Kaupmehed hädas segaste konkurentsireeglitega

Vägikaikavedu konkurentsiameti ja kaupmeeste vahel sai hoo sisse möödunud aasta alguses, mil konkurentsiamet asus kaupmeeste liidu tõlgenduse kohaselt arvamusele, et nii üürniku tegevusala või ruumide kasutamise sihtotstarvet kindlaks määrav tingimus kui ka üürnikule antav eksklusiivõigus konkreetses kaubanduskeskuses vastava äritegevusega tegeleda, on vastuolus konkurentsiseadusega. Vastuolu seadusega tähendab omakorda, et viidatu on kriminaalkorras karistatav. "Sisuliselt võrdsustas konkurentsiamet kaubandussektoris tavapärased, kaubanduskinnisvara normaalse toimimise lahutamatuks osaks olevad ja kogu Euroopas laialdaselt levinud üürilepingutingimused kartellikokkulepetega," teatas kaupmeeste liit teravalt alles möödunud nädalal, mil pöördus oma murega majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning riigikogu õiguskomisjoni poole.Konkurentsiamet pole nõus. Konkurentsiamet ei võta aga kaupmeeste liidu väiteid sugugi omaks. Näiteks ütles konkurentsiameti peadirektor Märt Ots eile Äripäevale, et kaubanduspinna kasutamise sihtotstarbe kokkulepete osas pole amet mingit põhjalikumat analüüsi läbi viinudki ning et hinnangu on nad seni andnud ainult eksklusiivsuskokkulepete kohta."Kaubanduspinna kasutamise sihtotstarbe kokkulepped pole tingimata üldiselt ebaseaduslikud, oleme viidanud üksnes võimalusele, et teatud tingimustel võib see nii olla," sõnas Ots. Ta andis mõista, et ebaseaduslik võib olla ebavajalikult kitsas piiritlemine, mida üürnik üüripinnal võib teha, näiteks kui lillepood võib müüa ainult teatud talus kasvatatud teatud sorti lilli. Otsa selgitus paistab kinnitavat kaupmeeste muret, et mängureeglid on segased.Eksklusiivsuskokkulepped. Eksklusiivsuskokkulepete osas on konkurentsiamet selgemal seisukohal - need on ebaseaduslikud. "On oluline, et kaubanduspindade turgu ei lukustataks erinevate eksklusiivsuskokkulepetega, mistõttu tuleb nende sõlmimisel lähtuda konkurentsiseaduse nõuetest," sõnas Ots.Konkurentsiamet tunnustab igati kaubanduspindade üürileandjate õigust valida üürnikke, kuid leiame, et konkurentsiseadusega ei ole kooskõlas see, kui üürileandja ja üürnik lepivad kokku mis tahes ulatusega üüripindade teistele ettevõtjatele üürimise piiramises, selgitas ta.Segadusest ei saa päris mööda aga ka siin. Nimelt rääkis Ots, et konkurentsiamet pole väitnud, et eksklusiivsuskokkulepped kuuluvad räigete ehk raskete konkurentsi piiravate tegude hulka. "Kriminaalmenetlusi alustatakse üksnes kaalutletult ja tõsistel juhtumitel," toonitas Ots.Seega, eksklusiivsuskokkulepped ei ole küll konkurentsiseadusega kooskõlas, kuid kriminaalmenetlus ähvardab väidetavalt vaid tõsisemaid rikkujaid. Mida ettevõtjad peaksid sellest järeldama, on keeruline öelda. Siiski toonitas Ots, et konkurentsiamet on alati nõustanud ettevõtjaid, kes pöörduvad nende poole konkreetse küsimusega lepingupunktide osas.Kaupmehed tahavad selgust. Kaupmehed on arvamusel, et selgusetus kaubanduskinnisvara kasutuslepingute osas on halvamas kaubandus- ja kinnisvarasektori igapäevast majandustegevust, eelkõige täiendavate investeeringute tegemist ja uute töökohtade loomist. Oma hiljutises pöördumises majandusministeeriumi poole nentis kaupmeeste liit, et dialoog konkurentsiametiga ei ole viinud neid rahuldava tulemuseni, kuna hädavajalik õigusliku keskkonna selgus puudub endiselt.Kaupmehed on avaldanud soovi, et koostataks juhendmaterjal kaubanduspindade kasutuslepingute sõlmimiseks. Kaupmeeste liidu pöördumisest ilmneb, et juhendmaterjali pidas vajalikuks ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kuid tema haldusalas tegutsev konkurentsiamet ei ole kaupmeestele sisulist juhendit seni koostanud."Plaanime lähiajal Kaupmeeste Liiduga kohtuda, et teemat arutada. Ametliku vastuse pöördumisele koostame oktoobri lõpuks," sõnas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete nõunik Gea Otsa eile.

Konkurents satub ohtu pigem väiksemates kaubakeskustes