskmine raieringi pikkus on 69 aastat. Seejuures sõltub tulu ka metsaomanike teadmistest ja oskustest. “Turustusvõimaluste tundmine, metsa raiel puude valik, järkamise oskus jne,” selgitas Udam. Õigesti külvates ja hooldades saame palju väärtuslikuma metsa.

“Puit on suures osas kogu aeg müüdav olnud, ka kriisiaegadel ja hinnakõikumised ei olegi olnud väga suured ning seda eriti Põhjalas,” lõpetas Udam oma ettekande. “Oskuslikul majandamisel on tagatud pidev likviidsus ehk osa “kaubast” on kogu aeg küps ehk müüdav ja samas “saak” säilib küllalt kaua. Kindlasti tuleb oma metsa kasvatada see tähendab ise kujundada istutades ja hooldades, et saada kõrgekvaliteedilist palgimetsa , mis on alati hinnas olnud.”

  • Tulundusühistu ootab üheskoos metsast tulu teenima

Põlva Metsaomanike Seltsi tegevjuht Tarmo Lees rääkis oma ettekandes “Igaüks võib saada metsaomanikuks” uuest võimalusest, kuidas säästude omanik võib metsaomanikuks saada tulundusühistu Eesti Ühismets kaudu. Lees nentis, et Eesti pankades on palju hoiustajate raha, mis ei teeni pea midagi, kuid selle võiks ühismetsa majandamisel stabiilset tulu teenima panna. Sellise investeeringu tootlus oleks 3,5–4,5% aastas. Mullu loodud tulundusühistul on 18 liiget ja 4 liikmekandidaati.

Ühismetsa eesmärk ongi pakkuda Eesti inimestele ja organisatsioonidele võimalust olla üheskoos Eesti metsa omanik, hoida Eesti metsa ja saada tulu selle majandamisest.

“Ühismets on investeerimisettevõte, kus liikmed saavad tulu ühisest metsaomandist ja selle majandamisest,” ütles Lees ja selgitas, et tootluse tagajaks on eelkõige puidu juurdekasv.

Seega tulundusühistu ostab metsamaad ning majandab seda hea metsamajandamistava järgi – istutab, hooldab ja teeb vajadusel raiet.

Lees selgitas, et lisaks osamaksule, mis on kohustuslik, saavad ühismetsa liikmed teha sissemakseid metsakapitali ning selle rahaga omandatakse hea kasvupotentsiaaliga metsamaid, mis targal majandamisel pikaaegset tulu annavad. Tulusa majandamise korral jagatakse liikmetele dividende vastavalt nende poolt metsakapitali tehtud sissemaksete suurusele.

“Mets on kui roheline kuld-investeering, mis ei kao,” ütles Lees ettekandes. Metsamaad peetakse madala riskiga investeeringuks, mis tasub ära pika ajaperioodi jooksul. Lees tõi ka välja, et mets kasvab iseenesest ehk metsa väärtus kasvab ajas pidevalt.

Tänu bioloogilisele kasvule esineb metsa investeerimisel negatiivset tootlust harva, üldiselt suudab see korvata puidu või metsamaa hinna languse. Seejuures on puitu alati vaja nii ehitusmaterjaliks kui ka energiaks.

Ühismetsa liikmeks on oodatud kõik, kes peavad lugu Eesti metsa heaperemehelikust majandamisest.

  • Pank: mets tagab stabiilse rahavoo

LHV panga Lõuna-Eesti äripanganduse juht Arti Albert tutvustas seda, kuidas hindab pank metsa investeeringuna.

Oluline põhimõte on see, et pank laenab kliendile oma hoiustajate raha ja tahab ka vastu raha, mitte kinnistuid ega muud vara – seega on panga silmis oluline just see, kui kindlat rahavoogu suudetakse metsa majandamisest genereerida.

Tuleb ka läbi mõelda oma ettevõtmise tugevad küljed ning riskid ning nendestki pangaga kohtumisel rääkida – läbimõeldud tegevusplaan suurendab kliendi usaldatavust.

Panga finantseerimise saamise olulisim komponent on rahavoog. “Mets tagab korrektsel majandamisel rahavoo,” lisas ta.

Kuid ka metsamaade hindades on mullistumine võimalik, seepärast ei ole pank valmis laenama vaid maade kui tagatise vastu. “Tagamaks riskide hajusust on LHV pank seadnud piiri, et finantseerime metsaettevõtjaid, kelle portfellis on ca 1000 ha metsamaid,” ütles Albert.

Metsamaade finantseerimisel vaadatakse omaniku kogemust, piisavat omakapitali olemasolu ja metsade asukohta teineteise suhtes.

“Maade soetamist spekuleerimise eesmärgil ei finantseeri,” täpsustas Albert.

  • Puidu hinnakõikumised on tagasihoidlikud

2014. aasta II kvartalis oli puiduturg kerges languses, kasvu näitab männipalk.

Okaspuupalkide hinna kasv on pärast mitme kvartali järgset tõusu peatunud ning saeveskite head laoseisud ja nõudluse vähenemine toonud kaasa mõningase hinnalanguse.

Kvartalitaguse ajaga võrreldes on ainsana kerges kasvus männipalk ja taas maksab männipalk keskmiselt rohkem kui kuusepalk. Kuusepalkide hinnad on kvartaliga langenud kuni 3%. Aastataguse ajaga võrreldes on männipalkide hinnakasv olnud selgelt parem, kuigi ka kuusepalkide hinnad on 2013. poolaasta hindadega võrreldes plussis.

Riigimetsast müüdavate okaspuupalkide keskmine hind on möödunud kvartaliga mõni kümnendik protsenti kukkunud, välja arvatud männipeenpalk, mille hind on kvartaliga enam kui 3% kasvanud. Aastataguse ajaga võrreldes on kõik riigimetsast müüdud okaspuupalkide hinnad plussis. Männipeenpalk on kallinenud kogunisti ligi 18%.

Lehtpuu jämesortimentide keskmistest hindadest on  EMK hinnastatistika alusel 2014. aasta teisel kvartalil pisut odavnenud kasepaku ja kasepalgi hind. Aastataguse ajaga võrreldes on kase- ja lepapalk ligi protsendi kallinenud ja kasepakk 0,6% odavnenud. Riigimetsast müüdud kase- ja lepapalk on kvartaliga ligi 2% kallinenud, kasepakk aga enam kui 3% odavnenud. Eelmise aasta juuniga võrreldes on kasepakk märksa enam odavnenud (9,5%). Kasepalk on aastaga kallinenud ligi 6% ja haavapalk koguni ligi 9%.

Paberipuiduturul on olukord kvartalitaguse ajaga võrreldes oluliselt muutunud. Ainsana on kerges plussis kasepaberipuit. Nii männi-, kuuse- kui ka haavapuit on kvartaliga odavnenud, kusjuures okaspuupuit on odavnenud märgatavalt. Sama seis on ka aastataguse ajaga võrreldes, ainsa erinevusega, et okaspuupuit on pisut vähem odavnenud ja haavapuit pisut rohkem.

Küttepuidu hind tõusis aasta alguses üle 24 euro piiri ja püsis sellest kõrgemal kuni juunini, mil langes 23,88 euro tasemele. Kvartalitaguse ajaga võrreldes tähendab see 1,6% langust. Möödunud aasta sama perioodiga võrreldes on küttepuidu hinnakasv olnud väga tagasihoidlik (0,3%).

Globaalses majanduses võis mullu märgata taastumise märke, mille tulemusel suurenes piirkonniti ka puidutööstuse turg. Samas piiras Eestis mõningane ehitussektori kokkutõmbumine nõudlust puidutööstuse toodetele. Kokku kasvas aastaga sektori müük üle 10 protsendi ja müük ekspordiks 12 protsenti.

2014. aasta Eesti üldise majanduslanguse foonil on metsa- ja puidutööstus 1. kvartalis kasvava lisandväärtusega. Statistikaameti andmetel kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes lisandväärtus puidutöötlemisel ja puit- ning pabertoodete tootmisel keskmiselt +12,4 %, sellest puidutöötlemisel ja puittoodete tootmisel 14,0% ning pabertoodete tootmisel 1,5%. Kasvu vedas puidul baseeruvate toodete eksport, mis oli 2014. a esimeses kvartalis 397 miljonit eurot, olles kasvanud 2,9% võrreldes eelmise aastaga.

Viimases Swedbanki uuringus oli selgelt näha, et ainsad töösturid, kelle kindlustunne kasvas, olid puidutöösturid.  Selle lootes võib ka erametsaomanik ehk pisut kindlamalt tulevikku vaadata, sõltumata kehvast paberipuidu ja olematust energiapuidu hinnast.

Erametsakeskus

 

Mis on mis

  • Tuleviku­materjalid metsast

Nanotselluloos
Kui tavalisest tselluloosist valmistatakse peamiselt paberit, siis nanoosakesteni lõhutud tselluloosil on mitmed ka tarbetehnoloogia tööstusele huvipakkuvad füüsikalised omadused.
Nimelt on tegu maailma ühe tugevaima materjaliga, olles samal ajal kerge ning hea elektrijuhtivusega. Süsinikuga segades on selle abil võimalik valmistada painduvaid akusid, materjali saab kasutada ka näiteks auto- ja telefonitööstuses. Nanotselluloosi võtsid esimesena kasutusele Soome teadlased. 

Bioplastid
Bioplastid on tehnoloogiasektoris tuntud juba mõnda aega, kuid siiani ei ole need laiemasse kasutusse jõudnud. Jaapani tehnoloogiaettevõte NEC tutvustas oma osaliselt maisist valmistatud N701i ECO telefoni juba 2007. aastal, kuid erilist populaarsust ei ole bio­plasti kasutamine tarbetehnoloogias siiski saavutanud. Bio­plastid on keskkonnasõbralikumad kui fossiilkütustest valmistatud plastid, kuna neid toodetakse peamiselt tselluloosist ja taimeõlidest. See aga teeb materjali tootmise ka palju kallimaks. Euroopa Bio­plasti kaubandusorganisatsiooni andmetel kasvas bioplasti turg mullu sellegipoolest üle 20 protsendi.

Allikas: Ettekanne “Mets kui stabiilne tuluallikas ja kindel investeering”

 

Tasub teada

  • Põhimõtted metsamaa ostul

Mets ei tohiks kogu portfellist moodustada rohkem kui 20–30%.
Parima tootluse saad, kui metsa majandada vastavalt turunõudlusele ja metsa vajadusele.
Peab olema valmis kiiresti investeerima metsamaa ja metsa tootlikkuse ja kvaliteedi suurendamisse.
Pole vaja kiirustada metsatehnika soetamisega, kuna kõik teenused on turul olemas.
Maad ei müüda, maad ostetakse.

Allikas: Ettekanne “Miks suurkapital usub Eesti metsa“

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. August 2014, 17:15
Otsi:

Ava täpsem otsing