Pühapäev 26. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Juncker jagas ametid

11. september 2014, 00:00

Eile avalikustatud portfellide jaotus Jean-Claude Junckeri juhitud uues Euroopa Komisjonis ­sisaldab omajagu üllatust ja intriigi.

Prantsusmaa endisest rahandusministrist ­Pierre Mosovicist sai rahandusvoliniku kandidaat päeval, mil Prantsuse valitsus andis ametlikult teada, et rikub euroala eelarvekriteeriumi veel hea mitu aastat. Samuti üllatav oli finantsteenuste portfelli andmine Suurbritannia volinikule.

“Arvestades finantsteenuste tähtsust Suur­britannia majandusele oli selle portfelli kindlustamine oluline võit – enam kui (peaminister David) Cameron võinuks loota,” kommenteeris mõttekoda Open Europe. “Niisama oluline on, et see roll annab Suurbritanniale võimaluse kaasa rääkida, kuidas euroala tihenev koostöö mõjutab finantsteenuste turgu kogu ELis ning London Cityt.”

Tugeva portfelli said britid hoolimata sellest, et peaminister David Cameron oli teravalt selle vastu, et Jean Claude Junckerist üldse komisjoni president saaks. Mis teisalt näitab seda, kui oluline on Junckerile n-ö briti küsimuse lahendamine ehk skeptiliste brittide hoidmine liidust lahkumast.

Juncker põhjendas pressikonverentsil oma valikuid sellega, et jagas portfellid eelkõige kompetentsuse järgi. Samuti avaldas ta lootust, et n-ö oma volinik suudab konkreetse riigi jaoks olulist teemat komisjoni perspektiivist paremini seletada.

Eesti jaoks üllatusi ei olnud. Nagu kuuldusena juba meediasse oli lekkinud, on Andrus Ansip asepresidendi kandidaat, kelle vastutusalaks on digitaalne siseturg. Kandidaat, kuna komisjoni peab veel kinnitama Euroopa Parlament.

“Suurepärane näha, et see positsioon meile tuli,” kiitis TransferWise’i asutaja Taavet Hinrikus. “Ja tal on suured sussid täita, (senine volinik – toim) Neelie Kroes tegi väga hea töö selles ametis!”

Ansip nentis eile, et tegemist on väga laia ja vastutusrikka valdkonnaga, kus Eestil on nii mõndagi, millega eeskujuks olla. “Pean mulle tehtud ettepanekut – asuda asepresidendiks digitaalse ühtse turu alal – tunnustuseks Eesti riigile,” ütles Ansip.

Hinrikus lisas, et eelkõige tuleks Ansipil uues ametis võidelda selle eest, et regulatsioonid innovatsiooni ei peataks. “Tahaks näha, et digitaalse majanduse osa jätkaks kiiret kasvu ning et Euroopa oleks selles valdkonnas liider,” ütles ta.

Uus võimutasand. Koos Ansipiga on uues komisjonis asepresidendi staatusega ka Soome endine peaminister Jyrki Katainen ja Läti ekspeaminister Valdis Dombrovskis. Kataineni vastutusalaks saab ELi tööhõive ja majanduskasv, investeeringud ja konkurentsivõime, Dombrovskis hakkab kureerima rahaliidu temaatikat ja sotsiaalset dialoogi. Viimast võttis Juncker eile pressikonverentsil eraldi esile tõsta, et euroalal ja selle reformimisel saab edaspidi olema tuntavam sotsiaalne mõõde. Eurogrupi koosolekutel hakkab siiski komisjoni esindama Pierre Moscovici.

Euroopa konkurentsipoliitikat, kus ees seisab nii lahendamata vastasseis Gazpromiga kui ka otsus Estonian Airi tuleviku kohta, hakkab juhtima Taani endine rahandusminister Margrethe Vestager, kes Taani ELi eesistujariigiks olles juhtis edukalt läbirääkimisi ELi uute pangandusreeglite üle.

“Ärge arvake, et saate Skandinaaviast naise, kes kohtumistel kudumistöö välja võtab,” ütles Kopenhaageni ülikooli politoloogia professor Marlene Wind agentuurile Bloomberg. “Ta on väga sitke ega karda vastu seista või tagasi tõrjuda neid, keda vaja.”

Reguleerimisele piirid. Kaubandusvolinikuks, kelle mandaadi aja olulisimaks teemaks on ELi ja USA vabakaubanduskõnelused, saab Rootsi volinik Cecilia Malmström. “Liberaalina on kaubandus mulle südameasi. See etendab Euroopa majanduse toibumises otsustavat rolli,” ütles seni immigratsiooniteemadega tegelenud Malmström. Immigratsiooniteemast saab eraldi portfell ­Kreeka volinikule. Juncker ütles, et näeb uue komisjoni tööd eelkõige meeskonnatööna, kus asepresidendid on oma valdkonnas n-ö kapteni rollis.

Vastuseks eurooplaste väsimusele bürokraatiast ja ülereguleerimisest seadis Juncker aga uues komisjonis ametisse esimese asepresidendi, kelle valdusalaks on parem regulatsioon. Ehk hea seismine selle eest, et Brüssel ei reguleeriks rohkem kui vaja.

  • Ansip: usun, et me õnnestume

Uues Euroopa Komisjonis digitaalse siseturu valdkonna asepresidendi kandidaadiks nimetatud Andrus Ansip ütles, et peab seda valdkonda väga vastutusrikkaks ning selle enesele pakkumist tunnustuseks Eesti riigile.

“Eesti riik on eriti digitaalsetes teenustes väga paljus ees­kujuks teistele liikmesriikidele,” ütles Ansip. “Jah, ma olen rahul.”

Ansip ütles, et peab uues ametis juhinduma Euroopa Komisjoni presidendi antud mandaadist, milleks on digitaalse ühisturu edendamine. Kokku on lepitud, et see peaks olemas olema 2015.  aastast, kuid selleni jõudmine ei saa olema kerge.

“Teame, missugused raskused on digiteenuste piiriülesel liikumisel,” märkis Ansip. Igal riigil on oma seadused. “See fragmenteeritus on suur probleem ja takistab digitaalse ühtse turu arengut.”

Ansip lisas, et tema vastutusalas on ka andmekaitse, küberturvalisus ja e-valitsus. “Meie parimaid praktikaid võiks juurutada ka teiste riikides,” nentis ta.

Eriti oluline on digitaalse identiteedi kaitse, sest mida paremini see on tagatud, seda enam usaldavad inimesed internetipõhiseid teenuseid ja seda laiemalt saavad sellised teenused levida.

Parem fookus. Ansip kommenteeris ka Jean­-Claude Junckeri komisjoni uut struktuuri, kus on loodud suurema võimuga asepresidentide tasand. See on väidetavalt viimase 30 aasta üks suuremaid reforme, mida moel või teisel on soovitanud mõttekojad juba aastaid.

“Junckeri nimetatud asepresidendid, kes kureerivad konkreetseid poliitikavaldkondi, nii on võimalik seada fookus prioriteetidele,” ütles Ansip. “Ma loodan, et see uus struktuur saab olema efektiivsem kui varem proovitud struktuurid.”

Digitaalvaldkonnaga tegeleva asepeaministri koostöö hõlmab seitset volinikku.

Ansip kiitis nii Jean-Claude Junckerit, keda ta tunneb oma peaministriks oleku ajast juba kaua, kui ka Günther Oettingeri, kellest saab uues komisjonis digitaalvaldkonna volinik.

“Usaldan Junckerit täielikult ja tahan tema meeskonnas töötada,” ütles Ansip. “Usun, et me õnnestume,” ütles Ansip.

 

Kes on kes

  • Uus Euroopa Komisjon

President
Jean-Claude Juncker (Luksemburg)

Asepresidendid
Frans Timmermans (Holland), regulatsioonid, esimene asepresident
Federica Mogherini  (Itaalia), välispoliitika kõrge esindaja
Andrus Ansip (Eesti), digitaalne siseturg
Valdis Dombrovskis (Läti),  euro ja sotsiaalne dialoog
Jyrki Katainen (Soome), hõive, kasv, investeeringud, konkurentsivõime
Kristalina Georgieva (Bulgaaria), eelarve
Alenka Bratušek (Sloveenia), energialiit

Volinikud
Günther Oettinger (Saksamaa), digitaalmajandus
Pierre Moscovici (Prantsusmaa), rahandus ja majandus, maksundus, toll
Miguel Arias Canete (Hispaania), kliima ja energia
Jonathan Hill (Suurbritannia), finantsstabiilsus, finantsteenused, kapitaliturgude liit
Cecilia Malmström (Rootsi), kaubandus
Margrethe Vestager (Taani), konkurents
Carlos Moedas (Portugal), teadus ja innovatsioon
Dimitris Avramopoulos (Kreeka), migratsioon, siseküsimused
Christos Stylianides (Küpros), humanitaarabi, kriisijuhtimine
Elzbieta Bienkowska (Poola), siseturg, tööstus, ettevõtlus
Vera Jourova (Tšehhi), justiitsküsimused, tarbijakaitse, sooline võrdõiguslikkus
Tibor Navracsics (Ungari), haridus, kultuur, noorsugu
Maroš Šefcovic (Slovakkia), transport, kosmos
Corina Vretu (Rumeenia), regionaalpoliitika
Neven Mimica (Horvaatia), rahvusvaheline koostöö ja areng
Vytenis Andriukaitis (Leedu), tervishoid, toiduohutus
Johannes Hahn (Austria), naabruspoliitika, lainemisläbirääkimised
Phil Hogan (Iirimaa), põllu­majandus
Marianne Thyssen (Belgia), hõive, sotsiaalküsimused

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. September 2014, 20:10
Otsi:

Ava täpsem otsing