Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Enamik maailmast on Venemaa ja Putini vastu

Vladimir PutinFoto: epa

Väljaspool Venemaa piire ei näe pea ükski teine riik meie idanaabrit ega selle presidenti Vladimir Putinit heas valguses, selgub hiljutisest USA mõttekoja Pew Research Centeri uuringust.

Pew Research Center analüüsis 40 riiki ning küsitles 45 435 inimest ning pani saadud tulemuste põhjal kokku üsna toeka uuringu.

Mõttekoja koduleheküljel asuvatelt tabelitelt ja graafikutelt on näha, et suhtumine Venemaasse on valdavalt negatiivne. Kõige suurema halvakspanuga suhtuvad Venemaasse Poola ja Jordaania, kus Venemaasse suhtus negatiivselt 80 protsenti küsitletutest. Jordaania elanike negatiivse suhtumise põhjuseks on tõenäoliselt see, et Venemaa toetab Süüria presidendi Bashar al-Assadi režiimi. Samuti suhtuvad Venemaasse negatiivselt Iisrael, Jaapan, Saksamaa ja Prantsusmaa. Venemaasse suhtub halvasti 72 protsenti ukrainlastest.

Kõige sallivam oli meie idanaabri suhtes aga Vietnam, kus vaid kümme protsenti vastanutest suhtus Venemaasse negatiivselt, 75 protsenti aga positiivselt. Peale eelneva oli analüüsitud riikide seas veel kaks riiki, kus üle poole elanikkonnast suhtub Venemaasse soosivalt, nendeks on Ghana (56%) ja Hiina (51%).

Omajagu oli ka neid riike, kes ei arvanud Venemaast üldse midagi. Nendeks olid näiteks Etioopia, Pakistan, India, Burkina Faso, Tansaania, Senegal, Argentina ja Peruu.

USAt pooldatakse rohkem kui Venemaad

Uuringust selgub, et Venemaasse suhtuvad inimesed kõikjal maailmas kehvemini kui Ameerika Ühendriikidesse.

Lisaks selgub, et nii venelased kui ka ameeriklased suhtuvad teineteisesse üha halvemini. Kui 2010. aastal suhtus Venemaasse soosivalt 57 protsenti küsitletutest, siis praegu on see näitaja langenud 22 protsendini.

Sarnane tendents on näha ka Venemaa-Saksamaa suhetes. Sakslased hakkasid Venemaasse halvakspanuga suhtuma juba enne eelmisel aastal alanud Ukraina konflikti. Kui 2010. aastal oli Venemaa heas kirjas 50 protsendi sakslaste jaoks, siis nüüd on see langenud 27 protsendini. Tõsi, võrreldes eelmise aastaga, mil näitaja oli kõigest 19 protsenti, on poolehoid kasvanud.

Venelaste puhul on suhtumise muutumine Saksamaasse eriti märgatav. Kui 2011. aastal nägi suisa 78 protsenti venelastest Saksamaad positiivses valguses, siis selleks aastaks oli näitaja langenud 35 protsendini.

Seevastu on lähenemas teineteisele Hiina ja Venemaa. 79 protsenti hiinlastest pooldab Venemaad, 51 protsenti venelastest aga Hiinat.

Putini kuvand veelgi halvem

Kui Venemaasse suhtutakse maailmas niigi kehvasti, siis veel hullemad on lood president Vladimir Putini kuvandiga.

Pew Reasearch Centeri raportist selgub, et Vietnam ja Hiina on ainsad riigid, kus üle poole elanikkonnast leiab, et Vladimir Putin ajab maailma poliitikas õiget asja. Kui Venemaa välja jätta, siis 39 analüüsitud riigist oli Putini suhtes mediaantoetus 24 protsenti. Samal ajal toetab Venemaal Putinit 88 protsenti venelastest.

Putini suurimad kriitikud on Hispaania (92%), Poola (87%), Prantsusmaa (85%) ja Ukraina (84%) elanikud.

Putini kuvand ei kannata kriitikat võrreldes USA presidendi Barack Obama omaga. Kaks kolmandikku eurooplastest usub, et Obama viis globaalset poliitikat ajada on õige. Putini suhtes arvab nii üksnes 15 protsenti eurooplastest.

Ka Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika puhul on näha, et Obama kuvand on positiivsem kui Putini oma. Üksnes Lähis-Idas võib täheldada, et Obama ja Putini toetusprotsent on peaaegu sama. Ja sedagi mitte seetõttu, et Putini toetusprotsent on kõrge (vaid 25 protsenti), vaid seetõttu, et Obama toetus on üsna madal (36 protsenti). Ameeriklastest toetab Putinit tema tegemistes üksnes 11 protsenti.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.