Halb uudis Eesti majanduskasvule

Artikkel

- Uudised
- Marta Jaakson
- 1. september 2015 kell 7:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Halb uudis Eesti majanduskasvule
Keemiatööstuses vähenes juulis tootmine 5 protsenti. Pildil Molycorp Silmeti tehas.Foto: Erik Prozes
Tööstustoodangu vähenemine on Eesti majanduskasvu väljavaateid silmas pidades kahtlemata halb uudis, ütles SEB analüütik Mihkel Nestor, kelle sõnul on oodata majandusprognoosi kärpimist, kui välisnõudlus teisel poolaastal ei hoogustu ja tööstust langusest välja ei vea.
"Osa majandusprognoose eeldab välisnõudluse teatavat hoogustumist aasta teises pooles. Kui need ootused ei realiseeru, on oodata korrektsioone ka prognoosides," kommenteeris Nestor statistikaameti eile avaldatud numbreid tööstustoodangu languse kohta.
Statistikaamet teatas, et jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2015. aasta juulis eelmise aasta juuliga võrreldes püsivhindades 9 protsenti. Samal ajal tootsid tööstusettevõtted 2015. aasta juulis 6 protsenti vähem toodangut kui eelmise aasta juulis. Toodangu mahu vähenemist põhjustas eelkõige langus elektroonikaseadmete, keemiatoodete ja ehitusmaterjali tootmises.
Eesti Keemiatööstuste Liidu tegevjuhi Hallar Meybaumi sõnul võib keemiatööstuste toodangumahu vähenemisel olla mitu põhjust. Näiteks vähenes tema sõnul märgatavalt nõudluse languse tõttu õli tootmine. Kohtla-Järvel suleti keemiatehas Nitrofert. Juunis süttis põlema Molycorp Silmeti tehas. VKG sulges kaks põlevkiviõlitehast ning koondas inimesed.
Muu hulgas mõjutab Meybaumi sõnul keemiatööstusi olukord Venemaal. Muist keemiaettevõtete Venemaal asuvaid tehaseid on tema sõnul juba suletud. “Julgen arvata, et lähiajal paranemist ei ole ette näha, sel aastal ehk musta stsenaarium ka ei tule,” lootis Meybaum.
Ehitusmaterjalide tootja Aeroc Jämerä ASi müügidirektori Margus Oja sõnul ehitusmaterjalide tootjad tootmist vähenda ei plaani. Küll nentis ta, et tootmismaht võib olla kahanenud riigihangete vähenemise tõttu.
Toodangu vähenemine on halb uudisMihkel Nestor, SEB majandusanalüütik
Tööstustoodangu vähenemine on Eesti majanduskasvu väljavaateid silmas pidades kahtlemata halb uudis. Toodangu langust on mõjutanud odava importelektri tõttu kahanenud energiatootmine, majandusraskused tähtsates ekspordi sihtriikides, kuid ka 2014. aasta suve ja sügise väga suur tootmismaht elektroonikas, mis aasta võrdluses tegevusalade keskmist allapoole veab.
Osa majandusprognoose eeldab välisnõudluse teatavat hoogustumist aasta teises pooles. Kui need ootused ei realiseeru, on oodata korrektsioone ka prognoosides. Samas ei saa öelda, et muutused Eesti majanduses oleksid üheselt negatiivsed. Eesti tööstuse tuumiksektorid – puidutööstus, mööblitööstus, metallitööstus – on läbi aasta näidanud tugevat kasvu.
Jaemüügi hea kasvutempo on ületanud ootusi ja kestnud pikemalt, kui aasta alguses oleks võinud arvata. Palgad endiselt kasvavad ja hinnad on poodides soodsad, odav elekter ja kütus suurendavad tarbimisvõimalusi veelgi.
Tugev konkurents viib hinna alla
Elektroonikaseadmete tootmise 12% languse põhjuseks oli statistikaameti andmeil eelmise aasta juuli kõrge võrdlusbaas. Elektroonikatööstuse Enics Eesti ASi tegevjuht Jaanus Aal märkis, et Enics tootmismahu vähenemise üle kurta ei saa, pigem vastupidi – maht kasvab. Küll aga märkis Aal, et kui sektorit üldisemalt hinnata, siis on tööd palju ning hinnasurve tugev. “Konkurents surub hinda alla. Meie rahvusvahelised suured kliendid ütlevad, et kui eelmisel aastal olid läbirääkimised keerulised, siis see aasta tulevad veel oluliselt keerulisemad tootja jaoks,” nentis Aal.
Üle poole töötleva tööstuse tööstusharudest ei saavutanud juulis eelmise aasta mahtu. Kuigi mõningates suurema osatähtsusega tööstusharudes, nagu näiteks puit- ja metalltoodete ning elektriseadmete tootmine, toodang suurenes, ei korvanud see teiste tööstusharude tootmise vähenemist.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina kommenteeris, et töötleva tööstuse tootjahinnad on languses olnud juba alates eelmise aasta märtsist ning sel aastal on langus süvenenud. Ta nentis, et nõrga välisnõudluse tõttu ja osaliselt alanenud ekspordihindade mõjul on vähenenud ka töötleva tööstuse ekspordikäive. Juulis vähenes see Mertsina andmeil 10 protsenti ning selle aasta seitsme kuu jooksul on töötleva tööstuse ekspordikäive kasvanud vaid protsendi võrra.
Välisturule müüdi juulis 68% kogu töötleva tööstuse toodangust. Statistikaameti korrigeerimata andmetel vähenes 2014. aasta juuliga võrreldes toodangu müük ekspordiks 10 protsenti ja müük kodumaisele turule 4 protsenti. Hooajaliselt korrigeeritud andmetel toodeti 2015. aasta juulis nii tööstuses kokku kui ka töötlevas tööstuses 1 protsenti vähem toodangut kui juunis.
Kogu tööstussektori pilti halvendas Mertsina sõnul energeetika ja mäetööstuse tootmismahu tugev vähenemine. Nimelt vähenes elektritootmine juulis 38%. Toodangu vähenemise taga on Mertsina sõnul ühest küljest hüdroenergia küllus Põhjamaades, samas ka piisav ülekandevõimsus Eesti ja Soome vahel ehk odavama elektri import Soomest.
Tööstuse langus kaubandust ei mõjuta
“Tööstustoodangu lühiajalised kõikumised ei ole jaekaubandust mõjutanud,” leiab Tallinna Kaubamaja tegevdirektor Erkki Laugus. Tema sõnul on ohuks pigem pikema aja jooksul toimuvad kõikumised tööstustoodangu mahus ja sellest tulenevalt ka tööhõives.
Statistikaameti teatel suurenes kaupade jaemüük juulis 9%. Jaekaubandusette võtete kaupade jaemüük oli juulis 480 miljonit eurot, seega jäi kauplustesse 365 eurot elaniku kohta. Müük suurenes kõigil tegevusaladel, kõige rohkem müügis posti või interneti teel (55%). Tööstuskaupade kaupluste jaemüük suurenes 2014. aasta juuliga võrreldes 23%.
Laugus märkis, et Kaubamaja müügitulu suurenes juulis kõigis suuremates kaubagruppides. Kasvu põhjuseks peab Laugus juulikuu allahindlusi.
Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina hinnangul viitab kiire jaemüügi kasv jätkuvalt tugevale eratarbimisele, mida hoiab üleval tänavune kiire netopalga reaalkasv. Ta selgitas, et koos tööstusettevõtete käibe vähenemisega on tööjõukulude osakaal nende müügitulus kasvanud, mis omakorda on vähendanud kasumlikkust. See vähendab aga ettevõtete võimalusi investeerimiseks. Tööjõu nappuse tõttu ennustab Mertsina, et ka järgmisel aastal jääb tugev palgakasv püsima. Kui aga hinnad peaksid tasapisi ülepoole liikuma, vähendab see reaalpalga kasvu, mis omakorda võib seada piirid tarbimise kasvule.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum