EP: majandus kasvab 2,1%

23. september 2014, 15:16
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20140923/NEWS/140929976/AR/0/AR-140929976.jpg

Eesti Pank tõstis tehnilise majandusprognoosi uuendamise käigus selle aasta majanduskasvu 2,1%ni, kuid 2015. aastaks prognoositav 2,5%-line kasv on juunis prognoositust aeglasem.

Rahvamajanduse arvepidamise andmete revideerimise tõttu on Eesti Pank uuendanud juunis avaldatud prognoosi aastateks 2014-2016. Tehniline prognoosiuuendus on tehtud olulisemate majandusnäitajate kohta. Lisaks revideeritud SKP statistikale on arvesse võetud vahepeal laekunud statistikat Eesti tööturu, väliskaubanduse ja hindade kohta, samuti on kasutatud värskeimat väliskeskkonna arengu infot.

Statistika revisjoni käigus korrigeeris statistikaamet SKP taset varasemaga võrreldes keskmiselt 1,3% kõrgemaks (kehtib perioodi kohta alates 2000. aastast) ning aegrea kasvudünaamika muutus oluliselt. 2014. aasta esimese poole majanduskasvu hinnang tõusis 1,4%ni, kuna korrigeeritud andmete järgi SKP esimeses kvartalis ei vähenenud ning teise kvartali majanduskasv oli täpsustatud andmetel esialgsest hinnangust kiirem. Teises kvartalis taandus oodatult veonduse ja laonduse tegevusala negatiivne panus majanduskasvu ning energiatootmine läbis aasta alguse madalseisu, mille põhjustasid soe talv ning täiendava elektrienergia ülekandevõimsuse avamine Soome suunal. Korrigeeritud andmete järgi kasvas Eesti majandus selle aasta esimeses kvartalis aasta varasemaga võrreldes 0,3% (juuniprognoosi ajal näitas statistika SKP kahanemist 0,8%) ja teises kvartalis 2,4%.

 

Eesti Panga juunikuise makroprognoosi ülevaatus puudutab peamiselt SKP kasvu dünaamikat. Juuniprognoos käsitles 2014. aasta alguse majanduslangust ajutisena – sellele pidi järgnema kasvu kiirenemine. SKP statistika aastasisese kasvudünaamika muutumise tõttu on selle ja järgmise aasta SKP kasvuprognoosi profiil muutunud laugemaks: 2014. aasta majanduskasvuks kujuneb 2,1%, mis on kiirem kui juunis prognoositud, ning 2015. aasta uus kasvuprognoos on selle arvelt aeglasem ehk 2,5%. 2016. aasta majanduskasvu väljavaade on sarnaselt juunis avaldatuga 3,6%.

2014. aasta esimesel poolel põhines Eesti majanduskasv peamiselt kodumajapidamiste tarbimisel. See oli tingitud palgatulu kiirest kasvust ja tarbijahinna inflatsiooni aeglustumisest, mis aitas kaasa majapidamiste ostujõu suurenemisele. Suvekuude jaemüügi statistika viitab sellele, et eratarbimise kiire kasv jätkus ka kolmandas kvartalis. Uuendatud prognoosi kohaselt aeglustub eratatarbimise kasv palgakasvu raugemise tõttu aasta teises pooles.

Investeeringute kasv oli esimesel poolaastal aeglane, kuid ületas juuniprognoosi siiski mõnevõrra. Hoolimata avaliku sektori ühekordsete investeerimisprojektide lõppemisest on kapitali kogumahutus põhivarasse erasektori investeeringute toel kasvanud. Erasektori investeerimisaktiivsus suureneb arvatavasti ka edaspidi, sest tootmisvõimsuse rakendatus tööstuses on jõudnud tasemele, mille puhul on senise tootmisstruktuuri juures toodangu kasvatamiseks vaja suuremat investeeringute mahtu. Ettevõtete kasumite arvelt toimunud palgakulude tõus on investeeringute rahastamise võimalusi ahendanud, kuid laenuintressid ja ligipääs pangalaenudele on järgnevatel aastatel jätkuvalt soodsad. Revideeritud SKP andmete kohaselt suurenes investeeringute maht esimesel poolaastal seni arvatust enam, mistõttu on põhivarasse tehtava kapitalimahutuse prognoosi korrigeeritud selleks aastaks suuremaks ning järgnevaks aastaks väiksemaks. 2016. aasta prognoosi pole märkimisväärselt muudetud.

Muutus prognoositavas välistasakaalus tuleb valdavalt investeeringute prognoosi korrigeerimisest. Kuna investeerimiskaubad sisaldavad suurel määral importi, siis aeglustub 2015. aastal investeeringute varem prognoositust kesisema kasvu tõttu ka impordi kasv ning jooksevkonto defitsiit kujuneb varem prognoositust väiksemaks.

Euroopa majandus oli aasta esimesel poolel oodatust nõrgem. Ka Euroopa Keskpank alandas septembris euroala 2014. ja 2015. aasta majanduskasvu prognoosi2. Kuigi Eesti kaubanduspartnerite nõudluse kasv on 2014. aastal olnud aeglasem kui juunis arvatud, kasvas eksport selle aasta esimesel poolel juuniprognoosist kiiremini. Senised väliskaubanduse andmed ei pruugi veel peegeldada Vene-Ukraina konflikti mõju, mis ilmneb tõenäoliselt alles aasta teisel poolel ning kandub edasi ka järgmisesse aastasse. Kuigi Euroopa Liidu ja Venemaa kehtestatud sanktsioonid on tekitanud raskusi embargo alla sattunud toodete valmistajatele, pole nende mõju Eesti majandusele tervikuna olnud seni eriti suur.

Tööjõu-uuringu järgi vähenes tööpuudus teises kvartalis kiiremini kui juunis prognoositud ning tööpuuduse kahanemist näitab ka töötukassa statistika. Uuendatud prognoosi kohaselt ei muutu töötuse määr eelolevatel aastatel siiski oluliselt, sest majanduses tekkinud palgasurved tõendavad tööpuuduse struktuurset iseloomu – vaba tööjõu oskused ei vasta ettevõtete vajadustele ning see teeb töö leidmise keeruliseks. Kuigi töötuse määr lähematel aastatel oluliselt ei alane, hakkab hõivatute hulk kahanema tööealise elanikkonna vähenemise tõttu.

Kolm järjestikust kvartalit väldanud keskmise brutokuupalga kasvu aeglustumine viitab asjaolule, et tööturul on alanud varem prognoositud kohanemine. Arvestades seda, et palgakasv ületab siiski veel tööjõu tootlikkuse kasvu, tööjõu reaalne ühikukulu on viimase kahe aasta jooksul suurenenud ning ettevõtete kasumid on aastataguse ajaga võrreldes vähenenud, on suhteliselt nõrga majanduskeskkonna tingimustes oodata palgakulude kasvu pidurdumist ka järgmisel aastal.

Tarbijahindade inflatsioon on sel aastal olnud prognoositust aeglasem valdavalt energia odavnemise ning toiduainete hinnatõusu ärajäämise tõttu. Samuti on odavnenud tööstuskaubad, mille hinnad sõltuvad peamiselt välisturgude arengust. Prognoosi kohaselt jääb tarbijahindade kasv sel aastal nulli lähedale ning suureneb aasta kokkuvõttes 0,1%. Inflatsioon kiireneb järgmisel ja ülejärgmisel aastal vastavalt 1,3% ja 2,4%ni.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. September 2014, 15:16
Otsi:

Ava täpsem otsing