Maksutõmblustele koidab ravi

10. september 2014, 00:00

Kaubandus-tööstuskoda on asunud testima kevadel seadustatud kollektiivse pöördumise võimaluse toimimist. Nimelt soovib koda teha riigikogule ettepaneku seadusemuudatusteks, mis annaksid ettevõtjatele maksukoormust suurendavate maksumuudatustega kohanemiseks vähemalt pool aastat aega ja tagaksid maksukeskkonnas parema ettenähtavuse.

Äripäev toetab ettevõtjate organisatsiooni initsiatiivi ning kutsub üles oma lugejaid selle rahvaalgatusega ühinema. Kaotada pole midagi, võita aga parem maksukeskkond ning sisukamad debatid võimalike maksumuudatuste teemal.

Üllatuste ärahoidmine. Esiteks soovib kaubanduskoda, et iga järgmise aasta riigieelarvet koostades lähtutaks maksuseadustest, mis on avaldatud Riigi Teatajas hiljemalt 1. juulil. See hoiaks ära iga-aastased üllatuslikud maksueelnõud sügisel, kui tahetakse soovide ja võimaluste vahelise lõhe lappimiseks kiiresti makse tõstma hakata.

Viimaste aastate praktika on tõesti pakkunud isegi veel riigieelarve arutelu ajal hulga näiteid eelnõudest ja seadusemuudatustest, mille peamine eesmärk on katta mõni suurem või väiksem auk eelarves. Selline praktika sai hoo sisse ajutisest (sic!) käibemaksu tõstmisest kahe protsendi võrra kriisi ajal. Tol ajal mõnes mõttes hädavajalik samm pani veerema muudatuste laviini, mille puhul aga ülepeakaela tormamine poliitiliste lubaduste katmiseks ei ole enam sugugi vajalik olnud.

Selline kiirustamine on alla kiskunud nii maksumuudatuste väljatöötajate kui ka seadusandjate autoriteeti. Pole ime, et ettevõtjad tunnevad ennast suuresti vaid lüpsilehmana, kellelt aina enam makse riigikassasse nõutakse, mitte võrdväärse partnerina avalikule sektorile. Pöördumisega nõustumine annab parlamendile võimaluse oma mainet ettevõtjate silmis parendada. Isegi kui see põhimõte ei vormu seadusena, saab sellest kujundada eelarve koostamise hea tava.

Eelarveaukude täitmisest lähtuvad maksumuudatused naeruvääristavad ühtlasi maksudebatti kui sellist. Otsustajad on kasutanud muudatuste läbisurumiseks jõupositsiooni. Teiste osapooltega arvestamine – kui seda on olnud – on jäänud kaugele sisulisest debatist.

Teiseks soovib kaubanduskoda, et tulevikus oleks maksumuudatuse avaldamise ja jõustumise vahel vähemalt kuus kuud aega. Seda põhjusel, et ettevõtjatele oleks antud minimaalnegi aeg muudatustega kohaneda ja plaane muuta.

Ajalimiidi määratlemine muudaks ühtlasi seaduseelnõu koostajate suhtumise hoolikamaks. Sest puudulikult ettevalmistatud eelnõuga ei pruugita lihtsalt ajaraami mahtuda.

Vastuargumendina võib tuua, et mõnes olukorras võib kiire maksumuudatus osutuda väga vajalikuks – näiteks maksupettuste tõkestamiseks. Sellele räägib aga vastu asjaolu, et suuremahuliste käibemaksupettuste puhul kütuseäris oli ammu selge, kuidas skeem toimib. See aga ei seganud otsustajaid põrmugi enam kui aasta viivitamast, enne kui nõrgad kohad seaduses muutmist leidsid.

Muudatused uuest aastast. Toimetuse hinnangul võiks makse puudutavate seaduste vastuvõtmise ja jõustumise vahel isegi pikem ajavahe olla, näiteks aasta. Lisaks võiksid muudatused kehtima hakata 1. jaanuaril. Nii oleks ka ettevõtjatel ette teada, millised muudatused firma uue eelarve koostamisel ees ­ootavad, ära jääks eelarveaasta keskel muudatustega paratamatult kaasnev segadus ja ajakadu. Rääkimata rahalisest kulust. Ning ette­võtjaid, kelle eelarveaasta ei kattu kalendri­aastaga, saab siis vaadata eranditena, mis reeglit kinnitavad.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. September 2014, 19:36
Otsi:

Ava täpsem otsing