Uudised
Äripäev
21. oktoober 2015 kell 8:06

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

SEB: töötus tundub olevat saavutanud põhja

SEB panga peamaja Tallinnas.Foto: Erik Prozes

SEB Panga juhatuse esimees Allan Parik ütles SEB Eesti üksuste tulemust kommenteerides, et kolmandas kvartalis oli majanduselu mõõdukalt positiivne, samas taastumine on jätkuvalt habras.

SEB Eesti üksused lõpetasid kolmanda kvartali 17,4 miljoni euro suuruse kasumiga. 2014. aasta kolmanda kvartali lõpetas SEB 15,6 miljoni euro suuruse kasumiga.
SEB tegevustulud ulatusid kolmandas kvartalis 33,4 miljoni euroni (33,3 mln 2014. aasta kolmandas kvartalis) ning tegevuskulud 14,8 miljoni euroni (15,1 mln 2014. aasta kolmandas kvartalis).
Laenukahjumite eraldisi suurendas pank kolmandas kvartalis 1,2 miljoni euro ulatuses (2014. aasta samal perioodil suurendas pank 2,6 mln euro ulatuses eraldisi).

„Põhitrendides ei ole palju muutunud: sisetarbimine ja kaubandus kasvavad, samas kui eksport ja tööstustoodang on teinud viimastel kuudel vähikäiku,“ rääkis Parik. „Sisetarbimise kiire kasv teeb langevate ekspordinäitajate juures küll esmapilgul ettevaatlikuks, kuid kui vaadata palkadega toimunut, siis on kasv mõistetav. Sissetulekute kasvu on panustanud ka väiksemad tööjõumaksud ja suurenenud peretoetused. Majapidamiste suurenenud tarbimist õigustab fakt, et eestlaste hoiused kasvavad endiselt heas tempos, samas kui laenumahu tõus on mõõdukas.“

Eesti majanduse suhteline tugevus kindlust otsivas väliskeskkonnas ei ole SEB hinnangul jäänud tähelepanuta: tunda on välisinvestorite huvi kasvu Eestisse investeerimise vastu. Trendi kinnitavad mõned hiljutised suurinvesteeringud kinnisvara valdkonnas, kuid huvi Eesti kasvule panustada on laiem kui vaid kinnisvarasektoris. Stabiilse ja arenenud majandusega pakub Eesti endiselt huvitavaid ja potentsiaalselt tulutoovaid investeerimisvõimalusi, märkis Parik.

Järgneb SEB Panga juhatuse esimehe Allan Pariku kommentaar.

Eesti tuumiksektoritel läheb hästi. Sel aastal on stabiilset kasvu näidanud metalltoodete tootmine ning puidu- ja mööblitööstus. Tegemist on Eesti jaoks väga oluliste sektoritega, kus tegutseb suur osa inimestest ja ettevõtetest. Oleme Eesti puidu- ja mööblitööstuse arengutel silma peal hoidnud ja aidanud mitmetel selle ala ettevõtetel teha olulisi investeeringuid, mis sektori konkurentsivõimet kasvatavad. Tänu Eesti metsavarale ja kompetentsele tööjõule, on meil mida maailmale pakkuda.

Venemaa sanktsioonid on saanud uueks normaalsuseks. Eesti ettevõtjad on olukorraga tervikuna hästi kohanenud ning olnud edukad uute turgude ja partnerite leidmisel. Raskem on olukord jätkuvalt põllumajanduses, kus piimandussektoris avaldavad madalad hinnad tootjatele tugevat survet. Paremas olukorras on need, kes lisaks piimandusele tegelevad ka viljakasvatamisega. Selle aasta korralikud saagid on aidanud tasakaalustada jätkuvalt madalaid hindu piimandussektoris. Pangana oleme püüdnud raskustesse sattunud ettevõtjatele vastu tulla, sest usume, et põllumajandusel on Eestis pikaajaline perspektiiv.

Pikemas väljavaates on ettevõtlussektoris oodata aina suuremat efektiivsuse otsimist ja edasistkonsolideerumist. SEB uuring ettevõtete finantsjuhtide seas näitab kasvavat valmidust teha investeeringuid. Välisnõudluse paranedes on oodata ka nende teostumist. Investeeringute kasv võib omakorda mõjutada tööturgu, kus masintööjõud asendab aina enam inimest. Töötus tundub täna olevat saavutanud oma põhja.

Erakliendid tarbivad ja hoiustavad tasakaalukalt. Suurenenud sissetulekud ja toetused ning vähenenud tööjõumaksud on toetanud majapidamiste finantstugevust. Paranenud finantsseis ei puuduta ainult jõukamaid – säästud on võrdselt suurenenud kõigi hoiustajate seas. Eraisikute laenuportfell kasvas septembrikuu lõpu seisuga 4,2 protsenti võrreldes 2014. aasta sama perioodiga, samas kui hoiused on antud ajavahemikul kasvanud 6,6 protsenti. Suvi oli eluasemelaenu turul aktiivne – juulis väljastasid pangad kokku eluasemelaene 89 miljoni euro väärtuses, mis on selle aasta kõrgeim näitaja – tavapäraselt on kuine maht 80 miljoni ringis.

Elektrooniliste kanalite tähtsus ja populaarsus meie toodete ja teenuste kasutamisel kasvab stabiilselt. Internetipanga kõrval paistab silma ka kontaktikeskuse mahtude kasv, mis on aastaga suurenenud 10 protsenti.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.