Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Politseil vedeleb maas miljon eurot

18. detsember 2014, 07:45
Politsei- ja piirivalveamet saaks autopargilt kokku hoida miljon eurot, kui seadus seda lubaks.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141218/NEWS/141219711/AR/0/AR-141219711.jpg

Politsei- ja piirivalveamet on esitanud ettepanekud, millega saaks sõidukipargi kuludelt kokku hoida miljon eurot aastas, kuid riigieelarve seadus pärsib nende elluviimist.

Teoorias on plaan lihtne – praegu kasutusrendis olevad sõidukid läheksid üle kapitalirendile, mis pikas perspektiivis hoiaks kokku kulusid ja tooks lisaraha sõidukite hooldamiseks ja uuendamiseks. Kui kavatsus ellu viia, hoitakse aastas kokku keskmiselt miljon eurot. „Ma tahan, et iga euro maksumaksja raha, millega me toimetame, läheks õigesse kohta,“ ütles PPA peadirektori asetäitja Tauno Tuisk, kes on üks idee algatajatest.

Praktikas on seda realiseerida aga märksa raskem, sest riigieelarve seadus reeglina keelab riigiasutustel kapitalirendi kasutamise. Seda lubatakse vaid erijuhtudel konkreetse aasta riigieelarve koostamisel. Näiteks tänavuses riigieelarve seaduses on lubatud kolmel ministeeriumil sõlmida hoonete üürimiseks lepinguid kapitalirendi tingimustel. 

„Küsimus on selles, et kapitalirenti käsitletakse laenuna ja riigieelarvele tähendab see laenukoormust. Ja mida poliitikud laenukoormuse kohta riigieelarves ütlevad? Nad ei taha seda väga tõsta,“ selgitas Tuisk. Samas rõhutas ta, et ei soovi osta rahva raha eest või laenuraha eest uusi sõidukeid lisaks, vaid tahab olemasoleva optimeeritud autopargiga tööd edasi teha. „Me soovime rahavooliselt praegust olukorda paremaks ja tõhusamaks muuta. Selle tõttu leian, et teatud mööndustega võiks tõsiselt kaaluda kapitalirendi laiemat kasutuselevõttu,“ kõneles Tuisk. 

10 aastaga 11 miljonit

Kui viia PPA sõidukitest ligikaudu 750 üle kapitalirendile, siis kümne aasta peale kokku oleks sääst 11,4 miljonit eurot ehk aasta kohta keskmiselt 1,14 miljonit eurot. See tähendab, et politsei ei pea tulevikus riigieelarvest oma autode ülalpidamiseks raha juurde taotlema. Nimelt on PPA omandis pool selle autopargist, mis jääb iga aastaga järjest vanemaks ja kulub. Kõige vanemad autod on kasutuses olnud üle 10 aasta ja nende ülalpidamine on Tuisu sõnul kulukas nii remontimise kui ka asjaajamise mõttes. „Kui auto on iga kahe nädala tagant remondis, siis see on ju asjaajamine, keegi peab sellega tegelema. See on ebamõistlik,“ lisas ta.

Praegu on kapitalirent lubatud vaid n-ö eriloaga. Tuisk aga ei pidanud seda mõistlikuks, et üksikute riigiasutuste üksikuid otsuseid hakatakse menetlema vabariigi valitsuse laual. Tema hinnangul võiks teistelgi riigiasutustel olla võimalus kapitalirenti kasutada, kuid selleks tuleks kehtestada selged standardid ja mängureeglid, mis tingimustel seda võib teha, et ei tekiks ohtu, kus kapitalirendi kasutamine hakkab vohama ja riigi laenukoormus kasvama. „Pigem näen, et selliste riigiüleste ühtsete põhimõtete rakendamine aitaks riigis tervikuna esile kutsuda kulusäästlikku mõtteviisi ja kulude vähendamist,“ tõdes ta, kuid lisas, et see on natuke kaugem teema.

Põhimõtteline muudatus

Idee sõidukite finantseerimisskeemi muuta tekkis mullu suvel, kui PPA oli autoparki vähendanud ja tekkinud rahaga vahetati välja kõige vanemad autod. „Paraku sai sisemine ressurss kiiresti otsa ja selg vastu seina surutuna tekkis mõte, et vaataks kehtivaid õigusakte ja seadusi, mis variante veel on,“ meenutas Tuisk. Tänavu suvel esitas siseministeerium rahandusministeeriumile konkreetsed ettepanekud maismaa sõidukite refinantseerimise ja kapitalirendilahenduse kasutamise kohta. Siseministeeriumi kantsleri Leif Kalevi rahandusministeeriumisse saadetud kirjast selgub, et paraku tuli kapitalirendi teemat sel aastal eelarveläbirääkimistel valitsusse ei viidud, kuna see mõjuks negatiivselt riigieelarve tasakaalule.

Äripäevale teatas rahandusministeerium avalike suhete osakonna vahendusel, et kuna tegemist on ühele aastale suure kulumõjuga, siis ei olnud enam võimalik 2016. aasta riigieelarve koostamise protsessis seda otsust teha. Küll aga lepiti kokku, et teema tuleb arutusele järgmisel kevadel riigi eelarvestrateegia protsessis, millega kavandatakse riigi tegevusi ja selleks vajaminevat raha neljaks aastaks. 

Kuigi PPA lootis, et nende ettepanek jõuab juba järgmise aasta riigieelarvesse, on Tuisu sõnul arusaadav, et see nii ei läinud, sest tegemist on sedavõrd põhimõttelise muudatusega, et selle vajalikkuse tõestamiseks on vaja rohkem aega. Ta avaldas lootust, et 2016. aasta eelarve seadusesse saab muudatuse juba sisse viia.

Viimastel aastatel oluliselt kulusid kokku tõmmanud politsei- ja piirivalveamet tahab ühe kokkuhoiu kohana kaotada ka autode kasko kindlustuse. Tuisu sõnul näitavad arvutused, et kui sõidukipargi kahjusus ei suurene, siis on mõistlik kasko kindlustusest järk-järgult loobuda. „Eks siin peab teravalt jälgima, milline seis on,“ ütles ta.

Miks on kapitalirent PPA-le kasulikum kui kasutusrent?

1. Kapitalirendi puhul saame sõidukit kasutada kuni 10 aastat, kasutusrendi puhul reeglina kuni 5 aastat. Sisuliselt tähendab see, et kasutusrendi korral tasume kümne aasta jooksul peaaegu kahe sõiduki ostumaksumuse. Kapitalirendi puhul kasutaksime sõidukit pikemaajaliselt ehk ühe sõiduki ostuhind on ajatatud pikema perioodi peale ja igakuise liisingmakse põhiosa suurus on seetõttu väiksem.

2. Kasutusrendi puhul peame liisinguperioodi lõppedes sõidukit tagastades sõidukile teostama taastusremonttööd vastavalt Eesti turul kehtivale sõidukite loomuliku ja ebaloomuliku kulumise määramise juhendile. PPA näitel on taastusremondikulu suurusjärgus 500-1000 eurot sõiduki kohta.

3. Kapitalirendi korral liisinguperioodi lõppedes saab sõiduk PPA omaks ja asutus saab sõiduki avalikul enampakkumisel realiseerida teenides riigituludesse täiendava müügitulu. Võime eeldada, et see on keskmiselt 500 eurot sõiduki kohta. Seega asendades kasutusrendi kapitalirendiga, muudame taastusremondikulud hoopis müügituludeks. Kapitalirendi korral puudub riigiasutusel kohustus sõidukile enne realiseerimist teostada taastusremonttöid ning sõiduki saab realiseerida selles seisukorras nagu ta on. Oluline on märkida sõidukit realiseerides müügikuulutuse juurde, millised vead ja puudused sõidukil on.

4. Kapitalirendile üleminekuga kaob ära liisinglepingutest tulenev sõidukipõhine kilometraaži piirang. Kasutusrendilepingute puhul on iga sõiduki kohta määratud lubatud maksimaalne läbisõit kasutusperioodi jooksul ja selle jälgimine nõuab halduskoormust.

Näidisarvutus, milline on 25 885 eurot maksva politseisõiduki kulu praegu kasutusrendiga 10 aasta jooksul kokku (ehk kaks 60-kuulist kasutusrendilepingut) ning milline oleks kulu sama sõiduki ostmise puhul kapitalirendiga 10 aastaks:

kulu liik                   10 a periood
kasutusrent (€) kapitalirent (€)
2 x 60 kuud kasutusrendimaksed        43 640            -
120 kuud kapitalirendimaksed            -        28 209
tagastuskulu (2x1500)         3 000            -
remondikulu (5 -10 a.)            -         3 716
Müügitulu            -         -500
KOKKU         46 640       31 425
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. December 2014, 07:57
Otsi:

Ava täpsem otsing