Perefirma omapärane tootmishoone

16. september 2014, 14:28

Tööstuslikke mahuteid tootev AS Estanc ehitas möödunud aastal Jüri tööstusparki uue moodsa tootmishoone, mis on eriline mitmel põhjusel.

Hoone on eriline mitmel põhjusel. Näiteks on Estanci juhatuse liikme Vaido Palmiku sõnul enneolematu, et hoones saab tõsta sajatonnist raskust. Ettevõttel oli projekteerijatele-ehitajatele veel üks omanäoline soov: uuel tootmishoonel pidi olema põrandaküte, kirjutab 17. septembri Äripäev ehituse rubriigis.

Vajadus uue tootmishoone järele tekkis mitmel põhjusel. Näiteks oli senisel tootmishoonel kasvava ettevõtte jaoks ebasobiv ruumilahendus (uuega on sääst 30%), vähene tõstejõud (uuel 100 tonni), väikesed uksed (uuel 8 x 8 meetrit), logistikaprobleemid ja suur küttekulu.

Taheti valmistada suuremaid, keerulisemaid ja raskemaid tooteid, kuid senised tootmisvõimalused seadsid piirid.

Tänapäevane haruldus. Perefirma soetas tootmisvõimaluste parandamiseks 2006. aastal Jürisse 12 000ruutmeetrise kinnistu.

Palmiku sõnul oli kinnistu valiku peamine aspekt asukoht – oluline oli töötajate hea ligipääs ja võimalus jõuda suuregabariidiliste toodetega kergelt sadamateni. Tähtis oli tema ütlust mööda ka kinnistu hind ja hästi lahendatud kommunikatsioonid.

“Ehitaja ja projekteerijate hinnangul ei ole taasiseseisvumise ajal sellise tõstevõimega halli Eestis ehitatud,” rääkis Palmik tootmishoone suurimast eripärast. Ta täpsustas, et sellised ja suuremad hallid on olemas küll vene aegadest, ent tänapäeval on see haruldus. Palmiku sõnul saab Estanci hallis kraanadega liigutada sajatonnist toodet.

Lisaks suurele tõstevõimele on põrandad ehitatud selliselt, et hallis saaks valmistada umbes kahesajatonnist mahutit. Palmik ütles, et kõiki survemahuteid tuleb kontrollida ja katsetada veega ning veekatse ajal kaalub selline mahuti 1200 tonni, mis esitab katseala põranda kandevõimele tõsise väljakutse.

Estanci tootmishoone eripära on Palmiku sõnul ka põrandaküte. Seda sooviti, et töötajatel oleks jalge all soe ning valitseks tingimused, kus on mõnus töötada, märkis tänavu pere- ja töötajasõbralike firmade konkursil seitsmendat-kaheksandat kohta jaganud ettevõtte juht.

Kogu projekti juures oli Palmiku arvates kõige keerulisem leida projekteerija. “Me ei suutnud leida projekteerimisfirmat, kellel oleks olnud meie valdkonna tootmishoonete projekteerimise kogemus,” selgitas ta. Oodatust kauem aega võttis ka detailplaneeringu kinnitamine.

Tootmiskorraldus mõeldi hoolega läbi. Estanci tootmishoone projektijuht Ahti Väin nentis, et nii suure tõstejõuga kraanadega hoonet polnud Eestis tõesti keegi juba aastakümneid ehitanud. Väin tõi hoone eripärana esile tellija tootmistehnoloogiliste vajaduste sidumise ehitusega ning sellegi, et Estancil on hästi läbimõeldud tootmise korraldus.

Sellesarnaste projektide kitsaskohad on Väina arvates sageli ühesugused. “Piisavalt ei panustata projekteerimisse ning ikka ja jälle tuleb töö käigus muuta projektlahendusi,” selgitas Väin.

Tootmishoone rajati kahes etapis. Palmik meenutas, et aastal 2012 valmis 1000 ruutmeetri suurune esimene tootmishall. Selleks kasutati peatöövõttu, ent see variant Estancile ei sobinud, kuna tellija kõik muudatused olid tasulised. “Head mõtted tulevad ikka viimasel minutil,” lisas Palmik ning selgitas, et sellistes projektides on väga oluline jooksvalt muudatusi teha. “Esimese etapi eelarveline maksumus oli 600 000 eurot, ülekuluks kujunes 10%,” lausus Palmik.

Teise etapi avas Estanc aasta tagasi mais. Sel korral kasutati projektijuhtimise meetodit, mis võimaldas Palmiku sõnul ehitusaegseid muudatusi kergesti sisse viia. Etapi hinnaks kujunes 3,5 miljonit eurot ning projekti ülekulu oli 5%.

Praeguseks on Estanc Palmiku sõnul valmis ehitanud ligikaudu 50% maksimaalselt võimalikust pinnast. “Projekteerisime kogu kompleksi korraga, ellu viime seda vastavalt vajaduste kasvule,” rääkis ta.

Hea müügipotentsiaali korral kaalutakse järgmiste etappide ehitamist. “Kindlasti jätkame projektijuhtimise meetodil ehitamist, mis võimaldab muudatusi paindlikult sisse viia ka ehituse ajal,” lubas Palmik.

Tootmise järgmise laienduse kavatseb Estanc avada järgmise aasta veebruaris.

KOMMENTAAR

Peamine takistus ikka rahanappus
Ants Vaikla, Nowap OÜ juhatuse liige

Ehitame peamiselt tootmishooneid. Ettevõtete tahtmised on suuremad, kui endale lubada saadakse. Probleemiks on just raha, paljudel on keeruline finantseeringut saada.

Väljanägemine on tootmishoonetel seetõttu sageli tagasihoidlik. Arhitektid sooviksid kasutada kallimaid materjale ja uudsemaid lahendusi, aga sageli pole see rahaliselt võimalik. Arhitektuurselt on seepärast veel ehitistel arenguruumi. 

Tellimuste vigu ma välja tuua ei oskagi. Kui pikemalt läbi mõelda ja projekteerijaga arutada, nagu tavaliset tehakse, siis vigu üldiselt ei ole. 

Muudatused olid suured, aga vajalikud
Ahti Väin, OÜ Ahti Väin Konsult juhatuse esimees, ASi Estanc tootmishoone projektijuht

Koostöö Estanciga on olnud meeldiv. Tegemist on pidevalt areneva firmaga, kelle arendusprojektid, ka ehituslikud, arenevad koos ehitustegevusega.

Muudatused ehituse käigus olid küll suured, aga parema lõpptulemuse jaoks vajalikud. Tänu koostööle sai Estanc tellijana ilmselt parima lahenduse.

MIS ON MIS

AS Estanc

PÕHITOODANG: surve-, tehno¬loogiliste ja kütusemahutite ning soojusvahetite valmistamine nii projektikeskse kui ka seeriatoodanguna.

TOOTMISHOONE maksumuseks kujunes 4,3 mln eurot.

INVESTEERING seadmetesse ulatus 3,2 mln euroni, millest EASi tugi oli 1,92 mln.

PÕRAND peab taluma 200tonniseid raskusi. 4500ruutmeetrisel tootmishoonel on põrandaküte.

TOOTMISPINDA saab ettevõte Jüris rajada 12 000 ruutmeetri ulatuses. On alustatud ka ettevalmistusi tootmise laiendamiseks, mille Estanc kavatseb avada järgmise aasta veebruaris.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. September 2014, 14:28
Otsi:

Ava täpsem otsing