Kuidas luua head kodulehte?

Artikkel

- Uudised
- Signe Sillasoo
- 20. november 2015 kell 6:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuidas luua head kodulehte?
Hea koduleht on ettevõtte esinduseks veebis.Foto: Julia-Maria Linna
Hea koduleht on ettevõtte äritegevuse pikendus – see on firma esindus või kauplus veebis, mis pakub külalistele vajalikku infot, soovi korral tooteid ja teenuseid ning kiiret ja mugavat klienditeenindust.
Mida kodulehel mõõta?
Mõõtmise võimalus ja võimekus on üks kõige tähtsamaid aspekte internetiturunduses.
Mõõdikud sõltuvad ettevõtte eesmärkidest.
Oluline on mõõta kodulehe külastajate arvu ja konversiooni (mitu protsenti külastajatest sooritab soovitud tegevuse - päring, ost, allalaadimine vms).
Samuti on võimalik näha seda, kuidas külastajad lehele jõudsid, kaua seal viibisid, kui suure summa eest ostsid jne.
Kodulehe efektiivsuse mõõtmisel on abiks näiteks tasuta tööriist Google Analytics, mis on kõigile vabalt kättesaadav.
Kodulehe tegemisel on kõige tähtsam lähtuda selle eesmärgist - miks lehte tehakse ja millist probleemi-ülesannet loodav veebileht lahendama peab, kirjutab 23. novembri Äripäev kuidas-rubriigis.
Iga ettevõtte puhul on eesmärk erinev. Mõned tahavad lihtsalt enda kontaktinfot kuskil kajastada, teiste jaoks on leht omaette turundus- ja müügikanal. Kõige lihtsamaks näiteks automatiseeritud müügikanalist on e-pood.
Eeltöö
Kindlasti on vaja läbi mõelda ka see, kes on veebilehe sihtrühm, milliseid funktsionaalsusi veebilehele soovitakse, milline on veebilehe rajamise eelarve, kes koostab veebilehe sisumaterjalid ning kui palju aega soovitakse või ollakse valmis hiljem pühendama veebilehe haldamisele.
Platvormid, millel kodulehte luua saab, on avatud (Wordpress, Drupal jne) ja suletud (Wix, Presego, Shopify jne) koodiga. Üldjuhul on avatud platvormid tasuta kasutatavad, suletud platvormi kasutamise eest küsitakse kuutasu. Veebilehe võib arendada ka puhtas HTMLis. Kõigega, välja arvatud viimane, saab inglise keelt mõistev inimene ise vajadusel hakkama, küsimus on ajas ja tulemustes.
Ülesehitus
Hea veebileht on läbimõeldud, selle omanik teab, kes on külastaja, mis infot ta otsib, mis infot soovitakse talle esitada, milline on lehe struktuur ja info paigutus. Kui esimese osaga saadakse ise hakkama - ettevõtte ja toodete tutvustus-, siis sellega, kuidas infot paigutada, jäädakse hätta või tehakse ärieesmärke mitte toetavad veebilehed.
Lihtne ja “puhas” leht paneb inimesi rohkem tegutsema. Ilus disain ja vilets sisu või vastupidi ei toimi. Leht peab töötama tervikuna.
Millal eelistada avatud ja millal suletud koodiga platvormi?
Platvormid, millele kodulehte luua saab, on avatud (Wordpress, Drupal jne) ja suletud (Wix, Presego,Shopify jne) koodiga.
Platvormid (nii avatud kui ka suletud koodiga) annavad ühe olulise lisaväärtuse tavalise HTMLi ees, milleks on CMS (sisuhaldussüsteem). Valmis sisuhaldussüsteemi kasutamisega saab raha kokku hoida, kuna olemasolev vundament võimaldab vajalikke funktsioone, mida ei ole vaja uuesti programmeerida.
Kõige standardsemad võimalused on: sisu uuendamine, teksti küljendamine, menüüde loomine-muutmine. Sisuhaldussüsteemid on tänapäeval lihtsad, nii et iga väikese muudatuse jaoks ei ole programmeerijat vaja.
Suletud koodiga süsteemid on tavaliselt odavamad arendada (tänapäeval enamasti drag and drop süsteem, millega igaüks saab ise sobivaid elemente kodulehele valida, neid sobivasse kohta paigutada, teksti lisada jne). Nende süsteemide äriline eesmärk on tellija endaga siduda ehk ainus võimalus saada oma kodulehele arendusi ja lisavõimalusi juurde on küsida neid süsteemi omaja käest.
Avatud koodiga keskkonna puhul saab soovi korral mõne teise teenusepakkuja juurde minna, see ei seo ettevõtet süsteemi omajaga.
Tellimine
Veebilehe valmistamine võtab selle tellimise puhul üldjuhul aega umbes kolm kuni kuus nädalat. Veebilehe valmistamise aeg sõltub nii veebilehelt oodatavast funktsionaalsusest kui ka sellest, kui kiiresti jõuab tellija kinnitada sobiva disainilahenduse ning esitada sisumaterjalid.
Veebilahendust saab teha erineva kvaliteedi ja tulemuslikkusega, millest sõltub ka hind. Koolipoisid teevad 500 euro eest, väikesed IT-firmad 1000-2000 euro eest, personaalse disainiga (mitte template-lahendus) lehtede maksumus algab 3000 eurost.
Sealt kõrgemasse hinnaklassi jäävad lehed, mille puhul ei tehta "nii nagu tellija ütles", vaid hakatakse kaasa mõtlema. Valdkonna spetsialistid annavad nõu, milline uus veebilahendus olla võiks. Ülemist hinnapiiri ei ole, maksumus sõltub tööst ja eesmärkidest. Kuigi Eestis on tehtud ka veebilehti, mis maksavad 100 000 eurot ja rohkemgi, on enamiku ettevõtete jaoks mõistlik eelarve 5000-15 000 euro vahel.
Kui veebilehe võimalustest on teadmisi vähe, tasub kõigepealt endale "odav ja lihtne" leht teha, millega esimesed kogemused kätte saada. Ambitsioonikal ettevõttel, mis soovib kasvada ka tulevikus, tasub veebileht teha koos oma valdkonna spetsialistidega, kui eesmärk on äri kasvatada, mitte sellega katsetada. Seega on oluline panna enda jaoks paika eelarve, millest tihti veebilehe lahendus eelkõige sõltub.
Igakuine haldus sõltub sellest, mis veebilehel toimub. Kui ei toimu midagi - pole vaja tooteid-teenuseid uuendada, pole sisuturundust jne -, pole vaja seda sisuliselt ka hallata, välja arvatud turvariskid. Kui veebileht on aga digiturunduse vundament, siis seal muutub pidevalt midagi - uus sisu, uued pildid, tekstid, testimised jne. Hinnad sõltuvad seega sellest, kui palju aega kulub.
Suuremad versiooniuuendused toimuvad erinevatel platvormidel erineva aja tagant. Teenuse pakkujaga tasuks see teema läbi arutada ja teha pikaajaliste kulude kalkulatsioon, näiteks hoolduskulud järgneva kolme aasta peale.
Teenusepakkuja peaks looma süsteemi, mille haldamisega saab tellija ise hakkama. Elementaarne on tulevikus lehte täiustada ja arendusi teha. Mida paremini õpitakse olemasolevat veebilehte kasutama, seda rohkem tekib ideid, kuidas leht veelgi paremaks teha ja seeläbi äritulemusi parandada.
Milline peaks olema hea kodulehe ülesehitus?
Mõtle läbi:
Kes on külastaja?
Millist infot külastaja otsib?
Millist infot soovite talle esitada?
Millist ettevõtte eesmärkidele vastavat tegevust võiks külastaja lehel teha?
Milline on lehe struktuur ja info paigutus?
Turvalisus
Mitte mingil juhul ei tohiks jätta veebitarkvara hooldust juhuse hooleks. Tihti ei taheta hooldusesse panustada, kuna see on lisakulu, samuti arvatakse, et ega minu kodulehega midagi ei juhtu. Pärast seda, kui leht on robotite poolt kräkitud ja raha parandamisele kulutatud, ei ole tavaliselt enam turvalisuse vajalikkust vaja selgitada - see on valus õppetund.
Väga tihti on kodulehe turvalisus puudulik selle loomisest peale. Kogenematu veebiarendaja ei pruugi sisuhaldustarkvara installeerimisel turvalisusele piisavalt tähelepanu pöörata või kasutab ta kergekäeliselt kolmanda osalise mooduleid, mis ei ole turvakontrolli läbinud või on ebastabiilses arendusfaasis (alfa, beeta).
Läbi peab mõtlema ka kasutajate õiguste piiramise. Iga kasutaja võiks ligi pääseda ainult temale vajalikele funktsioonidele ja lehekülgedele. Sagedane administraatorina sisse logimine suurendab riski, et kõrgema taseme parool satub valedesse kätesse.
Häkitud lehe remontimine on töö, mida tavaliselt garantii ei kata, ning võimalik andmete leke vms võib minna kokkuvõttes väga kalliks maksma. Enamiku suuremate sisuhaldusprogrammide kasutusjuhendist leiab turvalise seadistamise ja selle kontrollimise kohta piisavalt infot.
Allikad: Magnus Kiisküla, WSI Online'i veebiarenduse juht; Kaarel Aus, Web Systemsi tegevjuht; Tanel Põld, Brightside OÜ tegevjuht
Hetkel kuum