Enim tapab tööõnnetustes kukkuv ese

Artikkel

- Uudised
- 22. oktoober 2014 kell 7:22
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Enim tapab tööõnnetustes kukkuv ese
Hellar Mutle Bestra Engineering juhtFoto: Andres Haabu
Surmaga lõppenud tööõnnetuste põhjused võib üldistatuna kokku võtta nii, et pooltel juhtudel ei kontrollinud tööandja piisavalt töökoha või töövahendi ohutusnõuetele vastavust.
Teiselt poolt on aga tööõnnetuse vältimise eest vastutav ka töötaja ise, kes peab kinni pidama ohutusnõuetest või keelduma töö tegemisest, mis võib kahjustada tema või teiste töötajate tervist, rõhutab tööinspektsiooni teabeosakonna juhataja Kristel Plangi, kirjutab 23. oktoobri Äripäev tööstuse rubriigis.
Viimasel viiel aastal on tööõnnetuste arv enim suurenenud töötleva tööstuse sektoris metalli- ja puidutööstuses. Teistest sektoritest kaubanduses, avaliku halduse ja riigikaitse sektoris, transpordi ning haldus- ja abitegevuse valdkonnas.
Kui tööandja uurimistulemused lõpevad kõige sagedamini töötaja tööohutusnõuete rikkumise põhjuse väljatoomisega, siis tööinspektorid jõuavad sagedamini järeldusele, et töötaja oli puudulikult juhendatud.
Töötajad survestavad õnnetustest teada andma. Lõuna inspektsiooni juhataja Ülo Ustav tõdes ameti eelmise aasta ülevaates, et tööõnnetuste arvu kasvu üks põhjus on tootmisintensiivsuse kasv, kus sama töö tehakse ära vähema arvu töötajatega.
Samas võib täheldada ka töötajate survet tööandjale, et tööõnnetus saaks registreeritud. "Üheks hüpoteetiliseks argumendiks võib olla ka tööõnnetuse puhul saadav töövõimetushüvitus, mille katab 100% haigekassa. Kuuldavasti on nii mõnigi tööandja sellega leevendanud oma palgafondi ning kõik tööõnnetused registreeritakse, ka need, mida varem ei oleks registreeritud," tõdes Ustav ülevaates.
Ohutu töökeskkonna loomise vajalikkusest rääkivates tootmisettevõtetes Bestra Engineering ning Harju Elekter 2013. aastal ühetegi tõsist tööõnnestust ei juhtunud.
"Meie eesmärk on nulltolerants tööõnnetuste ning ebasoovitavate vahejuhtumite korral," ütles Viljandimaal Päril asuva masinatööstusettevõtte Bestra Engineering ASi tegevjuht Hellar Mutle. Ta lisas, et nafta- ja gaasitööstuse seadmeid tellivad kliendid on tuntud üldiselt nõutavast tasemest palju kõrgemate ohutusstandardite poolest ning et nende auditid on tunnustanud Bestra Engineeringut kui standarditele vastavat koostööpartnerit. "Sellest olenemata nõuab meie ettevõtte ohutuspoliitika pidevat tähelepanu," lisas ta.
Meeskonda koolitatakse järjepidevalt. Bestra Engineering toodab peamiselt oma Norra partneritele naftapuurtorniseadmeid nii väikeseeriatena kui ka ühekordsete suurtellimustena, nagu näiteks 14 meetri kõrgune puurtorni torude käitlemisseade. "Kuna valmistame lõppvalmiduses masinaid ja seadmeid, siis on meie tegevus seotud metallide masintöötlemise, keevitamise, mehaanilise koostamise, elektri- ja automaatika paigaldamise ning hüdrauliliste kõrgsurveseadmete paigalduste ning testidega, mis nõuavad ohutu töötamise protseduure, kvaliteetseid seadmeid ning eriväljaõpet. Me instrueerime ja koolitame oma meeskonda pidevalt," kommenteeris Mutle.
Näidetena tõi ta välja, et on investeerinud töövahenditesse, nagu korvtõstuk, töötajate isiklikud kaitsevahendid (rakmed, kiivrid, kaitseprillid, raadioühendusseadmed koostamis- ning tõstetöödel jne), ning uutesse ja ohutumatesse seadmetesse ja töövahenditesse.
Ettevõtte juht kinnitas, et jälgib pidevalt seadmete tehnilist seisukorda ja ohutust ning töövahendite vastavust ohutusnõuetele (nt tõstevahendite, seeklite, tõstetroppide jne korrasolekut). "Tööde mahu kasvu tõttu jäi meil koostetsehhi pinda väheseks, mistõttu tekkis oht, et me ei suuda tagada piisavat ligipääsu koostatavatele seadmetele ning vajalikku ohutusala, siis ehitasime juurde üle 500 m2 tootmispinda, et tagada ohutud töötingimused. Uues hoones on paigaldatud ka statsionaarne testraam, mis võimaldab suure osa valmistoodangu testimistest teha siseruumides ja tagab seega parema tööohutuse, kui oli välistingimustes," tõi Mutle konkreetse näite.
Keilas asuva kesk- ja madalpinge elektriseadmete valmistaja ASi Harju Elekter kommunikatsioonijuht Moonika Vetevool ütles, et nende kontsern on sõlminud tööandja vastutuskindlustuse, mis hõlmab kõiki töötajaid. Aga tööohutuse tagamiseks on kõik tootmistöötajad varustatud tööriiete ja turvajalanõudega ning isikukaitsevahenditega (prillid, maskid, kõrvaklapid ja tropid, kiivrid jne).
Majas on ka töötervishoiu arst ning töötajad käivad regulaarselt tervisekontrollis. Määratud on tuleohutuse eest vastutajad ning töötajad peavad osalema regulaarsetel tuleohutuse ja esmaabi koolitustel - tööruumides on ka esmaabikapid. Pidevalt toimuvad ka töö- ja elektriohutuse koolitused. Kontsernis on tehtud riskijuhtimise analüüs, määratud töökeskkonna nõukogu ja töökeskkonna volinikud. Kontserni tootmiskorraldused vastavad lisaks rahvusvahelisele kvaliteedistandardi- ning keskkonnajuhtimise standardile.
Ohutus olulisem kui kasum
Kohtla-Järvel asuva Eastmani keemiatööstuse ohutusjuht Aleksander Simakov ütles teemaveebile tööstusuudised.ee, et nende firmas on ohutus olulisem kui kasum. "Mina arvan, et peamine puudus Eesti kontekstis on fokusseerimine ainult tootmisele ja kasumile, unustades, et tegelikkuses on kõige tähtsam ohutus," kommenteeris Simakov.
Küsimusele, kuidas tagatakse ohutu tootmine Eastmani Kohtla-Järve tehases, vastas juht, et meetmeid on palju, kuid ta tõstaks esile kolm põhilist protseduuri. Esiteks on PHA (process hazard analysis) ehk osaline või täielik tootmisprotsesside ohutegurite riskianalüüs, mille kaudu selgitakse välja, millised ohtlikud tagajärjed võivad tekkida töötajatele, naaberettevõtetele ja keskkonnale.
Teiseks HAZOP (hazard and operability studies), mis on lühidalt öeldes seadmete või konstruktsioonide funktsionaalne analüüs ja võimalike riskide tuvastamine, mis võivad tekkida seadme kasutamisel tootmisprotsessi käigus.
Kolmandaks MoC-protsess (management of change) ehk siis muudatuste juhtimine. Kõik, mida tootmises moderniseeritakse ja muudetakse, peab olema ettevõttes kooskõlastatud. Tootmise turvalisuse koha pealt on see on väga oluline, sest enamik tööstusõnnetusi maailmas juhtub just selle protsessi puudulikkuse tõttu.
Eastmani Kohtla-Järve tehas investeerib turvalisusega seotud tegevustesse igal aastal 100 000-300 000 eurot.
Eastman tunnistas, et enne selle aasta kevadet ei olnud nende ettevõttes neli aastat rasket tööõnnetust juhtunud, kuid selle aasta märtsis sai üks töötaja keemilise põletuse ning puudus töölt kaks nädalat, kuid naasis siis tööpostile.
"Pärast seda juhtumit tegime vastavalt sisemistele protseduurireeglitele süvitsi mineva põhjuse analüüsi (root cause analysis), mis aitas õnnetuse põhjuse tuvastada. Samuti tõi analüüs välja selle, mis vajab ettevõtte tootmises muutmist või parandamist - leidsime analoogsed ohud, mis sarnase õnnetuse vältimiseks oli vaja kõrvaldada," rääkis juht.
Eastman Specialtiesi peamine toodang on bensoehape, kuid lisaks toodetakse Kohtla-Järve tehases ka naatriumbensoaati ja Benzoflexi plastifikaatorit. Bensoehapet kasutatakse erinevates toodetes alates alküüdvaikudest kuni plastifikaatorite tähtsa koostisosana Bensoehape on ka naatriumbensoaadi ja Benzoflexi plastifikaatori peamine tooraine.
Analüüsides surmaga lõppenud tööõnnetuste kirjeldusi paistavad selgelt välja ohtlikud töövõtted materjalide ladustamistöödel ning vähene järelevalve tööde tegemise üle.
Metallist või betoonist toestikke ja nende koostisosi, raketisi, monteeritavaid detaile, samuti ajutisi toestikke ja tugimüüre tohib püstitada ja demonteerida ainult pädeva isiku juhtimisel.
Tõsteseadmeid tohib käsitseda ainult eriväljaõppe saanud töötaja.
Liiga palju on selliseid juhtumeid, kus töötaja saab vigastada või surmavaid vigastusi seetõttu, et suured ja rasked ehitusmaterjalid kukuvad ebastabiilse paigaldamise tõttu.
Samuti on töökorraldusega välditavad kõik varingutega seotud õnnetused.
Lammutamistöödel või kaevandis materjalide varingust põhjustatud tööõnnetusi on võimalik vältida tööde läbimõeldud tegemisega pädeva isiku juhtimisel.
Tasub teada
100 000 töötaja kohta suhtarvuna toimus 2013. aastal enim tööõnnetusi töötleva tööstuse harudest puidutööstuses (2191), toiduainetööstuses (1769) ning metallitööstuses (1159). Teistest sektoritest olid suurima osakaaluga valdkonnad veevarustus (1533), haldus- ja abitegevus (1273) ning avaliku halduse ja riigikaitse sektor ehk rahuvalvajad (1041).
Surmaga lõppenud tööõnnetusi registreeriti 2013. aastal 20 (2012.a - 14; 2011.a - 19). Toimumiskoha maakonna järgi toimus enim surmaga lõppenud tööõnnetust Tallinnas või Harjumaal (8), kolm juhtumit Viljandimaal ning kaks Ida- ja Lääne-Virumaal. Üks juhtum registreeriti Jõgevamaal, Järvamaal, Pärnumaal, Saaremaal ning Võrumaal.
Tööstusvaldkonnas toimus surmaga lõppenud tööõnnetusi masinate ja seadmete tootmise ja remondi valdkonnas, halduse- ja abitegevuse valdkonnas, mäetööstuses, puidutööstuses, keemiatööstuses, kaubanduses ning avaliku halduse tegevusalas.
Üks töötaja jäi põlevkivi kaevandamise käigus mäemassi varingu alla;Üks töötaja sai surmavaid vigastusi, kui jäi laeval kinni veekindla ukse vahele.Üks tööõnnetus toimus raudbetoonpaneelide teisaldamisel, mille käigus töötaja jäi paneelide vahele ja hukkus.Üks töötaja sai surma tootmistsehhis, kui vale töökorralduse tõttu sõitis talle otsa veok.Üks juhtum toimus atsetüleeni plahvatuse tõttu, misjärel töötaja sai surmavaid vigastusi plahvatusega kaasnenud hoonest väljalendavate rusude tõttu.Laadimistööde käigus kaotasid veokile vertikaalasendisse paigaldatud metallist detailid tasakaalu ning kukkusid veoki läheduses seisnud töötajale peale.Üks tööõnnetus toimus puidutööstuses, kus seimersael puudus tagasilöögi kaitse ning saeterade juurest lendas pind tagasi ja tabas töötajat otse südamesse. Töötaja suri sündmuskohal.Tööülesannete täitmisel sai liiklusõnnetustes surma neli töötajat.
Vanus ja sugu
2013.a sai tööõnnetuse tõttu kannatada 2634 meest ning 1546 naist, mis tähendab, et 63% tööõnnetustest toimus meestega (2012.a vastavalt 2552 meest ja 1604 naist, meeste osakaal oli 61%). Enim toimus tööõnnetusi 20-29aastaste vanusegruppi kuuluvate meestega. Naistega toimus enim tööõnnetusi 50-59aastaste vanusegrupis. Alaealistega toimus 2013.a 15 tööõnnetust, neist noorim oli vaid 16aastane (2012.a - 7 tööõnnetust, noorim oli samuti 16aastane). Vanim tööõnnetuses kannatanu oli aga 80aastane.
Tööaeg
Tööaeg, millal tööõnnetused kõige sagedamini toimuvad, on kella 10-11 ajal ehk 2-3 tundi pärast tööaja algust. Teine ajavahemik langeb pealelõunasele ajale ehk umbes kella kahe ajal päeval. Läbi aastate on enim tööõnnetusi põhjustanud kontrolli kaotamine masinate, tööriistade, transpordivahendite või loomade üle. Kuid aastal 2013. on tõusnud peamiseks teguriks libisemise, komistamise, kukkumisega seotud tööõnnetused, mis põhjustavad ka enim raske tagajärjega kehavigastusi, 34% raskete tööõnnetuste koguarvust (2012.a 37%).
Allikas: Tööinspektsiooni ülevaade 2013
Hetkel kuum