Eesti Pank ettevõtjat ei lohuta 

Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik ütles täna Äriplaanil, et 2016 on saavutatav pikemaajaliselt jõukohane 3,6% kasv. Mõlemat arvu on mõjutanud SKP taseme kõrgemaks korrigeerimine.

"Seekord on Eesti Panga majandusprognoos nii värske, et viimane komakoht pandi paika alles eile hommikul," sõnas Kaasik. Tema sõnul on üleilmne majanduskeskkond paranemas: eelkõige on seda näha arenevatel turgudel, ka USA on taastunud. Kuna aga Eesti on pisike avatud majandus, paneb lähinaabrite juures toimuv väliskeskkonnale suured riskid peale.

Eesti majandus sõltub kõige rohkem sellest, kuidas läheb euroalal. "Riigiti on euroala pilt küll väga kirju," rääkis Kaasik. "Saksamaal näiteks läheb väga hästi, aga mõningad maad vajavad hädasti reforme. Keskeltläbi jätkub vaikne paranemine, aga see paranemine on aeglane, ja paranemise tempo ei kipu kiiremaks minema. Hea, kui natuke üle nulli suudetakse kasvada."

Euroalal on inflatsioon madal ja selle taastumine pole kuigi kiire. Madal inflatsioon hoiab tagasi raha hinna kasvu. Intressimäärad rahaturgudel on väga madalad ja prognoosi kohaselt jääb see lähiaastatel nii, st raha jääb odavaks

Eesti lähim kaubanduspartner Soome on probleemidega maadelnud mitu aastat. Suurt kasvu pole Kaasiku sõnul oodata ka järgmistel aastatel. "See pole Eesti ettevõtjatele hea sõnum," tõdes ta. Rootsis on kasv parem ja oodatakse selle jätkumist. Läti-Leedu on kriisist üle saanud ja kasvama hakanud, aga tagasilööke on. Hea, kui nende kasvutempo püsib üle 3%. Venemaalt pole Kaasiku sõnul suurt kasvu ega üldse kasvu lähiaastatel oodata.

Enamik Eesti ettevõtteid kurdab Kaasiku sõnul, et järjest raskem on leida uusi töötajaid. See toob kaasa muutused tööturul ja ettevõtete vajaduse muutuda tootlikumaks.

Kaasik rõhutas, et tootmise efektiivistamine on konkurentsis püsimiseks vajalik. Kasumid on aasta esimess pooles palgakulude suurenemise tõttu kahanenud. Ettevõtetel pole enam võimekust palka tõsta, ja kui nad seda teevad, peavad loobuma osast kasumist, see seab ettevõtted surve alla. Kaasik märkis, et osaliselt on ettevõtted siiski uue olukorraga juba kohanenud. Positiivne pool seisneb tema sõnul selles, et viimastel kuudel pole palgakasv olnud nii suur ja majandus tervikuna arenemas tasakaalukamas suunas. "Ettevõtjad on hakanud aru saama, et tootlikkust tuleb suurendada ja kulusid koomale tõmmata," märkis Kaasik.

Kõige rohkem hakkabki Kaasiku sõnul Eesti majandust mõjutama Inimressurss, st elanikkeskkonna vähenemine. Tööjõu pakkumine väheneb elanikkonna vananemise ja väljarände tõttu. Juba viie aasta pärast on Eestis tööealisi inimesi 30 000 võrra vähem kui praegu. "Seda trendi väärata on võimatu või väga raske," nentis Kaasik. 

Järjest teravamalt tõuseb esile vaba tööjõu mittevastavus ettevõtete vajadusele. Tööpuudus on praegu üle 7%, st lihtsama töö tegijaid justkui on, aga napib selliseid, kes suudaks rahuldada tööandjate vajadusi. "Kindlasti on nii riigil kui ka tööandjatel tarvilik aidata neid, kes tahavad tööd teha," rääkis Kaasik.

Selle aasta inflatsioon kujuneb nullilähedaseks. 2014 hoiab hinnakasvu tagasi peamiselt odav energia, mis on vähendanud ka ettevõtete kulusid. Ettevaates inflatsioon kiireneb, järgmisel aastal natuke üle 1% ja ülejärgmisel üle 2%.

Kaasik tõdes, et Eesti ettevõtete laenamine on muutunud aktiivsemaks, st ettevõtted ja pangad on leidnud parema kooskõla. Pankade laenuportfellid on viimastel kuudel kasvanud kiiresti, suvekuudel jõudis kasv 5%ni.

Globaalselt olukord paraneb, aga pole teada, kuidas laheneb kriis lähemates riikides. "Eesti küsimus seisneb selles, kuidas väheneva töötajaskonnaga majandust toos hoida," võttis Kaasik prognoosi kokku.