Prantsusmaa astus rikaste maksustamisega ämbrisse

Üks nõunik isegi ütles, et sotsialistid on läinud liiga kaugele ning Prantsusmaast võib saada „päikeseta Kuuba“, kirjutab CNBC.

Möödunud on kaks aastat ning maks kaotab kehtivuse. Massilist emigratsiooni ei ole toimunud, kuid Prantsusmaa atraktiivsus kõrge sissetulekuga inimeste jaoks on saanud kõva hoobi. Samuti on maksustamisest saadud tulud nigelad.

„Reform nõrgestas ilmselgelt Prantsusmaa mainet ja konkurentsivõimet,“ ütles Prantsusmaal ja Saksamaal tippjuhtide otsimisega tegeleva firma Kennedy Executive juht Jorg Stegemann.

„Suure kogemusega juhte on Prantsusmaale meelitada tunduvamalt raskem, kui varem,“ lisas Stegemann. Valimiste eel lubas Hollande kehtestada 75protsendilise maksu üle 1 miljoni euro aastas teenivatele inimestele – sellega eristus Hollande konservatiivsest rivaalist Nicolas Sarkozyst. Taoline lubadus aktiveeris vasaku tiiva valijad ning Hollande suutis lõpuks ka Sarkozyd võita.

Maks on kehtestamisest alates aga probleeme juurde tekitanud. Riigieelarve puudujäägi osas see Prantsusmaad eriliselt ei aidanud ning Hollande proovis edaspidi olla meelepärasem ka ettevõtjate jaoks, mis tekitas vastuolusid. Ekspankurist nõunik Emmanuel Macron, kes tegi Prantsusmaad Kuubaga võrdleva kommentaari, on nüüd riigi majandusminister.

Prantsusmaa rahandusministeeriumi hinnangul saadi 75protsendilisest maksust esimesel aastal tulu 260 miljonit eurot ja teisel aastal 160 miljonit eurot. See on seatud ootustega enam-vähem kooskõlas, kuid riigi eelarvedefitsiidi lappimisel on sellest vähe kasu – prantslaste puudujääk on kerkinud 84,7 miljardi euroni.

Esimene versioon uuest maksust, mille järgi pidid maksu maksma tulu teenijad, lükati konstitutsioonikohtus tagasi. Viimane versioon, mis läbi läks, kohustas maksu tasuma ettevõtjaid.

Prantsusmaa jalgpalliklubid ähvardasid streigiga ning kuulus näitleja Gerard Depardieu võttis protestiks Prantsusmaa maksukoormuse vastu Venemaal elamisloa. Teised kasutasid veidi diskreetsemaid meetmeid.

„Mõned läksid välismaale – Luksemburgi, Suurbritanniasse,“ ütles maksupagulastest rääkiva raamatu „Miks ma lahkun Prantsusmaalt“ (Why I am Going To Leave France) autor Jean-Philippe Delsol.

„Suuremalt jaolt oli tegemist aga olukordadega, kus ettevõtetega lepiti kokku kahe aasta töötasu vähendamises. Kokkulepe oli, et palgad korrastatakse pärast maksustamise lõppu,“ ütles Delsol Reutersile.

Hollande ja tema valitsus on sellest ajast peale proovinud ettevõtete olukorda parandada, vähendades nende maksukoormust 40 miljardi euro võrra. Kuna töötus püsib üle 10 protsendi, on Prantsusmaa sunnitud võtma ette samme suurendamaks riigi majandusse suunatud investeeringute hulka.

Ei ole kokkusattumus, et peaminister Manuel Valls koos Macroniga – kes oli Hollande'i valitsuskabineti suurim reformija – valisid oktoobris visiidiks just Suurbritannia. Nad tahtsid kinnitada, et 75protsendilise maksu aega ei pikendata: Suurbritannia peaminister David Cameron on varem öelnud, et Prantsusmaa maksupagulastele lükatakse nende saarel lahkelt punane vaip ette.

Delsol ütles samuti, et maksusaaga on muutnud nende ettevõtte kliente Prantsusmaale investeerimise osas närvilisemaks. Lisaks on niinimetatud supermaks lõhkunud usaldust niigi keerulise maksusüsteemi vastu, mida mitu valitsust järjest pole suutnud parandada.

„Inimesed on kaotanud kindlustunde,“ ütles Delsol. „See ei ole midagi sellist, mida saaks üleöö taastada.“