Riik peaks leidma raha e-raamatu laenutushüvitiseks

Intervjuus Äripäevale ütles Tallinna Keskraamatukogu teenindusjuht Triinu Seppam, et kirjastajate keelu põhjus on lihtne. Kui raamatukogu laenutab e-raamatu välja, siis autor selle eest laenutushüvitist ei saa, sest e-raamatute laenutusele riigieelarvest makstav laenutushüvitis ei laiene. 

1. detsembri hommikul oli ELLUs laenamiseks 1337 e-raamatut, sh 220 n-ö tasuta e-raamatut. E-raamatute arv võib suureneda või väheneda, sõltuvalt sellest, kas raamatukogu ostab nimetusi juurde või saavad mingil nimetusel litsentsid otsa. Litsentsid on n-ö eksemplarid – ühte e-raamatu litsentsi saab kasutada üks inimene korraga, nt kui oleme ostnud kolm litsentsi, saab e-raamatut lugeda kolm inimest korraga. Uusi litsentse ei pruugi alati olla võimalik juurde osta – sõltub autoriõiguste omajatest, kes võivad otsustada, et uusi litsentse raamatukogule ei müü, ja ka raamatukogu eelarvest.

ELLUs on valdavalt eestikeelne kirjandus, leiab nii eesti autorite teoseid kui ka tõlkekirjandust. Lugemist leiavad ka lapsed ja noored.

Oleme 20 laenutuskorda leppinud kokku Eesti Kirjastuste Liiduga, et julgustada autoriõiguste omajaid e-raamatuid ELLUsse laenutamiseks müüma. Tegemist on kompromisskokkuleppega ning ei ole kirjastustele kohustuslik. Kuni 2014. aastani kehtinud kompromisskokkulepe oli 35 laenutuskorda. Kahjuks on praeguseks juba kolm kirjastust seadnud tingimuseks senise 20 asemel 10 laenutuskorda, muutes sellega e-raamatute pakkumise lugejatele väga kalliks.

2014. aastal ületas esimest korda Tallinna Keskraamatukokku ostetud e-raamatute litsentside keskmine hind, mis on 11,37 eurot, ostetud paberkandjal raamatute keskmist hinda - 11,16 eurot.

E-raamatuid oleme saanud osta Eesti Digiraamatute Keskuse vahendusel. 2014. aastal ei saanud me luba 49 uue e-raamatu nimetuse ostmiseks, st 17,8% küsitud nimetustest, ning lisalitsentse ei saanud osta 11 nimetusele. 2015. aastal oleme seni saanud eitavaid vastuseid 41 uuele e-raamatule ning lisalitsentse ei ole saanud osta 9 nimetuse puhul. Aga 21 e-raamatule, millele 2014. aastal ostuluba ei antud, oleme nüüd, 2015. aastal, pärast uuesti küsimist siiski loa saanud, ja need on ELLUs olemas.

Autorihüvitusfond, mille eesmärk on autoritele ja autoriõiguste omajatele laenutushüvitise maksmine ning mida rahastab riik, hüvitab praegu ainult paberkandjal raamatute laenutuse.Euroopa Liidu infoühiskonna direktiiv ütleb, et raamatute laenutusõigus on üks osa levitamisõigusest, mis on kohaldatav vaid teose füüsilistele koopiatele.

Seetõttu on loodud laenutushüvitissüsteem ainult paberkandjal raamatute kohta, e-raamatuid peetakse teenuseks. Direktiiv muidugi ei ütle, et riik ei võiks välja töötada laenutushüvitissüsteemi e-raamatutele. Küsimus paistab Eestil olevat pigem rahas, riigil tuleks leida lisavahendid autoriõiguste omajatele hüvitise maksmiseks.

Kirjastused, kellelt me ei ole seni saanud nõusolekut ühegi küsitud e-raamatu ELLUsse ostmiseks, on näiteks Sinisukk, Pikoprint ja Ersen.

Ainuke kirjastus, kes on otse välja öelnud, et saame nende e-raamatud osta kindla aja möödumisel ilmumisest (antud juhul ca aastase ooteajaga), on Petrone Print. Teiste kirjastuste põhimõtteid me ei oska kommenteerida.

Raamatukogudel peaks olema võimalus kõiki ilmunud e-raamatuid kohe laenutamiseks osta. Selleks oleks vaja muuta seadusandlust, ka Euroopa Liidu tasandil, et autoriõiguste omajad ei saaks keelduda e-raamatuid raamatukogudele müümast.

Kindlasti tuleks langetada e-raamatute käibemaksu 20%-lt sarnaselt raamatuga 9%-le. Riik peaks tagama autoritele hüvitise sarnaselt paberkandjal raamatutega ka e-raamatute laenutustelt. Meie ettepanek oleks, et laiendada “tühja kasseti” tasu seadmetele, millega on võimalik e-raamatut lugeda, nagu arvuti, iPad, e-luger, mobiiltelefon jms, ja tulu suunata Autorihüvitusfondi, et saaks ka e-raamatute laenutust õiguseomajatele hüvitada.