Risk on poliitikud, võimalus odav raha

Viimasel ajal on ettevõtjad silmitsi riigi mitme pitsitusega, nagu näiteks 1000euroste arvete deklareerimise kohustus või firmaautode käibemaksustamine. Tasapisi on pinged kuhjunud ning eilsel konverentsil said poliitikud turmtuld üllatavalt paljudelt sõnavõtjatelt.

Otsa tegi lahti fassaaditootja Windoor omanik Mailis Lintlom, kes ütles ettevõtjatele ja ettevõtjate nimel, et riik ei suhtu meisse hästi ja see paistab igal tasandil välja. “Meie ei ole kõiges süüdi, mis siin halvasti on. Me ei jaksa olla hääletud doonorid,” kõlas eksportija suust sõnum Toompeale. “Me näeme viimased paar aastat trendi, kus riik ütleb, et ettevõtjad, me ei usalda teid. Teid peab rohkem kontrollima, me suurendame teie halduskoormust, muudame maksuseadusi ja nii edasi,” sõnas Lintlom.

Majandusteadlane ja Tartu Ülikooli professor Urmas Varblane küsis, miks on Eestile jõukohane kasv nii väike. Üht põhjust nägi ta ise nii-öelda riigi riskis. “Võib öelda, et ettevõtjad tegutsevad hoolimata riigi pingutustest. Nii tegelikult ei tohiks olla,” nentis professor.

Kriitika tabas poliitikuid veel mitme ettevõtja huulilt. Alexela Grupi suuromanik Heiti Hääl tegi naljaga pooleks koguni ettepaneku, et ettevõtjad võiksid asutada ametiühingu ja protestida riigi suhtumise vastu.

Võlakirjad annaks riigile hinnalipiku. Konverentsipäeva lõpetanud arutlusringis kõlas nii murelikke kui ka optimistlikke sõnumeid. Poliitikute tegemiste teemal jätkates avaldasid Tallinki suuraktsionär Ain Hanschmidt ja Danske Banki Eesti filiaali juht Aivar Rehe nördimust, et riik ei ole emiteerinud ega kavatsegi emiteerida Eesti võlakirju.

“Mina tunnen kindlasti, et poliitikud on halvasti käitunud. Kõik teised Euroopa Liidu riigid võtavad laenu, aga Eesti riik tahab kõik kulud ettevõtjate kaela lükata,” teatas Hanschmidt. Ta jätkas, et näiteks meie pensionifondidel ei ole häid võimalusi Eestisse investeerida ja pani ette, et ehitame pensionifondidelt laenatud rahaga näiteks idapiiri valmis või panustame infrastruktuuri, et Tartust saaks tunni ajaga Tallinna. Hanschmidt vaatas saali poole ja nentis, et poliitikuid ta seal ei näe. Üks oli (konverentsipäeval avaettekandega esinenud Sven Mikser – toim), aga temagi lahkus kiiresti.

Rehe nõustus, et Eesti võiks võlakirju emiteerida, sest sellega astuksime klubisse, kus Eesti riik saaks endale hinnalipiku.

Majandusteadlane Varblane arvas, et enne kui laenu võtta, saaks alustada Euroopa Liidu raha targemast ärakasutamisest. “Sellest peaks tekkima automaatselt 3% SKP kasvu, aga ei ole tekkinud,” viitas Varblane kehvavõitu tegutsemisele. Riigi ja ettevõtjate läbisaamist kommenteeris Varblane tõdemusega, et ametnike hulgas on liiga suur kaadri voolavus. “Ei saa tekkida koostöösuhet, kui üks partner kogu aeg vahetub,” selgitas Varblane. See võib tema sõnul olla tingitud nii sellest, et töökas ametnik ei saa väärilist tasu, kui ka sellest, et riigitöölt otsitakse eelkõige linnukest CVsse.

Liikudes helgemale teemale nentisid Han­schmidt ja Rehe justkui ühest suust, et praegu on absoluutselt parim aeg investeerimiseks.

Rehe kutsus ettevõtjaid üles põhivarasse investeerima ja selleks ka raha laenama. Rehe tähelepaneku järgi on ettevõtjad seda viimastel aastatel teinud vähevõitu. Ta andis mõista, et dividende võib ju võtta, aga kohe kindlasti tuleb investeerida. Seda enam, et pankadele murekohana, kuid laenajatele rõõmu-uudisena on Euribor vähemalt lähiajal ehk järgmisel aastal nullikursil. Igaveseks see nii ei jää, kutsus Rehe üles võimalusest haarama.

Hanschmidt haaras pangajuhil sõnasabast ja nentis, et tema ei mäletagi, et pangajuht oleks kunagi varem sedasi kutsunud ettevõtjaid laenu võtma ja põhivarasse investeerima. “Nii kättesaadavat ja odavat raha kui praegu pole kunagi olnud, ja ilmselt enam ei tule ka. Tasub seda võimalust ära kasutada, investeerida õigesse kohta, osta ettevõtteid ja laieneda,” julgustas Tallinki suuromanik.

Venemaa kui kontroll. Mõistagi puudutati järgmisse aastasse vaataval Äriplaani konverentsil ka uut reaalsust rahvusvahelistes suhetes seoses eelkõige Venemaaga. Kes ütles, et Venemaa suunal on äris seisak, kes seda, et loodetavasti taastuvad normaalsed suhted võimalikult kiiresti, ning kes sedagi, et oldagu valmis väga pikaks vastasseisuks.

Varblane võttis Venemaa teema kokku tõdemusega, et kogu Vene kriis on kontroll, kas Eesti ettevõtluses on riskijuhtimisega toime tuldud. “Neil, kellel ei olnud riskijuhtimist, on nüüd udune periood. On puhastustule aeg,” sõnas ta. Lahenduste poolelt nimetas Varblane vaatamist nende turgude poole, mis pole meie ümbruses. Näiteks peab Varblane väga oluliseks läbirääkimisi USA ja ­Euroopa vahel vabakaubandusleppe teemal. Sarnasel kombel peaksimegi tema arvates edasi liikuma.

Soojaärimees, Utilitase omanik Kristjan Rahu võttis oma positiivse sõnumi kokku sellega, et temale meeldib, et Eesti on nii väike ja annab igaühele võimaluse. “Olen 25 aastat siin äri teinud ja hea on näha, et meil on tekkinud tarkus ja ka formaat, kus tarkust jagada. Nii saame üle rasketest aegadest ja parematel aastatel võtame kasumit,” sõnas Rahu ja avaldas sellega tunnustust ka Äriplaani konverentsile.

Wahlroos: Ukraina pole suurim probleem

Äriplaani peaesineja, ­Soome suurettevõtja Björn Wahlroos ütles eile konverentsil, et ­Euroopa peamine probleem on suletus tööjõule, mitte ­Ukrainas toimuv.

Sampo Grupi, Nordea ja UPM-Kymmene nõukogu esimehe Wahlroosi sõnul on Euroopa peamised probleemid suletus globaalsele tööjõuturule ja ­Venemaa käitumine.

“Ukraina pole maailmas praegu kõige tähtsam. Tähtis on see, et me oleme leidnud uue ressursi, see on tööjõud,” rääkis Wahlroos eile Äripäeva konverentsil.

Unustada ei tohiks Aasia ja Aafrika tööjõudu, mis on tööjõukulusid globaalselt vähendanud. “See on megatrend, mille tulemusi näeb igal pool. USA tööstustöölise palk on praegu madalam, kui see oli 1972. aastal. Depressiivne on teha veel rohkem tööd kui 1972. aastal ja saada vähem palka selle eest,” rääkis Wahlroos.

Tema hinnangul on Euroopa põhiidee praegu avada oma tööturg. “Näiteks Soomes, kus ekspordi- ja impordihindade vahe on viimaste aastatega 30% vähenenud, on palgad samal ajal 50% tõusnud, see viib pankrotini,” tõi Wahlroos näite. Tema sõnul ongi Soome selle kohta halvim näide, kuid sarnaseid suhteid leiab ka teistest riikidest.

“Euroopa on maailmaturgudel kaotanud oma konkurentsivõime. Peame pingutama, et sinna tagasi jõuda,” tõdes Wahlroos.

Teine suur probleem on ­Venemaa ja Wahlroosi sõnul ei saa paljud Euroopa liidrid tänase päevani aru sellest, mis ­Venemaal ikkagi täpselt toimub. ­Tema sõnul arvavad paljud, et Putin on intelligentne mees, kuid tegelikult on ta KGB taustaga diktaator. Wahlroosi sõnul pole probleem seoses Venemaaga praegu sõjalises ähvarduses, vaid selles, et Venemaale läheb kogu praegune kaos palju maksma ja seetõttu süvenevad ka ­Euroopa probleemid.

 

 

Paneme välismaal elavad eestlased Eesti heaks tööle

Tartu Ülikooli professor ja majandusteadlane Urmas Varblane käis konverentsil välja idee kampaaniaks, millega rakendaksime kõik, kes elavad väljaspool Eestit, tööle Eesti heaks.Selleks võiks Varblase sõnul kasutada mingit elektroonilist platvormi, mis talletab, kus keegi on ja millega tegeleb.Niimoodi saaks välismaal elavad eestlased aidata siinseid ettevõtjaid oma elu­kohamaale laienemisel, pakkus Varblane välja.Kampaania “Välismaal elavad eestlased Eesti heaks tööle” võiks meie e-riigile olla asi, mida pole keeruline teostada, leidis professor. “Me ei peaks mõtlema kramplikult, kuidas kõik eestlased kodumaale tagasi saada, vaid mõtleme parem, kuidas need, kes on ära, töötaksid meie heaks,” märkis Varblane.