Levira juht: uus valitsus koolitagu 40 000 uut itimeest

Artikkel

- Uudised
- Merlin Mägi
- 16. veebruar 2015 kell 11:41
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Levira juht: uus valitsus koolitagu 40 000 uut itimeest
AS Levira tegevjuht Mart EinpaluFoto: Raul Mee
Rahvusvaheliste firmade teenindus- ja arenduskeskuste toomine Eestisse suurendab paraku veelgi IT-tööjõu defitsiiti ja hävitab kodumaiste ettevõtete konkurentsivõimet, ütles Levira tegevjuht Mart Einpalu.
7 põhjust, miks tasub ettevõtjal Äripäeva Pilvekonverentsile tulla:
Praktilisus: kuuled kogemuslugusid ettevõtetelt, kes on "pilve" kolinud, mida nad on sellest võitnud ja mida soovitavad mitte teha;
Aitab avada "pilve" erinevaid kihte ning leida vastuseid, miks peaks üldse "pilve" kolima;
Kuuled, milliseid muutusi toob pilvetehnoloogia IT-juhtimise;
Kuuled, kuidas pilveteenused aitavad kasutada IT-teenuseid paindlikult ja kokku hoida IT-kulusid;
Kuuled pilvetehnoloogia tulevikusuundadest;
Eesti piiri taga toimuvast annavad ülevaate asjalikud välisesinejad;
Tekib selge arusaam pilvetehnoloogia võimalustest organisatsioonile.
Vaata konverentsil juba osalevate ettevõtete nimekirja!
"Minu ettepanek uuele valitsusele on luua võimalused 4 aasta jooksul 40 000 uue IKT-oskaja koolitamiseks," ütles Einpalu.
Eesti viie erakonna esindajad pidasid debati teemal „Eesti infoühiskond 2020“, kus erakondade esindajad tõid välja eelisarendamist vajavad valdkonnad IKT sektoris. ITuudised küsis Levira tegevjuhilt Mart Einpalult, kuidas tema näeb erakondade lubadusi.
Mida arvate üldiselt erakondade valimisprogrammides välja käidud IKT sektorit puudutavatest lubadustest? Kas on midagi, millega Te pole absoluutselt nõus?
Konkreetseid selgeid nägemusi oli debatil vähe, pigem oli tegu improviseerimisega või mõne kogenuma poliitiku puhul üldsõnaliste seisukohtadega, näiteks Palling: kaabel on maha tõmmatud, küll läheb kõik ka edaspidi hästi. 2018. aastal eesootav EL-eesistuja põhiteema jäi enamusel konkreetse vastuseta. Eristus Aaviksoo, kes ütles eesmärgi välja: digi–identiteet peab saama Euroopas vastu võetud.
Jaak Aaviksoo pidas vajalikuks IT Akadeemia vahendite kolmekordistamist ning samuti ProgeTiigri programmi ressursside suurendamist. Kas nõustute sellega?
Nõustun tingimusel, et selle kasutamiseks on koostöös ITL-ga välja töötatud muutused, mis tõesti aitavad praegu hariduses ja tööjõuturul ülevalolevaid probleeme lahendada.
Debatil osalejad olid ühel nõul, et Eesti kodanike andmed ei pea tingimata asuma ainult Eesti riigi pinnal, vaid dubleerituna ka väljaspool Eestit, küll aga Eesti õigusruumis. Võib viia pilve, kasutada e-saatkondade lahendust. Mida arvate sellest, kas olete nõus?
Mina olen selles küsimuses konservatiivsem. Olen teenusepakkujana kohanud Soomes, Saksamaal, Rootsis ja veel mitmes riigis väga põhimõttelist hoiakut – meie kodanike andmed (ja ka laiemalt riigi poolt ostetavad teenused) on meie riigis, meie jurisdiktsiooni all. Neil on selged põhjused, mis on seotud nii turvaküsimusega kui ka sellega, et oma riigi maksumaksja raha tahetakse kulutada eelkõige kodumaal tegutsevate ettevõtete teenuste kasutamiseks. Riik ju eeldab oma kodanike lojaalsust ja maksukuulekust, seetõttu on loomulik, et riik teiselt poolt ei vii maksumaksjatelt kokkukorjatud raha välismaale.
Pikemalt saate lugeda Äripäeva teemaveebist ITuudised.ee.
Hetkel kuum