Rootsi: asüülitaotleja töövõimalustest saab valimisteema

19. detsember 2014, 12:32
Rootsi paremleeri parteijuhid - vasakult esimene Göran Hägglund.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141219/NEWS/141219630/AR/0/AR-141219630.jpg

Märtsis toimuvate erakorraliste valimiste eel on Rootsis puhkenud aktiivne arutelu asüülipoliitika üle, millest tõotab kujuneda valimisdebatis üks kesksemaid teemasid.

Kukutas ju vaid paar kuud ametis olla saanud sotsiaaldemokraatide ja roheliste valitsuse Rootsi Demokraatide partei, mis nõuab sisserändepoliitika karmistamist. Partei sai valimistel üllatavalt tugeva tulemuse ja ilma selle toetuseta ei saa Rootsi parlamendis enamust ei parem- ega vasakleer. Partei aga teatab, et kukutab järjepanu kõik valitsused, mis sisserände teemat vaiba alla püüavad peita.

Rootsi on Euroopa Liidus riik, mis võtab vastu oluliselt rohkem asüüli taotlejaid kui enamus teisi ELi riike ning annab neile alalise elamisloa. See on riigi muutnud eriti atraktiivseks, kuid kasvatanud pingeid Rootsi ühiskonnas. Kuni viimastel valimistel said Rootsi Demokraadid üllatuslikult (või mitte nii üllatuslikult) tugeva tulemuse, ca 13% häältest.

Nüüd on Rootsi n.ö paremleeri kuuluv Kristlike Demokraatide partei debatis otsa lahti teinud. Eile avaldas partei juht Göran Hägglund Rootsi päevalehes Dagens Nyheter arvamusartikli, kus pakkus välja oma nägemuse, kuidas teemale võiks läheneda. Et sõja eest põgenevate inimeste eest ei löödaks ust kinni, tunnistades samas probleeme põgenikke vastu võtvas ühiskonnas ja püüdes neile lahendusi leida.

Väga kokkuvõtvalt seisneb mõte selles, et abirahast elamise asemel peaks põgenikel võimaldama tööd teha, mis ühtlasi vähendaks vastu võtva riigi kulusid.

Hägglund teeb ettepaneku, et abirahasid võiks kärpida, põgenikustaatuses isik võiks aga näiteks kuni 100 000 Rootsi krooni aastas teenida tulumaksuvabalt. Ta ei soovita põgenikele kohe anda alalist elamisõigust, vaid anda esialgu kolmeks aastaks ajutine elamisõigus. Kui kolme aasta pärast ei võimalda koduriigis valitsev olukord sinna naasta, võib põgenik saada alalise elamisõiguse. Kui aga koduriigis on olukord rahunenud, mis võimaldaks Rootsist lahkuda, ent põgenik on Rootsis leidnud töö ja jalad alla saanud, ka siis võiks ta Hägglundi arvates saada alalise elamisloa. Kolmas ettepanek puudutas asüülitaotluste kiiremat läbivaatamist.

Hägglundi ettepanekute mõte on parandada riiklikku poliitikat, mis täna ei tööta ja kütab vimma. Kuid mitte asendada seda lihtsalt jäigalt sisserände piiramisega, mis probleemide taga enam inimesi ei näe.

Hägglundi ettepanekud on rünnatavad – kasvõi arvamusartiklisse poetatud lause, et kui me enam alalist elamisõigust kohe ei anna, siis ehk ei tule nii palju põgenikke enam Rootsi. Rootsi rohelised juba süüdistavadki, et kristlikud demokraadid tahavad sõja eest põgenejate ees ukse kinni lüüa. Majandusleht Dagens Industri seevastu, mis on hiljuti terves artikliseerias käsitlenud põgenike ja sisserändajate probleeme Rootsi ühiskonnas, leiab tänases juhtkirjas, et Hägglundi artikliga on debatt hästi käima lükatud. Ja heast aspektist - hõivepoliitika nurga alt põgenikepoliitikas.

Erakorralised valimised on Rootsis 22. märtsil. 

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    19. December 2014, 13:03
    Otsi:

    Ava täpsem otsing