Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    VEB Fond: Vakra nõuab salastamise lõpetamist

    Endine riigikogu VEB Fondi uurimiskomisjoni esimees Rainer Vakra ei saa riigisaladuse tõttu avaldada raha saanute nimesid.Foto: Andras Kralla

    Kaitsepolitsei keeldus avalikustamast salastatud dokumente, mis võivad sisaldada VEB Fondist kasu saanud isikute nimesid.

    Pärast riigikogu VEB Fondi uurimiskomisjoni lõppraporti esitamist ringles Eesti ettevõtjate seas info, et kaitsepolitsei salastas 70 aastaks suure tõenäosusega andmed, mis puudutavad pettusega raha kätte saanud isikuid. Jutt käib 20,5 miljonist dollarist, mis 1998. aastal Peterburi pangast välja võeti. See raha saadi kätte selle tõttu, et Eesti Panga ja Põhja-Eesti Panga toonaste juhtide kaasabil kanti VEB Fondi külmutatud kontodelt Venemaal registreeritud ettevõttele TSL International alusetult 32,3 miljonit USA dollarit.On spekuleeritud, et raha võtsid välja mõjukad reformierakondlased ja nende nimed on kaitsepolitsei dokumendis. Selle kirjaga on tutvunud ka endine riigikogu VEB Fondi uurimiskomisjoni esimees Rainer Vakra, kes ei saa paraku riigisaladuse tõttu selle sisu avaldada. „Seal on nimesid loomulikult, aga need nimed on ühel või teisel moel kajastatud ka riigikogu uurimiskomisjoni raportis,“ väitis vaid Vakra.Vakra soovib kirja avalikustamist, et erinevad spekulatsioonid kaoksid. 16. septembril kirjutas endine riigikogu VEB Fondi uurimiskomisjoni esimees Rainer Vakra kirja kaitsepolitseiameti juhile Arnold Sinisalule, kus palus kaitsepolitsei salastatud dokumendid avalikustada.„Arvukad kodanike pöördumised annavad tunnistust ülekaaluka avaliku huvi kohta nimetatud kirja vastu. Avalikkus soovib saada vastuseid VEB Fondiga seotud küsimuste, sh kirjas käsitletute kohta. Seejuures on kirjas kirjeldatud sündmustest möödas enam kui 15 aastat, mille tõttu ei ole tõenäoline, et teabe avalikuks tulek kahjustab Eesti Vabariigi julgeolekut,“ seisis Vakra põhjenduses.Vakra lisas, et juhul, kui kirjalt ei ole siiski võimalik täies ulatuses riigisaladust kustutada, tuleks seda teha vähemasti osaliselt. Ta palus riigisaladuse kustutada hiljemalt käesoleva aasta viimaseks päevaks. Kaitsepolitsei aga keeldus.Eile oli saatnud Vakra kirja ka siseminister Hanno Pevkurile: „Kaitsepolitseiameti poolt salastatuse ennetähtaegsest kustutamisest keeldumine ei ole minu hinnangul põhjendatud. Palusin salastatuse kustutada kirjas sisalduvate VEB Fondiga seotud küsimuste tõttu, seejuures olin nõus salastatuse osalise kustutamisega, kui esineb asjaolusid, mille tõttu kirjalt tervikuna salastatust kustutada ei saa. Kaitsepolitseiameti kirjast nähtub, et salastatuse ennetähtaegsest kustutamisest keeldumise ainsaks põhjuseks on vajadus kaitsta teabe kogumisel osalenud isikute julgeolekut,“ seisis Pevkurile adresseeritud kirjas.Vakra kirjutas Pevkurile, et minister edastaks valitsusele taotluse riigisaladuse ennetähtaegseks kustutamiseks.Teisalt on Vakra augustis Äripäevale öelnud, et riigisaladusega kaitstud dokumentide avalikustamisel ei tuleks välja uut informatsiooni. Tema väitel soovis kaitsepolitsei vaid algallikaid kaitsta.Vakra lisas siis, et täieliku info saamiseks – kuidas ja kelle vahel VEB Fondist lahti külmutatud kümned miljonid dollarid jagunesid – teha koostööd Vene luurega. „Kahjuks peame täna ütlema, et kui meil õnnestukski sealt pabereid saada, siis suhtuksime väga skeptiliselt nende tõepärasusse. Isegi kui tunduks, et need on sellest ajastust pärit,“ väitis Vakra. 
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Ain Kivisaar: kolm soovitust uuele linnavõimule
Linnaplaneerimisest on saanud ülereguleerimise, asjatu detailsuse ja metsikult kõrge kulubaasiga valdkond, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Linnaplaneerimisest on saanud ülereguleerimise, asjatu detailsuse ja metsikult kõrge kulubaasiga valdkond, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Esimese kvartali tulemused tõstsid Snapi aktsia hinda neljandiku võrra
Snapi aktsia hüppas turueelses kauplemises 25% pärast esimese kvartali tulemuste avalikustamist, mis ületasid kõrgelt analüütikute ootuseid.
Snapi aktsia hüppas turueelses kauplemises 25% pärast esimese kvartali tulemuste avalikustamist, mis ületasid kõrgelt analüütikute ootuseid.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Uus tehnoloogia hirmutab? Madalal rippuvad digiõunad toovad kiire võidu
Madalal rippuvaid õunu tasub noppida äriprotsesse ümber korraldades, selgitab saates “Juhtimisaudit” digimuutuste juht Kaarel Allikmäe. Alati pole efekti saavutamiseks vaja IT-arhitektuuri lisada uusi keerukaid tehnoloogiaid.
Madalal rippuvaid õunu tasub noppida äriprotsesse ümber korraldades, selgitab saates “Juhtimisaudit” digimuutuste juht Kaarel Allikmäe. Alati pole efekti saavutamiseks vaja IT-arhitektuuri lisada uusi keerukaid tehnoloogiaid.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Raport Ukrainast: nädal on olnud pingeline
Möödunud nädal Ukrainas on olnud pingeline, kuna mingil hetkel kasvas Vene vägede rünnakute arv Ukrainas 100 rünnakuni päevas, selgub kaitseväe raportist.
Möödunud nädal Ukrainas on olnud pingeline, kuna mingil hetkel kasvas Vene vägede rünnakute arv Ukrainas 100 rünnakuni päevas, selgub kaitseväe raportist.
Oodatud tõusu eelõhtu: kinnisvaraturg lükkas täiskäigu sisse
Kinnisvaraarendajatele paistab olevat saabunud pärituul: mitu ettevõtet on teatanud uute projektidega alustamisest, sest ehitusturg soosib varakult startijat ning turg on tasapisi välja rabelemas kõrgest euriborist.
Kinnisvaraarendajatele paistab olevat saabunud pärituul: mitu ettevõtet on teatanud uute projektidega alustamisest, sest ehitusturg soosib varakult startijat ning turg on tasapisi välja rabelemas kõrgest euriborist.