Lõuna-Eesti laenukassa hoiaks ettevõtted paigal

Ettevõtja Kuldar Leis on esimene, kes on andnud jah-sõna oma raha investeerida selleks, et Lõuna-Eesti väikesed ettevõtjad tuge saaksid. “Ülim eesmärk oleks toetada Kagu-Eestit ja Lõuna-Eestit nii, et ta ei jookseks inimestest tühjaks,” selgitas Leis panga seisusesse asuva ettevõtte loomise eesmärki.

Idee teha Lõuna-Eestisse laenukassa saadi Saksamaalt, kus on laenukassad tegutsenud juba pea 200 aastat.

Eelmisel nädalal Eestis olnud ja Võru linnavalitsusega nõu pidanud Saksa Sparkasse rahvusvahelise koostöö sihtasutuse tegevjuhi Niclaus Bergmanni sõnul  on laenukassade puhul tegu kohalike pankadega, mis tegutsevad kindlates piirkondades ning mida rahastavad kohalikud ettevõtjad.

“Igal kohalikul pangal on lubatud tegutseda vaid selles piirkonnas, kus ta on. Näiteks Hamburgi Sparkasse tegutseb ainult Hamburgis. Pangal ei ole lubatud avada kuskil mujal oma filiaale,” rääkis Bergmann.

Bergmanni sõnul peaks vaatama Saksamaa mudelit, et mõista, miks on laenukassad head ka Eesti jaoks, sest olukord on sarnane. Ida-Saksamaad ja Lõuna-Eestit ühendab see, et panku lihtsalt pole. “Enamikus Ida-Saksamaa linnades pole Deutsche Banki ega teiste suurte kommertspankade filiaale, seal on Sparkasse. Seega ongi inimestel ainuke võimalus taotleda laenu Sparkassest,” ütles ta.

“Mõni Lõuna-Eesti kohalik omavalitsus on meilt palunud oma kogemusi jagada,” ütles Bergmann. Tema sõnul aitavad nad praegu kohalikel omavalitsustel laenukassat luua.

Klient erineb pangakliendist. Laenukassa ning tavaliste kommertspankade peamiseks erinevuseks on Bergmanni sõnul erinev sihtgrupp. “Me keskendume tavalistele inimestele, seega pole meie eesmärk teenindada rikkaid. Sparkasse peamisteks klientideks on inimesed, kelle sissetulek on väike või keskmine. Meie fookuses on väikesed ja keskmised ettevõtjad,” lausus Bergmann.

Samas tõdes Bergmann, et laenukassa pole odavam kui kommertspank. Intressimäärad on laenukassades samasugused nagu kommertspankadel suurtele firmadele. “Kuid me teenindame inimesi, keda muidu ei teenindataks üldse,” ütles Bergmann.

Ka Kuldar Leis nentis, et praegu tegutsevad pangad pigem Tallinnas, äärmisel juhul Tartus, kus on ka inimeste ja raha kontsentratsioon suurem.

Enne kui teised ettevõtjad kampa saaksid lüüa,  tahavad mehed Leisi sõnul kontseptsiooni paika panna, see on alles algusjärgus. Idee peaks Leisi sõnul paberile saama selle aasta oktoobriks-novembriks. Tuge oodatakse pigem kohalikelt omavalitsustelt ja riigilt.

“Peame end ise aitama”. Võru linnapea nõuniku Oliver Wilhelm von Wolffi sõnul, kes on ühtlasi üks peamine laenukassa idee eestvedaja, oli Võru enne esimest maailmasõda populaarne ja arenenud piirkond. 1930. aastateni oli Võrus kolm panka, märkis von Wolff. Ta lisas asjaolu, et kõiki teisi Eesti pankasid peale LHV kontrollib kas Skandinaavia või Venemaa.

“Kaks aastat tagasi me analüüsisime, kuidas arendada Lõuna-Eestit. Ilmes, et selle vahel on suur lünk, kuidas inimesed pääsevad laenule ligi ning saavad luua ettevõtte,” selgitas von Wolff.

Ta tõi näiteks olukorra, kus Lõuna-Eesti aknafirma saab Saksamaalt suure tellimuse akendele, kuid ettevõttel pole piisavalt raha, et kaup kohale toimetada, sest kuna laenudele ei pääse ligi, pole ka piisavalt raha, et soetada masinaid. Nii tuligi von Wolffi sõnul idee luua laenukassa. “Me peame end ise aitama, sest keegi teine seda ei tee. Mitte keegi Tallinnast ei hoolitse Lõuna-Eesti eest,” ütles ta.

“Meie eesmärk ei ole saada võimalikult suurt kasumit, meie eesmärk on toetada kohalikke inimesi finantsiliselt,” lausus von Wolff.

Üheks laenukassa loomise põhjuseks on von Wolffi sõnul ka usalduse puudumine Skandinaavia ja Venemaa pankade vastu. Tema hinnangul ei ole laenukassa Skandinaavia pankadele konkurent, sest teised pangad sulgevad järjest oma filiaale ning on keskendunud Tallinna piirkonnale. “Kuna meie keskendume ainult Lõuna-Eestile, pole me ka konkurendid,” lisas ta.

Investoreid peaks olema palju. Von Wolffi sõnul tuleb raha laenukassa jaoks peamiselt Eestist. “Me ei otsi üht suurt investorit, kes ütleb meile, mida me peaksime tegema,” selgitas von Wolff, kelle jaoks on oluline, et investoriteks oleks kohalikud väikeettevõtjad.

Lisaks Kuldar Leisile on von Wolffi sõnul pooleli veel läbirääkimised teiste edukate ärimeestega, kes on huvitatud kassa toetamisest.

Saksa Sparkasse rahvusvahelise koostöö sihtasutuse tegevjuht Niclaus Bergmann ütles, et nad peavad veel hindama, kas soovivad osalust laenukassas või mitte.

Von Wolff ütles, et tulevikus plaanib laenukassa sularahaautomaate avada. Tema sõnul kavatsetakse teha panga peakontor Võrru ning samuti tahetakse avada kaks või kolm haru kas Põlvas, Valgas või Viljandis. Ta lisas, et selle kõigega tegeletakse täpsemalt pärast äriplaani koostamist.

Projektiga tegeleb peale von Wolffi, kes esindab Võru linnapead Anti Allast, veel Võru linna arendusspetsialist Marje Randver. Von Wolffi sõnul on Põlva ning teisedki linnad laenukassast huvitatud. Laenukassa ideed aitavad toestada Saksa Sparkasse rahvusvahelise koostöö sihtasutuse tegevjuht Niclaus Bergmann ja projektijuht Jürgen Engel, kes on aidanud alustada laenukassadel üle maailma.

Praegu on käsil laenukassa planeerimisjärk. Enne panga avamist tuleb finantsinspektsioonist veel tegevusluba taotleda, pank plaanitakse avada järgmise aasta lõpus või 2016. aasta alguses.

Ideed on tutvustatud nii majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile kui ka rahandusministeeriumile.

 

 

Praegu olen pigem skeptiline

Veljo Ipits, Salvesti nõukogu esimeesIdee on samasugune nagu iga panga tegemine.Aga vaadates, mismoodi teeb LHV oma panka, siis ega neil kerge ei ole. Ja mõeldes, et neil on tegelikult ikka väga head oskused olemas ja inimesed, kes seda teevad, on nad mõne aastaga ikka kasumisse jõudnud ja ühe osa Eesti klientidest ka endale saanud, rõhudes  eestimaise panga mainele.Mingil määral on see kindlasti positiivne, sest ajapikku on panga ja kliendi suhe suhteliselt anonüümsemaks muutunud. Kui varem tundis iga pangajuht n-ö ettevõtjat, kellega ta suhtles, siis nüüd on igal ettevõttel kliendihaldur. Klient tunneb end natuke rohkem mitte nii personaalselt jälgituna, kui see oli võib-olla varem. See on tinginud niisugune asja, kus pangal nagu LHV-l on oma eestimaisusele rõhudes võimalik kliente hoida.

Aktsionärile paremad tingimused. Iga pank peab suutma pakkuda paremat teenust ja paremaid tingimusi ka sellele ettevõtjale, kes sinna aktsionäriks läheb, et ta lisaks lootusele, et ta kunagi hakkab sealt raha teenima, saaks sellest pangast paremat kindlust ja paremaid võimalusi. Kas seda sellise suurusega pangal õnnestub teha, ei ole ma sugugi kindel.Tegelikult meil eksisteerib hoiulaenuühistu, aga tavaliselt väikeettevõtetel endal sellist kapitali ei ole, mida tahaks panka riskikapitalina sisse panna.  See raha peab ikka kusagilt tulema.Idee ei olegi mõttena halb, kui Saksamaal sellised asjad on ja funktsioneerivad, aga vaadates Saksa rahvaarvu, siis on see ikkagi mitu korda suurem. Meil võiks küll kiired rongid sõita, aga meil ei ole nii palju reisijaid nagu Saksamaa rongil, ja ma arvan, et ka pangaga on sama. Eesti on ikka liiga väike, et öelda, et siin on Lõuna-Eesti pank ja Lääne-Eesti pank ja Ida-Eesti pank, mis siis kohalikke teenindab – no ma ei tea.Pangad võitlevad pidevalt oma efektiivsuse eest: nad tõmbavad kontoreid koomale, kõik kolib internetti. Selle miinuseks on muidugi see, et kliendi ja panga suhe jääb anonüümsemaks ja pank ei ole enam nii hea sõber, vaid on lihtsalt n-ö partner.Kui keegi tahab teha – edu neile! Kui äriplaan kuskil koos on ja suudetakse ära tõestada, siis võib ka mingi summaga selles pangas osalemises riskida, aga praegu olen ma pigem skeptiline kui arvan, et see väga roosiline äri on.

Omavalitsused ei peaks maksumaksja rahaga võtma äririske

Liisi Poll, rahandusministeeriumi pressiesindajaVõru esindajad kohtusid kohalike omavalitsuste (KOV) finantsjuhtimise osakonnaga. Kohtumise eesmärk oli tutvustada Lõuna-Eesti ühistupanga loomise põhimõtteid ja arutada omavalitsuste osalemise õiguslikku poolt. Täpsema hinnangu saame plaanile ja selle võimalikele mõjudele KOVidele anda pärast põhikirja hindamist.Rahandusministeeriumi seisukohalt on oluline, et KOVid ei võtaks maksumaksja raha eest äririske, sest neil puudub riskijuhtimise kompetents.Ühistupanga loomist reguleerivad hoiu-laenuühistute ja krediidiasutuste seadused, tegevusluba tuleb taotleda finantsinspektsioonist.