Professor: piim võib tekitada vähki

Harvardi ülikoolis toitumisüksust juhtiv Willett kasvas üles piimafarmis ja alustas ülikoolis tööd 1970. aastatel. Ta on avastanud, et suuri koguseid piimatooteid tarbivatel täiskasvanutel esineb kõrgem tervisehädade risk, kirjutab Ameerika uuriva ajakirjanduse ajakiri Mother Jones.

Miks tagajärjed on sellised, on praegu veel vähem selge. Willet ja teised teadlased kahtlustavad, et põhjus peitub piimas sisalduvas: hormoonid, laktoos ja ka piima parim reklaamlause ehk kaltsium.

Näiteks leidis üks Rootsis tehtud uuring, et üle 2,5 klaasi piima päevas joonud naistel oli kõrgem risk luumurdudeks, võrreldes nendega, kes jõid vähem kui klaasi.

Willett avalikustas 1997. aastal kaheksa aastat väldanud ja 43 000 mehe kaltsiumitarbimist lahanud uurimuse, millest selgus, et kaltsiumitarbimise ja luumurdude vähenemise vahel pole seost. Dekaad hiljem leiti 13 uuringus, et kaltsiumitarbimine ei aidanud märkimisväärselt vähendada puusaluumurde nii meestel kui ka naistel.

Enim üllatas Willettit aga leid, et rohkem kui kaks klaasi päevas piima tarbivatel meestel oli kaks korda suurem tõenäosus haigestuda eesmäärmevähki kui neil, kes ei joonud üldse piima.

Samale järeldusele jõudis ka hilisem uuring ja selle kohaselt kahekordistus eesnäärmevähi tõenäosus neil meestel, kes tarbisid üle 2000 milligrammi (klaasis piimas on ligikaudu 300 mg) kaltsiumi päevas, võrrelduna nende meestega, kes tarbisid vähem kui 500 milligrammi päevas. Ajakirjas American Journal of Clinical Nutrition avaldatud metaanalüüs võttis eelmisel aastal kokku, et „suur piimatoodete tarbimine võib suurendada eesnäärmevähi riski“.

Uuringute tulemused pole siiski lõplikud, sest seni on leitud seos piimatoodete tarbimise ning haiguste vahel, kuid milliste bioloogiliste protsesside tulemusel piim vähki soodustab, pole veel teada. Osa uuringuid nimetab põhjuseks piimasuhkrut D-galaktoosi, mis aitab kaasa organismis põletiku tekkimisele ning vabade radikaalide moodustamisele. Viimaseid seostavad uuringud vanenemise, südame-veresoonkonna haiguste ning rinnavähiga.

Samuti on paljusid piimatoodete tarbimise ja rinnavähi seoseid uurinud jõudnud järeldusele, et kasvajate kasvu võivad kiirendada piimas sisalduvad hormoonid: östrogeen, progesteroon ja insuliinisarnane ühend IGF-1.

Samuti on uuringud leidnud, et liigne kaltsiumi tarbimine võib pärssida D-vitamiini mõju kasvajate kasvu aeglustamisel. Viimast mõju on veel samuti vähe uuritud.

Willetti hinnangul on mõistlik, kui täiskasvanu ei tarbi päevas üle kahe portsjoni piimatooteid (Eesti toitumissoovituste järgi peaks päevas sööma 2-4 portsjonit). Vähemalt üks neist peaks seejuures olema kääritatud toode nagu jogurt, sest see sisaldab probiootilist bakterit lactobacillus, mis aitab piimasuhkrut ehk laktoosi lagundada ning soodustab seedimist. 

Samuti leiab ta, et täiskasvanu ei peaks tarbima üle 1000 milligrammi kaltsiumi päevas, nagu soovitavad Ameerika toitumissoovitused. Seejuures Eesti toitumissoovitused 2006. aastast (värskemad on hetkel koostamisel) soovitavad täiskasvanul tarbida 800, Suurbritannias ja Prantsusmaal on soovitus 700 milligrammi päevas.

Ameerika toitumissoovituste nõukogu Willettiga ei nõustu ja soovitavad vähemalt kolme piimatoodete annust ja vähemalt 1000 milligrammi mineraalainet päevas. Väljaanne Mother Jones soovitab selle mõistmiseks vaadata, mis on soovitusi koostavate inimeste huvid – osa nende uurimustöödest on rahastanud korporatsioonid Dannon ja Nestle, samuti kulutasid piimatööstused aastatel 2004-2014 ligi 80 miljonit dollarit lobistamiseks.

Kas tellija raha mõjutab uuringu tulemusi, küsis Palo Alto meditsiiniuuringute instituudi arst Lenny Lesser ja leidis, et aastail 1999-2003 rahastasid piimatootjad rohkem kui kolmandikku piima kohta tehtud uuringut (kokku 79). Neist 15 said kogu rahastuse sektori firmadelt ning mitte ükski ei jõudnud järeldusele, mis oleks tööstustele kahjulik.