Teisipäev 17. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tarkvara vähendas tööjõukulusid 30%

Urve Vilk, Kairi Oja 08. september 2014, 15:13

OÜ Estonian Logistics Plusi uus laojuhtimissüsteem aitas ettevõtte tööjõukulusid vähendada 30% võrra.

Lisaks efektiivsuse kasvule oli plussiks lihtsamad protsessid ladudes ja logistikaosakonna usaldusväärsuse kasv müügi- ja tugistruktuuride silmis, kirjutab 9. septembri Äripäev logistikarubriigis.

Rautakirja Estonia AS alla koondunud nelja ettevõtte ühinemisel ei võimaldanud olemasolevad lahendused ettevõtete logistilisi protsesse enam efektiivselt juhtida, mistõttu 2010. aasta kevadel alustati eri ettevõtete logistiliste süsteemide ühildamist. Selle tulemusel asutati eraldiseisev logistikaettevõte Logistics Plus OÜ, mis osutab logistikateenust R-Kioskile, Lehepunktile ja Apollole.

OÜ Estonian Logistics Plus ladude juht Tarmo Saremat ütles, et ettevalmistused ühtsele laojuhtimistarkvarale üleminekuks algasid ligi üheksa kuud varem, kui tarkvara reaalselt kasutusele võeti. “Ettevalmistused algasid märksa varem. Liitumise otsusest alates selgusid erinevad vajadused ning oli võimalik paika panna selge tegevusplaan ning protsesside kirjeldused,” lausus Saremat.

Liitmise tulemusel toimus terve rida muudatusi ja ettevõttes juurutati uus laojuhtimissüsteem. Kõige selle märkimisväärsemaks tulemuseks oli personalikulude mastaapne ja tuntav vähenemine. “Kokku vähenesid personalikulud pea kolmandiku võrra. See on tulemus, mis mõjutas ettevõtte tegevust suures ulatuses, väga palju eraldiseisvaid töölõike said automatiseeritud ning taoline resultaat oli optimeerimise tulemus. Toimetame nüüd kuluefektiivsemalt,” selgitas Saremat.

Laojuhtimissüsteemi aitas ettevõttele välja töötada arenduspartner OÜ R.I.S. Ettevõtte juhi Raino Einroosi sõnul on neil kliente, kellel on kasutuses üks käsiterminal, samas on suurematel firmadel neid koguni mitukümmend. “Seega inimeste või näiteks alusekohtade arvust sõltuvalt ei saa otseselt öelda, millal on õige hetk IT-süsteemi juurutamiseks,” rääkis Einroos.

Kaalu laojuhtimisprogrammi, kui töös hakkab tekkima vigu. Einroosi sõnul tasuks laos tööde ja kaupade juhtimisel infotehnoloogia appi võtmisele mõelda siis, kui tõstukimehe mälust ja paberist-pliiatsist enam ei piisa. “IT-lahendus ei lase laos teha lollusi, jälgib kuupäevi ja partiisid, kauba saajatega sõlmitud erikokkuleppeid ja vähendab tunduvalt sõltuvust konkreetsete inimeste mälust,” selgitas ta. Kuna laos töötamiseks vajalike inimeste väljaõpetamise osakaal väheneb, on tema sõnul ka lihtsam palgata kõrghooajaks lisatööjõudu.

Pigem teadvustub Einroosi sõnutsi vajadus eraldiseisva programmi järele, kui tekivad vead, raskused õige kauba või õige partii laost ülesleidmisega, tööde jaotamisega tegijate vahel ning operatiivse info saamisega laos toimuva kohta. “Kui juba selliseid momente tekib, oleks õige aeg spetsialistidega nõu pidada.”

Õnnestunud programm arendaja ja kliendi koostöös. Kui mõte on laoprogrammi muutmise suunas liikuma hakanud, tasuks kokku leppida kohtumine tarkvara arendajaga. “Alustada tasuks kohtumisest, kus klient kirjeldab oma soove ja mõtteid ning meie räägime oma kogemusest ja juurutatud lahendustest. Paljude tööprotsesside jaoks saame pakkuda standardseid, valmis lahendusi ning niiviisi jäävad arendustööks vaid konkreetse kliendi erisoovid. Samuti püüame koos vaatama minna juba mõnda töötavat süsteemi,” rääkis Einroos.

Kui esimeste kokkusaamiste tulemus on positiivne, arutatakse vajadused juba detailsemalt läbi ning seejärel täpsustatakse eelarve. “Alati peame tähtsaks eelkõige kliendi äriprotsessist arusaamist ja meie poolt pakutava lahenduse sobivust, seejärel tulevad seadmetega seotud detailid,” täpsustas Einroos.

Laojuhtimisprogrammi saab katsetamiseks ka rentida. Et tarkvara on R.I.S.-i välja töötatud, saab ettevõte pakkuda programmi rentimise võimalust, seda n-ö katseajana. “Tõsi - seadmete ja juurutustööde kohta peame siis eraldi kokkuleppe tegema. Kogu lahendus sisaldab meie üle kümne aasta pikkust kogemust, saame pakkuda ka läti- ja leedukeelset versiooni,” märkis Einroos.

R.I.S. alustas koostööd Estonian Logistics Plusiga märtsis 2010. “Kliendil oli selge ettekujutus tulevasest tööst laos. Samuti olid valmis kõikide tööprotsesside kirjeldused. Kuna tegemist oli väga eripärase äriga, siis meie standardne laojuhtimise süsteem vajas suuremaid täiendusi,” märkis Einroos ja jätkas, et antud projekt oli nende ettevõtte jaoks üks keerulisemaid ja huvitavamaid. “Tavapärasemate vajadustega kliendile on nüüd alati hea selgitada, kui keeruliseks ja paindlikuks saab laojuhtimise IT-lahenduse abil teha,” rääkis ta.

Kuna Estonian Logistics Plus otsustas võtta kasutusele iseseisva laojuhtimise süsteemi, siis hiljutine majandustarkvara vahetus tõi kaasa töid peamiselt IT-spetsialistidele. “Laos oli võimalik sama lahendusega oma igapäevaseid töid edasi teha,” tõdes Einroos.

Saremati sõnul ei olnud muudatuste esialgne ja esmane eesmärk personalikulude vähendamine. Pigem oli siht luua erinevatest komponentidest koosnev, kuid ühe tervikuna toimiv logistiline süsteem. "Personalikulude kokkuhoid oli muudatuste loomulik osa,” rääkis Saremat, kelle sõnul oli esimeseks sammuks olemasolevate protsesside kaardistus. “Teisisõnu - oli vaja aru saada, millistele nõuetele logistika peab vastama ning seejärel toimus uute laoprotsesside kujundamine,” selgitas ta.

Kõige rohkem muutusid kaupade vastuvõtu, komplekteerimise, markeerimise ning väljastamise protsessid. “Vajame inimesi endiselt ja kahtlemata ei ole meie soov olnud kunagi inimtööjõudu täielikult automaatikaga asendada. Oluline oli lihtsalt töö efektiivsus ja mõistlik tööjõu kasutus - lõime keskkonna, kus töötegija saab toetuda programmile, mis aitab tal vältida vigu ning kasutada tööaega ökonoomsemalt,” märkis ta.

Tehisintellekt asendab inimtööjõudu. Suureks abiks oli Saremati sõnul uue laotarkvara (WMS) kasutuselevõtt koos paberivaba lahendusega. “Tarkvara läbi käsiterminali jagab töökäske ja informatsiooni. Kõige suurema efekti andis lao loogiline adresseerimine,” selgitas Saremat.

WMS määrab saabunud kaubakoguse alusel sellele kaubale kõige sobilikuma aadressi, lisaks on peale kauba siirete tegemist kaubad ja laoaadressid koheselt seotud ning eraldi ei sisestata andmeid. Komplekteerimisel kuvatakse noppijale tooted loogilises järjestuses, samal ajal arvestades, et laoaadressid saaksid tühjendatud mõistlikult. Sarmeti sõnul nähti seni kauba markeerimisel palju mehaaniliselt vaeva, et hinnapüstolil õige hinnanumber ette kerida. Täna on ettevõttes aga tellimuse põhiselt teada info, mis hinnaga klient soovib neid tooteid lõpptarbijale müüa. Samal ajal ei pea markeerija hinnasildi numbreid otsima, vaid toote joonkoodi alusel väljastatakse talle õige hinnasilt.

Muudatus puudutas kõiki. Reaalselt puudutasid muudatused Saremati sõnutsi töötajaid kõikidel tasanditel, alates logistika- ja laojuhtidest kuni kaubakäsitlejani. “Teatud arv inimesi suunati ettevõttes mõnele teisele ametikohale. Osa inimesi otsustas aga ise lahkuda, kuna töö asukoht muutus. Veel üks osa inimesi ei suutnud muudatustega harjuda ning lahkusid ise ning osa inimesi olime sunnitud ka koondama,” lausus Saremat. “See ei juhtunud aga mitte muudatuste esimeses faasis, vaid märksa hiljem, mil oli näha erinevate inimeste tööefektiivsus ja kohanemise tulemused.”

***

MIS ON MIS

Estonian Logistics Plusi efektiivsust tõstsid näiteks järgmised detailid:
Lattu paigutamisel toodete aadresside lugemine käsitsi või tehnoloogia abil.
Vastuvõtu või komplekteerimise koguste alusel saatedokumentide genereerimine käsitsi vs tehnoloogia abil.
Sobiva ja vaba laoaadressi leidmine kaubale visuaalselt või tehnoloogia abil.
Bestbefore-haldus käsitsi või tehnoloogia abil.

PANE TÄHELE

Tarkvara vahetus nõuab arendaja ja kliendi koostööd:
1. Kui ettevõttel on soov muuta laoprogrammi, tasuks kokku leppida esmane kohtumine tarkvara arendajaga. Esimesel kohtumisel tasuks kliendil kirjeldada oma soove ja mõtteid.
2. Paljude tööprotsesside jaoks saab kasutada standardseid, valmis lahendusi, arendustööks jäävad kliendi erisoovid.
3. Kui esimese kokkusaamise tulemus on positiivne, arutatakse vajadused detailsemalt läbi ning täpsustatakse eelarve.

Allikas: Raino Einroos

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. September 2014, 10:58
Otsi:

Ava täpsem otsing