Sester võttis Kreeka pärast vastu turmtule

Artikkel

- Uudised
- Äripäev
- 18. august 2015 kell 14:22
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sester võttis Kreeka pärast vastu turmtule
Sven Sester täna riigikogus Kreeka kolmanda abipaketi arutelul.Foto: Andras Kralla
„Kui riik vajab finantstuge, siis tuleb teda aidata,“ ütles rahandusminister Sven Sester täna riigikogu ees, vastates enne Kreekale kolmanda abipaketi andmise hääletust saadikute küsimustele.
Kreeka abipaketi suurus on 85,5 miljardit eurot, Kreekale antavate laenude keskmine maksimaalne pikkus on 32,5 aastat, ja intressiks kujuneb Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) võlakirjade intress, millele lisanduvad marginaal ja teenustasud.
Lisaks laenule eeldatakse Kreekalt, et riigi kolme aasta primaarülejääk moodustab 2 miljardit eurot ja riigivarasid õnnestub erastada 6,2 miljardi ulatuses.
Täna kogunes riigikogu erakorraliselt hääletama Kreeka kolmanda abipaketi heakskiitmist ning hääletusele eelnes Sesteri ettekanne ja saadikute küsimustele vastamine.
Juba enne istungit ütles Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson, et nende saadikud ei toeta Kreekale kolmanda abipaketi andmist. Simsoni sõnul julgustaks abi andmine Kreekat senist rada jätkama.
Sester rõhutas riigikogu kõnepuldist, et Eesti ei ole nõus Kreeka võla mahakirjutamisega. Ta ütles, et hääletamisele pandud memorandum ei too Eestile uusi kohustusi ning seab ka Kreekale karmid tingimused. Oma ettekandes vastas Sester ise paarile küsimusele, mis viimasel ajal kõlanud:
Kas Kreeka saab oma võlakoormaga hakkama? - Jah, koorem on suur, aga laen soodne.
Kas laen tähendab Eestile uusi kohustusi? - Ei, oleme oma kohustused võtnud 2012. aastal ESMi asutamislepinguga nõustudes ning kolmanda abipaketi raha tuleb stabiilsusmehhanismist, kus Eesti osalus on 1,302 miljardit eurot.
Saadikud armu ei andnud
Sesteri ettekandele järgnes peamiselt opositsioonisaadikute tulistatud küsimustevoor, kus rahandusministril tuli kaitsta valitsuse ja Euroopa institutsioonide seisukohti. Mõned küsimused ilma Sesteri vastusteta:
Kas Kreeka suudab sellest SMS-laenu ringist välja murda või oleks targem minna tagasi oma drahmile ja teha läbi tervenemine? Mart Helme, EKRE
Mitu korda sa oleksid valmis andma laenu oma kasiinosõltlasest sõbrale, kes on sulle juba pikemat aega võlgu? Peeter Ernits, Keskerakond
Kas te oleksite nii kena ja selgitaksite, mida see populism tähendab, mida te sageli siin kasutate? Jüri Adams, Vabaerakond
Täna põhineb Kreekale abi andmine usul, et reformid viiakse läbi ja abi annab tulemust. Kui midagi juhtub ja reforme ei tule, siis milline on plaan B? Toomas Vitsut, Keskerakond.
Kas te suudate kinnitada, et Eesti inimene ei pea tulevikus hakkama maksma tänaseid Kreeka võlgu? Siret Kotka, Keskerakond
Kas te ei arva, et kui me seda abiprogrammi toetame, siis varsti läheb meil endal vaja sarnast abiprogrammi? Erki Savisaar, Keskerakond
Seletage, mil viisil Kreeka progressiivset tulumaksu peaks saavutama ja milleks on progressiivne tulumaks hea? Kadri Simson, Keskerakond
Kuivõrd kiirendab Kreeka kriis euro inflatsiooni ja mis võiks olla teie ettekujutus euro inflatsioonist lähima 5 aasta perspektiivis? Aadu Must, Keskerakond
Kreeka on Euroopa Liidu riikide hulgas kõige korrumpeerunum riik. Millel põhineb see optimism, et see korruptsioon seal lõpeb? Andres Herkel, Vabaerakond
Millel põhineb teie usk, et Kreeka ei pööra sisepoliitiliste muutuste najal neid reforme tagasi? Jaanus Karilaid, Keskerakond
Kui me vaatame Kreeka olukorda, kus võim vahetub nagu jumal juhatab, siis millel põhineb teie veendunud usk, et Kreeka täidab neid programme ja viib ellu reforme? Jaak Madison, EKRE
Kes Eesti esindajatest oli juures, kui lepiti kokku, et Kreeka vähendab kaitsekulusid? Minu hinnangul tekitab see Kreekas olukorra riigipöördeks või minekuks Vene mõjusfääri? Mart Helme, EKRE
IMF on selgelt ja korduvalt öelnud, et Kreekat aitab ainult võla osaline mahakandmine. Miks te vähendate IMFi ekspertide hinnangu olulisust? Martin Helme, EKRE
Kas te võtate ka isikliku vastutuse, kui ka see pakett põhja lendab? Uno Kaskpeit, EKRE
Millal saabub see murdepunkt, kui me hakkame arutama võlgade korstnassekirjutamist? Peeter Ernits, Keskerakond
Meil ei ole mingit kohustust hüpata üle oma varju ja maksta kinni kreeklaste pidutsemist. Erki Savisaar, Keskerakond
Pakett sai vajalikud hääled
„Kui see saal täna hääletab abiprogrammile vastu, kas tõesti see mõjutab lõplikku otsust?“ küsis keskerakondlane Mihhail Salnuhhin. „Või on nii, et kuidas me siin ka ei hääletaks, nagunii see abipakett Kreekale läheb?“
„20. augustil on Kreekal vaja teha järgmine laenumakse,“ vastas Sester. „Kui mingi liikmesriik vetostab selle ja ütleb, et ta ei ole nõus, siis see protsess jääb seisma ja tuleb erakorraline ostsutuskoht.“
Kolme ja poole tunnise arutelu järel hääletas riigikogu Kreeka kolmanda abipaketi üle: kohal olnud 93 saadikust oli Kreekale rahaabi andmise poolt 50, vastu 37 saadikut, erapooletuid ei olnud ning hääletamata jättis 6 saadikut (Aivar Kokk, Kalle Muuli, Helir-Valdor Seeder, Imre Sooäär, Märt Sults ja Aivar Sõerd).
Istungilt puudus 8 riigikogu liiget (Dmitri Dmitrijev, Valeri Korb, Eerik-Niiles Kross, Kalle Laanet, Heimar Lenk, Ain Lutsepp, Valdo Randpere ja Viktor Vassiljev).
Ateena peab tegema 20. augustiks Euroopa Keskpangale 3,4 miljardi euro suuruse laenu tagasimakse. Kolmanda abipaketi esimene väljamakse on 26 miljardit eurot ja edasised maksed sõltuvad Kreeka kokkulepetest kinnipidamisest.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum