6000 inimest said kaela võõra võla

Artikkel

- Uudised
- Mari Mets
- 11. mai 2015 kell 13:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
6000 inimest said kaela võõra võla
Tänavu 1. jaanuaril loodud Lääne-Saare vald moodustus kolmest vallast, milles omakorda 111 küla, kes nüüd kõik maksavad ühe valla võlga.Foto: Raul Vinni/Saarte Hääl
Saaremaa väikevalla Lümanda kohtusaaga PRIAga lüpsab äsja ühinenud Lääne-Saare valla rahakotti, nii et üle 6000 inimese sai enda kaela võõra võla, mille nad valdade ühinemisega pärisid.
Lümanda valla ja PRIA vaheline kohtusaaga Saaremaal asuva Atla sadama renoveerimiseks antud ja hiljem tagasi küsitud toetuse pärast hoiab pingul 1. jaanuarist ühinenud uue Lääne-Saare valla rahakotti, kellele võlg ühinemisega üle kandus.
Korraga käib kolm kohtuvaidlust, kord jääb peale PRIA, kord Lümanda, kes nüüd vaidleb juba Lääne-Saare valla koosseisus uue nime all. Ühtegi kehtivat kohtulahendit veel pole, osapooled kaebavad otsused pidevalt edasi, praegu on vaidlused Tartu ringkonnakohtu menetluses.
Kahes vaidluses pole juba ligi aasta jagu arenguid toimunud, kuid kõige suuremat summat puudutavas jäi veebruaris halduskohtus õigus vallale. PRIA kaebas otsuse kohe edasi ringkonnakohtusse. Kui Lääne-Saare peaks kogu vägikaikaveo kohtus kaotama, langeb Lümanda ligi 144 000eurone võlakoorem ja kohtukulud ka endiste Kaarma ja Kärla valla kaela.
Vasakul on näha vaidlusaluste kuludega tehtud Atla sadama slipp paatide vette laskmiseks, paremal samuti vaidlusi tekitanud lainemurdja.Foto: Mart Maastik
Lääne-Saare vald
Loodi tänavu 1. jaanuaril Saaremaal Lümanda, Kärla ja Kaarma valla ühinemisel, uue valla koosseisu kuuluvad ka Abruka, Kesselaid jt väikesaared.
Vallas on üle 7200 elaniku, mis teeb sellest elanike arvult Kuressaare järel Saaremaa suuruselt teise omavalitsuse.
2015. aasta eelarve on 7,26 miljonit eurot, valda juhib endine Kaarma vallavanem, Reformierakonda kuuluv Andres Tinno.
Ühinemiseks sai vald riigilt ka 536 750 eurot ühinemistoetust.
Mõrvarlikud intressid ja toppav kohtuprotsess
Praeguseks on Lümanda pangalaenude abil võlanõuded PRIA-le ära tasunud, sest Lümanda viimase vallavanema Jaanika Tiitsoni sõnul on odavam maksta intresse pangale kui PRIA-le. Kui seni on maksnud vald PRIA-le tasutud nõuete kogusummast intresse keskmiselt 18%, siis Lääne-Saare vallavanema Andres Tinno sõnul on panga intressimäär vaid 2% aastas. Lümanda võetud pangalaene tasubki nüüd edasi juba Lääne-Saare.
Esmalt maksis Lümanda PRIA-le tagasi 54 000 eurot, millest tagasinõue ise oli pea 40 000 eurot, ülejäänud ehk 26% tagasi makstud summast moodustasid intressid. Teine tagasinõue oli juba suurem, pea 78 000, kuid koos kiiresti kuhjuvate intressidega tasus vald 90 000 eurot ehk 13% sellest summast moodustusid intressid, mis kasvasid tempoga umbes 3000 eurot kuus.
Kuigi PRIA-le on võlg intresside paisumise vältimiseks tasutud, on Lümanda endiselt seisukohal, et nemad pole seadust rikkunud ning PRIA tagasinõude vaidlustus on jätkuvalt kohtu menetluses.
Seega on 144 000 eurot valla raha hetkel kohtus n-ö kinni, samal ajal, kui jaanuaris sündinud Lääne-Saare valla ühinemislepingus on välja toodud pikk nimekiri vajalikest investeeringutest nii Lümanda, Kaarma kui Kärla valla territooriumitel.
Varem kohtus Lümandat esindanud ja nüüd Lääne-Saare valda esindav advokaat Indrek Kukk esitas kohtusse ka taotluse menetluse kiirendamiseks, kuid see lükati tagasi, sest kohtu töökoormus on lihtsalt liiga suur ja protsessi pole võimalik kiirendada.
Lümanda viimane vallavanem Jaanika Tiitson pingutas, et vald saaks 1. jaanuaril liituda ilma PRIA võlata, odavam on maksta seda pangale. Foto: Sander Ilvest/Delfi/Eesti Ajalehed
Võõras laen 6000 inimesele
Nüüd langeb ühe valla võetud laenu tagasi maksmine kümme korda suurema arvu inimeste kaela, kes Lääne-Saare vallas makse maksavad.
860 elanikuga Lümanda viimasest 2014. aasta eelarvest moodustas nõue ligi viiendiku ehk ühe elaniku kohta 170 eurot võlga. Nüüdse pisut enam kui 7200 elanikuga Lääne-Saare valla eelarvest aga viiekümnendiku, mis teeb iga elaniku kohta umbes 20 eurot. Ühe lümandalase kohta vähenes tänu valdade ühinemisele võlakoormus seega 150 euro võrra ehk pea 90%.
Samas on PRIA-le makstud summa, mida vald kohtus tagasi nõuab, Tinno sõnul kolmandik valla aastasest investeeringute mahust. Kui raha saadaks tagasi, võiks esimese asjana renoveerida Lümanda keskusehoone.
„Me maksime PRIA-le kõik võimalikult kiiresti ära n-ö finantsriskide maandamiseks, sest intressisummad kasvasid üüratult kiiresti. Kui PRIA nüüd ikkagi kaotama peaks, siis peavad nemad omakorda meile seadusega määratud viiviseid ja intresse maksma, mis on küll kordades vähem, kui meie neile pidime maksma,“ rääkis Tiitson.
Kõik ühinenud väikevallad olid probleemist teadlikud ja nõus laenu maksma, kinnitab praegune Lääne-Saare vallavanem ja endine Kaarma vallavanem Andres Tinno.Foto: Tõnu Veldre/Saarte Hääl
Võlg keerab euroraha kraanid kinni
Sügisel kirjutas Saarte Hääl, et kolme Saaremaa valla juhid leppisid juba ühinemise eel kokku, et kaotuste korral kohtus jäävad investeeringud tegemata esmajärjekorras Lümandas, kelle kanda võlg algselt oli, mitte Kaarmas või Kärlas.
Tiitson ütleb, et tema sellist kokkulepet ei mäleta ning uut ühinenud valda vaadatakse nüüd ikka ühtse tervikuna.
Uue valla juht Tinno aga ütleb, et ühinemislepingusse seda välja ei kirjutatud, küsimus on lihtsalt prioriteetide seadmises.
„Ma arvan, et inimesi ei pea selle tagasinõude eest karistama, vald on ikkagi täna üks. Kõik vajalikud investeeringud tehakse lõpuks ära, küsimus on, millal. Teiste valdade juhid olid sellest probleemist läbirääkimiste käigus teadlikud, see ei tulnud üllatusena ja andsime nõusoleku seda laenu tasuda,“ sõnas ta.
Niikaua, kui Lümandal oli veel PRIA ees võlg, ei saanud vald taotleda ühtegi eurotoetust ka näiteks EASist või KIKist, sest Euroopa Liidu toetuste vahendajad toimivad üheselt – kui taotleja on võlgu ühele, ei saa toetust ka teistelt.
„Kui võlga üleval pole ja lihtsalt vaidlused käivad, siis saab ikka taotleda toetusi. Nii jäik see kord pole. Teeme seda igapäevaselt, taotleme ka praegugi,“ lausus Tinno.
PRIA mitmete kohtusse esitatud süüdistuste seas on vald rikkunud riigihankeseadust, paisutanud aruannetes ehituskulusid üle ning vallal puudus ehitusel korralik omanikujärelvalve.
Vald omakorda osutab PRIA protseduurilistele puudustele nagu toetuse tagasi küsimine pärast selleks ette nähtud tähtaega, olukorda uurima määratud PRIA eksperdi vähene pädevus ning ühtlasi eitab vald riigihankeseaduse rikkumist.
Sanktsioon või karistus?
Lümanda on kogu kohtuprotsessi jooksul olnud seisukohal, et Atla sadam on valmis ehitatud ning seega on täidetud Euroopa Kalandusfondi meetme – millest PRIA kaudu toetusraha saadi – seatud eesmärk.
PRIA aga leiab, et kui sadam on saanud valmis ebaseadusliku tegevuse tulemusena, siis on õigustatud taotleja suhtes sanktsioonide rakendamine. Seejuures oli Atla sadama juhtum esimene, kus PRIA riigihankeseaduse rikkumise tõttu sanktsioone rakendas ehk mõlema vaidlusaluse töödeetapi jaoks määratud toetusest 25% tagasi küsis.
Lümanda ning ka Tartu halduskohus on seisukohal, et lisaks esimesele tagasinõudele veel teistkordselt toetusest neljandiku tagasi küsimine on juba karistusliku iseloomuga. Halduskohti sellise otsuse kaebas PRIA aga edasi ringkonnakohtusse, millal kohus juhtumit edasi arutab, pole teada.
Hädavajalikust toetusest sai raske võlakoorem
Lümanda vald taotles PRIA-lt Euroopa Kalandusfondi kalanduspiirkondade säästva arengu meetmest toetust Atla sadama rekonstrueerimiseks. Kolme töödeetapi jaoks taotles vald eraldi summasid ja PRIA need ka määras:
- esimene etapp - 191 735 eurot (kalakai ja slipp);
- teine etapp - 191 662,9 eurot (lainemurdja);
- kolmas etapp - 62 774,7 eurot (sadamahoone).
04.01.2011 määras PRIA Lümanda vallale 159 779,12 euro suuruse toetuse Atla sadama esimese etapi ehk kalakai ja paatide vette laskmiseks mõeldud kaldtee (slipi) ehitamise ja projekteerimise kulude hüvitamiseks. Toetus maksti vallale välja.
01.07.2011 määras PRIA Atla sadama rekonstrueerimise teise etapi ehk lainemurdja ehitamise kulude hüvitamiseks Lümandale 159 719,04 eurot toetust.
24.04.2013 PRIA otsuse kohaselt ei ole Lümanda vallavalitsuse tehtud ehituse esimese etapi kulud sadama ehitamiseks 31 854, 93 euro ulatuses abikõlblikud, sest kulud ei ole tehtud tegelikult ehitatud mahtude osas ja mõistliku hinnaga ning nõudis summat tagasi. Lümanda esitas selle peale kohtusse vaide, kuid 23.04.2014 jättis halduskohus selle rahuldamata, asja arutab edasi ringkonnakohus.
05.09.2013 otsustas PRIA maksta Lümandale välja taotluse alusel teise etapi toetuse summas 16 439,90 eurot ning jätta osaliselt toetus välja maksmata summas 9201,04 eurot, sest oli PRIA otsuse kohaselt mitteabikõlbulik. Lümanda esitas selle peale kohtusse vaide, kuid 23.04.2014 jättis halduskohus selle rahuldamata, asja arutab edasi ringkonnakohus.
09.06.2014 nõudis PRIA Lümandalt tagasi lisaks eelnevale kummagi etapi jaoks määratud summast veel 25% ehk 39 944,78 eurot esimese etapi eest ja 37 629 eurot teise etapi eest, kokku 77 574,28 eurot. Lümanda esitas selle peale kohtusse vaide ning 10.02.2015 halduskohus rahuldas selle. PRIA kaebas otsuse edasi, asja arutab edasi ringkonnakohus.
Kolmanda etapi ehituskulude eest ehk sadamahoone, navigatsioonimärkide, tee-ehituse, elektri- ja veevarustuse rajamise eest jättis PRIA välja maksmata 1197 eurot enda hinnangul mitteabikõlblikku kulu ning sellega vald nõustus.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Ehitus
- Kohus
Hetkel kuum