Proua Timtšenko: suur raha on raske koorem

Artikkel

- Uudised
- Äripäev
- 13. oktoober 2015 kell 9:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Proua Timtšenko: suur raha on raske koorem
Jelena TimtšenkoFoto: youtube
Sanktsioonid Venemaa suurärimehe Gennadi Timtšenko vastu on avaldanud mõju nii tema ärile kui ka pere reisimisvõimalustele, kuid „ei ole halba ilma heata“, rääkis tema abikaasa Jelena Timtšenko intervjuus ajakirjale Ogonjok.
„Sanktsioonid avaldasid mõju ärile, muutsid keerulisemaks mingid finantstehingud. Isegi need, mis pole äriga seotud: rikošetina on see mõjutanud näiteks meie heategevusfonde. Sanktsioonid mõjutavad ka meie ühisreise mehega,“ rääkis proua Timtšenko.
Viimati nimetatud asjaolu sai ka põhjuseks, miks paljud nende Euroopa tuttavad on hakanud Venemaad avastama. „Pole halba ilma heata: nüüd sõidavad nad siia, meie juurde. Ja meie näitame neile oma maad – Peterburi, provintsid, Valamo, käime teatris. Kõik, kes pole sellist Venemaad näinud, on vaimustuses sellest, mis nende ees avaneb. Nad näevad, et meie maa pole mitte ainult ballett ja klassikaline muusika,“ pajatas proua Timtšenko. „Me ise oleme hakanud palju oma kodumaal reisima. Oleme olnud Mägi-Altais, Baikalil, seigelnud Volgal, mina armusin ära Kostromasse ja Pljossi.“
Vene miljardär, endine Nõukogude Liidu väliskaubandusministeeriumi ametnik, Venemaa presidendi Vladimir Putini lähikondne.
Rajas 2000. aastal koos rootslasest äripartneri Torbjörn Törnqvistiga toormega kaupleva firma Gunvor, mis on kasvanud üheks maailma suuremaks naftakauplejaks. Firma peakorter asub Genfis. Gunvori logistikat korraldab Tallinnas tegutsev Tarcona, kes on tuntud Eesti ühe kõrgema palga maksjana.
Gunvori suurem areng algas aastal 2003, kui Jukose suuromanik Mihhail Hodorkovski arreteeriti ja tema firma järk-järgult hävitati. Gunvor sai enda kätte enamiku Jukose naftavoogudest.
Bloombergi miljardäride indeksi järgi on Timtšenko varanduse suurus 8,4 miljardit dollarit.
USA kehtestas 2014. aasta kevadel Timtšenko vastu sanktsioonid lähedaste sidemete tõttu Putiniga, kellel USA valitsus arvab olevat Gunvoris varjatud osaluse. Pärast sanktsioonide kehtestamist müüs Timtšenko oma 43% osaluse Gunvoris Törnqvistile.
USA justiitsministeerium uurib seoses rahapesukahtlusega Timtšenkot ja Gunvorit – ettevõte olevat ostnud naftat Rosneftilt kahtlase hinnaga ja sai seda edasi müües tulu.
Timtšenko varasid haldab investeerimisfirma Volga Grupp.
Laste otsus oli naasta Venemaale
Abielupaar Timtšenko tuli Šveitsist Venemaale tagasi juba aastaid enne sanktsioonide kehtestamist. „Tegelikult me tulime ammu enne seda. Oma kuus või seitse aastat tagasi,“ meenutas Jelena Timtšenko. Ümberkolimise põhjus oli nende laste otsus minna pärast õpingute lõppu elama ja töötama Venemaale. „Vanem tütar spetsialiseerus Oxfordis inglise kirjandusele ja noorem lõpetas kiitusega Edinburghi ülikooli filosoofia ja prantsuse keele alal. Mis puutub mu mehesse, siis suure osa ajast veetis ta nagunii siin – äriasjad. Baas oli meil seal, kuni poeg seal koolis käis,“ rääkis proua.
Praegu õpib poeg rahvusvahelisi suhteid, kuid millises kõrgkoolis, selle jättis proua Timtšenko täpsustamata. Kas poeg ka pereäris jätkab, pole veel selge. „Me ei suru talle oma tulevikunägemust peale. Ütleme: tegele sellega, mis sulle huvi pakub. Võimalik, et see on äri, sest ta on sel alal võimekas,“ rääkis Jelena Timtšenko.
Ärimehe kaasa tunnistas ka, et pärast sanktsioonide alla sattumist 2014. aasta kevadel on tema mees hakanud rohkem töötama kui enne. „Eelkõige on see seotud äriga. Lisaks sellele on tal kasvanud koormus Vene-Hiina ärinõukogus.“ Muid suuremaid muutusi nende ellu sanktsioonid toonud ei ole: „Me ju alustasime kunagi Piiteris kommunaalkorteris, mis on üldse eriline elukeskkond. Nii et meid ei saa raskustega hirmutada.“
Kooselu algus lutikate ja boršilõhnaga
Gennadiga tutvus Jelena „kuskil 40 aastat tagasi“. Mõlemad õppisid tehnikaülikoolis, kuid erinevatel kursustel. “Tutvusime tudengitena ja kolme aasta pärast abiellusime,“ meenutas Jelena. Kooselu alustasid nad Leningradi ühiskorteris. „Lutikad, boršilõhn köögis. Väike tuba. Mäletan, et kui me tõime vanema tütre sünnitusmajast, siis ta magas meil kohvris. Nii elasime ja töötasimegi, mees alustas tehases meistrina. Kaks väikest last, kauplusejärjekorrad, kõik nagu teistelgi,“ jutustas proua Timtšenko. Muutused tulid 1990ndate aastatega, kui Gennadi alustas äriga. „Siis võisime endale juba lubada autot, reise, maja.“
Vastates küsimusele, mis on suure raha teenimise mõte, vastas Jelena Timtšenko, et tema jaoks lõpeb „raha eelis teatud summa juures. Jah, on liikumisvabadus, hea meditsiiniteenindus, autode ostmise võimalus, laste haridus, aga pärast mingit numbrit saab raha raskeks koormaks, suureks vastutuseks“.
Tema sõnul ei ole raha talle ega tema mehele eraldi eesmärk. „Mäletan, kuidas on raha teenida – see ei ole kerge. Aga me suhtume rahasse filosoofiliselt. Hästi rahulikult,“ rääkis proua Timtšenko Ogonjoki lugejatele.
Heategevusprojektid, millega Timtšenkod tegelevad, on „suunatud inimeste suhtumise muutumisele oma kodukanti, toetades nende initsiatiive ja vastutust enda ümber toimuva pärast“. Nii on tema fond käivitanud Karjalas Venemaa jaoks pilootprojekti, kus vanuritel diagnoositakse distantsilt kroonilisi mitteinfektsioonilisi haigusi.
Timtšenkote peres on fondis igaühel oma vastutusala, räägib Jelena: „Meie tütar Ksenjaga arendame kultuurisuunda ja vanema põlvkonna toetamise programme… Gennadi Nikolajevitšil on see muidugi sport - neid projekte jälgib ta pinevalt.“ Tema südameasjaks on laste hokitreenerite väljaõpetamine ja turniiride korraldamine. Fondil on veel üks eraldi suund – vanemateta laste toetamine.
Hetkel kuum