Nädal graafikutes: oodatud pagulased ja kiiduväärt sotsiaalsüsteem

Äripäeva tellitud tippjuhtide uuringust selgus, et kuigi kõigest 8 protsenti vastanutest võtaks Eestisse rohkem pagulasi, kui valitsus plaanib, siis tervelt pooled vastanutest võtaks pagulasi vastu valitsusega sarnaselt mõõdukalt.

“Mina ei elaks nii, et kedagi külla ei kutsu. Teeksin seda aktiivselt, aga targalt - pigem rohkem pagulasi, aga parem valik,” rääkis LHV panga nõukogu esimees Rain Lõhmus artiklis.

Selgus, et e-residentsuse projektiga on liitunud üle 7000 inimese, neist rohkem kui500 kasutavad e-residentsust oma ettevõtte haldamiseks ja nad on loonud Eestisse 242 uut ettevõtet.

Üks näide Eestisse loodud ettevõttest on pärit Malaisiast, kus sealne elanik müüs kohaliku kinnisvara ja börsi kohta raporteid, kuid sai neid pakkuda oma riigis, sest interneti teel ei saanud nende eest maksta, kuna Malaisias ei saa e-residentsuse programmi juhi Kaspar Korjuse sõnul teisi valuutasid vastu võtta. „Nüüd läbi e-residentsuse asutas ta oma ettevõtte, võtab vastu rahvusvahelisi makseid, müüb oma teenust igal pool rahvusvahelisel turul ja talle tähendab see sisuliselt nullist äri võimalikkust,“ rääkis Korjus.

Ükski Lääne-Euroopa suurem börs ei jõudnud novembri parimate börside edetabelis esikümnesse, nentis investor Toomas. 

Suurimate langejate sekka sattus aga hulga Ida-Euroopa riike. Kehvasti läks Ukraina, Poola, Horvaatia ja Rumeenia börsil ning täbara tulemuse tegi ka Kreeka börs, kirjutas Toomas.

Kuigi ettevõtjad on käibe kasvu ja ekspordi suhtes optimistlikud, valitseb siiski nukker meeleolu: vaid 15% ettevõtjatest usub, et järgmisel aastal läheb midagi majanduses paremaks. 

„Kui üldine majanduskliima on külmavõitu, siis ega igaüks oma lõkke ääres ka liiga suurt sooja üles saa. Ning kahjuks Eestis küll poliitilisel tasemel räägitakse palju majanduse edendamisest ja meie heast seisust, kuid reaalses elus tunnetavad ettevõtted ja nende töötajad juba pikka aega paigalseisu," rääkis pikemas artiklis ehitusettevõtte Nordecon tegevjuht Jaano Vink.

Kõige rohkem euroraha ühe elaniku kohta sai Järva maakond ja Tartu maakond, vähim Põlva maakond ja Jõgeva maakond, selgus suurest ülevaatest. Järva maakonda läks kõige rohkem raha ilmselt Mäo ristmiku tõttu. 

Eestil on hiilgav haridussüsteem, hea pensionisüsteem ja emapalk, hinnatakse värskes Euroopa Liidu raportis. 

Eesti saavutas ELi riikide sotsiaalsüsteemide võrdluses kõrge 10. koha. Raportis kirjutatakse, et oleme Euroopa parimate seas, hiilates eriti hariduses. Halvemuselt kolmas oleme aga tervishoiusüsteemi poolest.