Kuidas leida raha investeerimiseks?

Selle osas, mis summast alates on üldse mõtet oma rahale börsilt tootlust otsida, jäävad investorid selgelt lahkarvamusele. Kui tänavu investorite TOPis 29. kohale tulnud ettevõtja Elmo Somelari ja 30. tulnud vandeadvokaadi Indrek Nauri hinnangul pole investeerimiseks ükski summa liiga väike, siis 44. kohale tõusnud Tartu Ülikooli finantsjuhi Taimo Saani arvates peaks algsumma olema vähemalt 10 000 eurot.

Ligemale poole miljoni euroga TOPi pääsenud Somelar leiab, et rikkaks saamine on eeskätt mõtteviisi küsimus, ehkki ilma kapitalita ei saa tehinguid teha.

„Küsimus tundub olevat pigem soovis saada rikkaks või parandada elujärge – see on mõtteviisi küsimus, kas on olemas piisav soov ja tahe,“ toonitas Somelar. „Selles kontekstis on raha või kapital sinu parim sõber, mida kergekäeliselt ära ei anta.“

Hea investor on kannatlik. Kui suudetakse vältida olulisi vigu, siis Somelari kinnitusel on parim ja kiireim viis finantsvabaduseni alustamine ettevõtlusega. Tema sõnul tuleks uskuda oma ideesse, kaasata vahendid ja teha idee teoks.

„Jaeinvestorile ei ole ükski summa liiga väike, mida investeerida – tuleb leida enda jaoks sobivaim tehing,“ rõhutas ta, lisades, et kõik tehingud, mis on suurema tootlikkusega kui pankade pakutav intress, aitavad seatud eesmärgile lähemale. „Hea idee leiab investori, hea investor on piisavalt kapitaliseeritud ja kannatlik.“

Ta leidis, et elustiili ja mõtlemise muutmisega tuleks alustada täna ja kohe. Riske tuleks aga hinnata objektiivselt ja tegutseda võimete piires. Just neist põhimõtetest on peale ülikooli oma ettevõtte loonud Somelar enda sõnul juhindunud. Sealjuures pidas ta oluliseks pühendumist, eesmärkide seadmist, raha kaasamist ja kasumi konservatiivset investeerimist ettevõtete arengusse.

Tuleb alustada nullist. Tänavu 375 000 euro suuruse investeeringuga Tallinna Vee aktsiatesse uustulnukana TOPi murdnud Tartu Ülikooli finantsjuht Taimo Saan ütles, et tema suurim sümpaatia kuulub nendele inimestele, kes esmalt ei püüdle mitte finantsturgudele, vaid püüavad eelkõige ise midagi ette võtta ja saada ettevõtjaks.

Kellel ettevõtjasoont ei ole, aga on soov tegutseda finantsturgudel, tuleb tema hinnangul paraku leppida sellega, et raha, mida investeerida, on siiski vaja. „Reegel on see, et pigem tuleb alustada nullist,“ toonitas Saan, kelle sõnul polnud tal endalgi alguses suurt algkapitali võtta.

„Teekond hakkas ikka nullist. Algul positiivne rahavoog tööturul. Mõned lepingud ja tööotsad igapäevatöö kõrvalt. Siis investeering puidutööstusettevõttesse. Siis väiksemad paigutused kinnisvarasse ja börsile,“ loetles investor. „Kokkuvõttes – ei midagi erilist.“

Saan leidis, et raha on maailmas piisavalt, kuid paraku ei anta seda ilusate silmade eest – ammugi veel finantsturgudel käe proovimiseks. Seega tuleb algkapital ikka koguda töö ja vaevaga. „Suur pärandus ja rikkad vanemad on selged erandid,“ toonitas ta.

Kõik ei peagi olema börsihaid. Aastaid investorite TOPi esiviiekümnesse tulnud Kaamos Kinnisvara finantsjuhi Mait Mengeli arvates aga ei peagi kõik inimesed investorid olema. „Kui Eesti eraisikute hoiuste maht igakuiselt suureneb ning Tallinna börsi likviidsus kiratseb, siis see on paratamatus,“ leidis ta. „Iga inimene ei pea ise oskama kingi parandada või autot remontida. Samuti ei pea igaüks omama põhjalikke teadmisi finantsturgudest.“

Ta möönis, et selle valdkonna jaoks on olemas küll nõustajad, fondijuhid ja portfellihaldurid, aga erinevalt autoremondilukksepast või kingsepast ei pruugi väikeinvestor saada soovitud tulemust – eriti kui tegemist on aktsiaportfelliga. „Parandatud kingapaari või korras auto asemel võib finantsmaailmas halvimal juhul olla aktsiainvestoril juba paari nädala pärast tulemuseks paarkümmend protsenti miinust,“ nentis ta.

Seega pole tema hinnangul inimeste tagasihoidlik investeerimishuvi kinni mitte niivõrd rahapuuduses, vaid pigem on põhjused psühholoogilised. Mengel selgitas, et eeskätt soovitakse säilitada oma raskesti teenitud kapitali, sest ükski haldur või nõustaja ei suuda, ei saa ega tohigi anda aktsiainvestorile garantiisid ega lubadusi.

Kui mõõta inimese emotsioone, siis 10 000 eurot miinust on võrreldamatult suurem emotsioon kui sama suur summa kasumit. „Kui panna see tavaellu, siis 20 euro ära kadumisega kaasneb hoopis suurem emotsioon võrreldes 20 euro leidmisega,“ selgitas ta. „See, et ma kaotasin 20 eurot, mäletan täna-homme ja ka ülehomme. See, et ma 20 eurot leidsin, pakkus rõõmu vaid hetkeks."