Kreekal aega nädala lõpuni

Artikkel

- Uudised
- Sirje Rank
- 17. veebruar 2015 kell 10:51
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kreekal aega nädala lõpuni
Kreeka rahandusminister Yanis Varoufakis Brüsselis (keskel), vasakul eurogrupi juht Jeroen DijsselbloemFoto: Scanpix/REuters
Pärast seda, kui Kreeka ja eurogrupi kõnelused esmaspäeval liiva jooksid, tõstis Saksa Commerzbank tõenäosuse, et Kreeka euroalast välja kukub, täna 50%-le.
Millest Kreeka programmita ilma jääks
10,9 mld euro suurune puhver (EFSFi võlakirjad), mida saab vajadusel kasutada Kreeka pankade rekapitaliseerimiseks.
Kreeka võlakirjadelt eurosüsteemi keskpankadest teenitud tulu, mis on lubatud Kreekale abipaketi tingimuste täitmisel tagasi maksta - 2014. aasta eest 1,9 mld eurot, selleks ja tulevaks aastaks on tulu hinnatud 3,7 mld eurole.
Praegusest abipaketist oleks Kreekal EFSFist saada veel 1,8 mld eurot
IMF võib katkestada oma väljamaksed, mida on veel jäänud 12,5 mld eurot
Kreeka pangad püsivad Kreeka keskpanga likviidsuslaenude toel, mille mahuks on praegu kuni 65 mld eurot. See võib kuu lõpus katkeda.
Ajalehes Financial Times kiirustas Saksa IFO instituudi juht Hans Werner Sinn Kreekas kapitalikontrolli kehtestama, et mitte korrata Küprosel tehtud vigu, mis lasid rikaste rahal riigist põgeneda.
Kreekas näitavad samal ajal arvamusküsitlused tugevat toetust nii euros jätkamisele kui ka pretsedenditult tugevat toetust vasakradikaalsele Alexis Tsiprase valitsusele.
Läinud nädalal avaldatud GPO küsitluse järgi kiitis 78% vastanuist heaks, kuidas Tsipras kaks esimest nädalat hakkama on saanud. Alates 5. veebruarist on kreeklased Ateenas parlamendi ees mitmel korral valitsuse toetuseks meeleavaldusi korraldanud, mis on Kreekas täiesti tavatu. Esmaspäeval toimunud eurogrupi eel kogunes agentuuri Bloomberg andmeil meelt avaldama ligi 20 000 inimest.
Kreeklased ei oota konflikti, vaid kompromissi. 76% küsitletuist olid seda meelt, et Kreeka peab igal juhul euroalasse edasi jääma. Sama palju vastanuist olid arvamusel, et paljud reformid, mida abipakett ette kirjutab, tulnuks teha juba aastaid tagasi.
Enamus tunnistab, et on valmis leppima n.ö väärika kompromissiga. 13. veebruaril läbi viidud 1005 leibkonna küsitlus näitas, et uue valitsuse algsest plaanist kinni pidamist eeldas 34% vastanuist. Syriza toetus on kerkinud 45,5%le valimistel saadud 36%-lt.
„Need toetusmeeleavaldused panevad valitsuse veel suurema surve alla Kreeka jaoks „uus leping“ koju tuua,“ ütles Londoni majanduskõrgkooli professor Spyros Economides.
Esmaspäevane eurogrupi kohtumine, mis pidi olema Kreeka jaoks viimane võimalus kreeditoridega kokkuleppele jõuda, et jätta Soome, Saksamaa, Hollandi ja Eesti parlamendile aega selle arutamiseks, läks aga kiiresti laiali, ilma et pooled oleks lähemale nihkunud.
Kreeka rahandusminister Yanis Varoufakis süüdistas eurogruppi ultimaatumite esitamises, mis Euroopa ajaloos pole kunagi hästi lõppenud. Eurogrupi ülejäänud rahandusministrid jäid aga kindlaks, et Kreekal pole muud teed, kuid taotleda olemasoleva abipaketi pikendust ning selle tingimused täita. Algse pehmema sõnastusega, kuid sisult sarnase kokkuleppe, mille oli ette valmistanud Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Pierre Moscovici ning millele Kreeka oli valmis alla kirjutama, heitsid ministrid kõrvale.
„Meie ainus tingimus oli, et meilt ei nõutaks meetmete kehtestamist, mis majanduslangust süvendavad ja mida praegune humanitaarkriisi olukord Kreekas sugugi ei vaja,“ ütles Varoufakis ministrite kohtumise järel, korrates, et praegust abiprogrammi ei saa „edukalt“ ellu viia.
Wall Street Journal kirjutas, et eriti vastumeelt oli Kreekale aktsepteerida uusi kärpeid madalamates pensionites ning uut käibemaksu tõusu.
Varoufakis avaldas lootust, et kokkulepe ikkagi sünnib. Aega on selleks maksimaalselt reedeni, ütles eurogrupi juht Jeroen Dijsselbloem. Siis on kõik. Uus algatus peab tulema kreeklastelt.
„Ma loodan, et nad küsivad programmi pikendust,“ ütles Dijsselbloem. „See sõltub ainult nendest endist. Me ei saa neid sundida, me ei saa neid paluda. Aga me oleme valmis nendega koos töötama.“ Dijsselbloemi sõnul on programmis omajagu manööverdamisruumi.
Kui sel nädalal kokkulepet ei sünni, on Kreeka märtsi algusest üksi ilma välise rahalise toetuseta. Programmist veel välja maksmata raha jääb välja maksmata.
Moscovici kutsus ministreid olema loogilised, mitte ideoloogilised.
Kapitaliturul kerkis Kreeka kolmeaastase tähtajaga võlakirja tootlus täna 19,50%-le. Turud jäid aga üldiselt rahulikuks. Esmaspäeval nõrgenenud euro kauples veidi kosunult 1,1389 dollari tasemel.
Euroopa Keskpank, mis on juba piiranud Kreeka pankade ligipääsu keskpanga likviidsuslaenudele, võib ilma abiprogrammita peagi keelata ka likviidsuslaenud, mida kommertspangad on seni saanud võtta Kreeka keskpangast.
2015. aasta eelarve järgi on Kreeka võla teenindamise kohustused tänavu 22 mld eurot.
Ilma rahata pole Kreekal eriti muud valikut kui eurost väljakukkumine või siis siiski valitsuse kannapööre. Sellisel juhul jääks Kreekas ainsaks kärpekuuri vastaseks parteiks natsipartei Kuldne Koidik.
Euroalale tähendaks Kreeka väljakukkumine, et rahaliiduga liitumine ei oleks enam pöördumatu. Nii võib raha hakata pagema ka teistest nõrgematest euroala riikidest, nagu see mõni aasta tagasi juba juhtus. Sellega oleks avatud roheline tee spekulatsioonideks, et Kreeka ei jää rahaliidust ainsaks väljakukkujaks, mis tähendab just nüüd, kui euroala majandus toibumas on, jälle uut ebakindlust ja rahaliidus uut reaalsust.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Euroopa Keskpank
- Euroopa Komisjon
Hetkel kuum