Ettevõtted ootavad uut raha

04. september 2014, 00:00

Ettevõtete investeerimisaktiivsus väheneb järjekindlalt – kõik ootavad euroliidu uut raha, selgitas ettevõtja Veljo Ipits.

“Ei ole saladus, et ettevõtted, kes tahaksid teha midagi innovaatilist ja head, on arvestanud sellega, et avanemas on uus Euroopa Liidu toetus­programmi periood. Arvan, et päris paljud ettevõtted on sellega arvestanud ja oma plaanid niimoodi üles ehitanud, et investeeringud tehakse järgmisel või ülejärgmisel aastal,” märkis Salvesti suuromanik Veljo Ipits, lisades, et siis oleks seadmeid võimalik soetada umbes 40%-lise investeeringutoetusega. Ka Salvest on Ipitsa sõnul oma plaanid nõnda sättinud.

Muudatusi muudatuse pärast ei tehta. Samas möönis Ipits, et igal ettevõttel on investeeringuteks individuaalne plaan. Nii on näiteks Salvest viimase kümne aasta jooksul juba oma seadmeparki oluliselt uuendanud. “Praegu on meil seadmepark piisavalt hea selleks, et me ei peaks seal väga suuri muutusi tegema,” lisas omanik.

Statistikaameti värsketest andmetest selgus, et teises kvartalis investeerisid ettevõtted 529 miljonit eurot, mis oli 17% vähem kui aasta tagasi.

LHV peaanalüütik Heido Vitsur selgitas vähenenud investeeringuid sellega, et ettevõtjatel pole tuleviku suhtes kindlustunnet. “Ettevõtjad käituvad ratsionaalselt. Nad ei saa ja neil pole mingit mõtet teisiti käituda,” ütles Vitsur.

Kuna töötlev tööstus on ekspordile suunatud ja olukord pole ühelgi suuremal eksporditurul hiilgav, siis pole Vitsuri sõnul mõtet ka tühja investeerida. “Minu arvates on kindlustunde puudus kõige olulisem tegur, mis investeerimist tagasi hoiab. Mitte rahapuudus, sest pangad on raha täis. Samuti puudub ettevõtjatel lootus, et nõudlus hakkab lähiajal kiiresti suurenema,” märkis ekspert.

Küsimusele, mida selline trend endaga kaasa toob, vastas Vitsur, et korrigeeritud majandus­kasvu prognoosid vastavad tõele. “Kui SEB veebruaris oma tänavu aasta majanduskasvu prognoosi 0,5%-le langetas, siis oli pank kõige ettenägelikum. Kui nii veel jätkub, ja ilmselt jätkub, siis tuleb ka järgmise aasta prognoosinumbrid üle vaadata,” sõnas Vitsur.

Õppetund on saadud. Ipits ütles, et teatav ebakindlus on ettevõtjatel kogu aeg: “Mulli lõhkemisest on juba õpitud ja kõik ettevõtjad on arvestanud, et pikema aja jooksul tuleb ette ka tagasilööke.”

Ipitsa sõnul on meie naaberturud praegu seisakus ning pole mõtet loota, et seal meie ettevõtteid avasüli vastu võetakse. “Peame vaatama kaugemate turgude poole. Sageli on seal suuri takistusi, kuid sinnapoole kindlasti liikuda tuleb,” ütles ta.

 

Taust

  • Suurim kasv põllumajandusest

Kogukasum ettevõtlussektoris oli 2014. aasta II kvartalis 836 miljonit eurot, mis jäi eelmise aasta II kvartaliga võrreldes samaks, samas tööjõukulud suurenesid.
Suurima panuse ettevõtlussektori kogu­kasumi kasvu andsid põllumajanduse, töötleva tööstuse, veonduse ja laonduse ning kinnis­varaettevõtted.
Kasumi kasvu pidurdasid enim ehitus- ja hulgi­kaubandusettevõtted.
Ettevõtted müüsid 2014. aasta II kvartalis kaupu ja teenuseid 12,9 miljardi euro eest, mis oli 1% rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Kogu ettevõtluse müügitulus kõige suuremat osatähtsust omavate kaubandus- ja töötleva tööstuse ettevõtete müügitulu jäi mullusele tasemele.
Enim suurenes aastaga müügitulu kutse-, teadus- ja tehnikaettevõtetel.
Ettevõtete kulud suurenesid 2013. aasta II kvartaliga võrreldes samuti 1% võrra.
Tööjõukulud suurenesid 7%.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    03. September 2014, 20:33
    Otsi:

    Ava täpsem otsing