Kolmapäev 22. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Virumaa on ideaalne suurteks investeeringuteks

30. oktoober 2014, 13:09
Virumaa ettevõtjad
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141030/NEWS/141039962/AR/0/Virumaa-ettevõtjad-.jpg

Teisipäeval kogunesid Virumaa ettevõtted Sillamäe Kultuurikeskuses Virumaa Top 2014 üritusele, kus tõdeti, et Ida-Virumaa on ettevõtluse jaoks hea asukohaga maakond, kuhu tulevad investeeringud ja loodetavasti inimeste väljavool tulevikus väheneb.

Ida-Virumaal tegutsemise plussidena nimetasid ettevõtted asukohta, infrastruktuuri ja investeeringute tulemist. Murekohaks on aga riigi suhtumine, kellelt ettevõtjad ootavad pikemaajalisi plaane.  

„Ida-Virumaa on huvitav maakond, sest siia on tulnud palju suure visiooniga ja suurte eesmärkidega inimesi,“ ütles Sihtasutuse Ida-Virumaa Tööstusalade Arenduse juht Teet Kuusmik. „Tänu Ida-Virumaa geograafilisele asendile on siin võimalik ettevõtetel teha suuri projekte.“ Näitena tõi ta tööstuspargid, põlevkivitööstuse, kaubanduse ja sadama. „Need on Eesti mõistes väga suured projektid. Ida-Virumaa suudab neid vastu võtta ja siin on sellised inimesed olemas, kes suudavad selliseid projekte huvitavaks teha ja neid ellu viia,“ tõdes ta.

Kuusmiku sõnul peaksid Sillamäel ellu viidud projektid vähendama inimeste väljavoolu Ida-Virumaalt. 

Viru Keemia Grupi (VKG) juht Priit Rohumaa hinnangul on Ida-Virumaal kohalikku ressurssi majanduskasvu arendamiseks, siin on hea infrastruktuur. „Siin on tööstusel oma koht, järjest rohkem areneb siin ka turism ja logistika. Oluline on vaadata, et lisandväärtusega töökohad säiliksid. Potentsiaali on palju,“ rääkis ta.

Rohumaa tunneb puudust sellest, et kohaliku omavalitsuse ja riigi tasandil oleks rohkem  pikemaajalisi visioone ja teatud otsuste ära tegemist. „Palju on lühiajalist fokusseerimist linnade, maakondade ja ka riigi arendamisel. Väga palju on tühja vaidlust,“ lausus Rohumaa. „ Kõige halvem signaal, mida riik sai üldse anda, oli see, et ärge arenege, ärge investeerige. Ettevõtetel on vaja säilitada huvi investeerimiseks.“

Kiviõli seikluskeskuse rajaja Madis Olt nõustus, et  infrastruktuuri ressurss Eesti kontekstis on Ida-Virus tohult hea. „Peale Harjumaad on Ida-Virumaa teisel kohal, kust hea infrastruktuur läbi jookseb,“ märkis ta. „Murekoht on Ida-Virumaal see, et kvaliteetset inimest sisse tuua on minu jaoks keeruline. Suured töösturid ja sadam on sellega ilusti hakkama saanud.  Samuti tunnen puudust ka kvaliteetsetest partneritest.“

63-aastane OG Elektra omanik Oleg Gross märkis, et 65-aastaseid ei maksa üldse maha kanda. Temal endal jätkub veel jaksu paarikümneks aastaks. „Praegu olen veel küll härga täis,“ ütles Gross. Ta tõdes, et tema töötajatel on madalad sissetulekud ja kuigi ta kuuleb kogu aeg, et miks ei maksa nagu arstidele, siis on ta ikka hoidnud aastase palgatõusu 10% juures. „Kasumit ei saa teenida, kui töötaja pole õnnelik. Tööandja tahab kindlasti maksta töötajatele head palka,“ tõdes ta. Gross loob töökohti valdavalt maale, kus pole töökohti või kus on madal ostujõud.

Riigikogu liikme Deniss Boroditši sõnul on Ida-Virumaa suurim väärtus inimesed, kes elavad seal. „Koostöö riigi ja ettevõtete vahel on paremaks läinud. Ideaalset elu ja turgu ei ole olemas ja ei saa ka sellest unistada,“ lausus ta ning tõdes, et rohkem riigi kaasamist ja üksteise mõistmist on vaja küll. „Me tahame, et põlevkivitööstus areneks, riik on huvitatud sellest, et see raha jääks Eestisse. Riik on huvitatud ka sellest, et me investeerime loodusesse ja keskkonda,“ rääkis Boroditš.

Sillamäe Sadama omanik Tiit Vähi märkis, et Venemaa ei ole õnnetus ega ka õnn, see on meie võimalus. „Õnn on see mis tuleb kätte, võimalus on see, mis tuleb ära kasutada,“ lausus ta.

Vähi uuris ettevõtetelt, kuidas mõjutab Virumaad naabrus Venemaaga, kas see annab või pigem võtab võimalusi.

„Venemaa teema on väga keeruline. Kindlasti on Venemaaga kaubavahetus kasulik. Minul on Vene riigist ja Nõukogude Liidust väga palju kasu olnud, sain tänu sellele oma äri alustada,“ rääkis Gross. „Ma näen palju politiseeritust.  Kindlasti oleks pidanud meie riik tegema rohkem selleks, et Venemaa oleks suhted paremad. Naabritega tuleb läbi saada.“

Rohumaa märkis, et  Venemaaga on neil palju seoseid. „Valehäbi meil ei ole ning Venemaaga on meil tõsised töised suhted,“ tõdes Rohumaa. Ta tõi näitena, et tänavu suvel nad võtsid kuus praktikanti Peterburist tööle ja pool päeva pidid andma ütlusi kaitsepolitseile, miks ja keda võeti. „See on liiga paranoiline suhtlemine Venemaaga.  Ettevõtete elu on tehtud kohati väga raskeks, kuigi mõistan riigi muresid,“ sõnas Rohumaa.

Kuusmiku sõnul on nende jaoks suhtlus Venemaaga igapäeva töö. „Kui vaadata, mis toimub kahe piiri vahel, siis me asume sündmuste keskpaigas ELi ja Venemaa piiri peal. Euroopa Liidu ja Venemaa piiri peal olemine tähendab arenguvõimalusi, suhtlus Euroopa Liidu ja Venemaa vahel mõjutab meie regiooni,“ märkis ta.

Viimased kaks aastat on Sihtasutuse Ida-Virumaa Tööstusalade Arenduse jaoks olnud nagu Ameerika mäed. „2013. aastal tuli suur huvi Venemaa poole pealt investeerida siia. 2014. aasta kevadest on olnud kuus kuud keerulised, need projektid, mis on planeeritud, on täna edasi lükatud. Samas huvi investeerida siia on iga aastaga kasvanud,“ rääkis Kruusmik.

Madis Olt tõdes, et ettevõtjana selge on see, et sanktsioonid mõjutavad valusalt.

Boroditš tunnistas, et tihti peale inimesed ja ametnikud pingutavad üle. „Ma arvan, et viimaseid aastaid saab iseloomustada värske Euroopa Liidu liikme sündroomiga,“ sõnas ta. „Me oleme Euroopa Liidus uued, tahame jälgida ja noogutame kaasa.  Nüüd ma arvan, et riik on aktiviseerunud, nüüd paljudes küsimustes kaitseb Eesti riik oma seisukohti ja rohkem räägitakse kaasa,“ sõnas Boroditš.

Vähi kiitis Sillamäe linnavalitsust. "Eeskujulik, sest näeb, et kui ettevõtted arenevad, siis inimesed saavad tööd ja linn areneb," märkis ta. Vähi lisas, et kui arvatakse, et Sillamäe on lootusetu linn, siis tegelikult Sillamäe sadama ettevõtted maksid näiteks viimasel kahe kuul riigile 3,6 miljonit eurot makse.

Tema soovitus oli, et tuleks teha suuri asju. "Kui teil on suured plaanid, siis tehke neid. Tehke suured plaanid. 50ks aastaks, mitte viieks, kümneks aastaks," märkis Vähi.

 

Üks küsimus:

Ettevõtete seas levis 20. aastat tagasi selline arusaam, et riik väga ei sekku ettevõtte töösse. Kas ei tundu, et riik hakkab nüüd segama?

Boroditš: ei tundu. Äri me ei hakka ettevõtete eest tegema. Riik peab olema abiks, ilma asjata ei ole asutatud ettevõtete abistavaid fonde, siin on potentsiaali rohkem.

Kuusmik: meie organisatsioon on loodud selleks, et siia tuua rohkem investeeringuid. Me toome väljast poolt investeeringuid. Asutaja on riik ehk avalik sektor. Me valmistame ettevõttele sobivat keskkonda ette. Ma ei näe, et riigi poolt oleks takistatud ja piiratud, pigem on see soodustatud.

Olt: väga raske on projekte arendada, kui valitsus vahetub pidevalt.

Rohumaa: ma näen, et kui riik tahab õitseda ja kasvada, siis oleks vaja selget plaani, kuidas panna majandus kasvama.   Eesti majanduse kasv on tagasihoidlik ja hullemad ajad on ees. Eesti ei ole välisinvestorite jaoks juba tükk aega esimene valik, just tööstuse sektoris. Väga suur oht on see, kui riik võtab olemasolevate investorite investeerimise soovi ära. Investeerimispinnas tuleks paremaks muuta.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. October 2014, 13:09
Otsi:

Ava täpsem otsing