Hispaania kahe partei võim võib täna lõppeda

Hispaania valijad saavad täna otsustada, kellest saavad 350liikmelise alamkoja liikmed ning valimiste tulemusena otsustatakse ka enamik Senati liikmetest (täpsemalt 266 kohast 208).

Senini on Hispaania parteimaastikku domineerinud kaks parteid: paremtsentristlik Rahvapartei ning Hispaania Sotsialistlik Töölispartei (PSOE). Nimetatud kaks erakonda on domineerinud Hispaania poliitikat viimased 40 aastat ehk pärast Franco surma. Tõsi, esimesed kaks valimist olid mõnevõrra erandeid, kuna oma nimekirjadega välja tulnud parteisid oli mõnevõrra rohkem ning seega oli ka konkurents veidi tihedam.

Eelmistel, 2011. aastal peetud parlamendivalimistel sai Rahvapartei 44,6 protsenti häältest ning teenis seega 186 kohta. PSOE jaoks oli tegu aga viimase 30 aasta suurima hävinguga: partei kaotas valimiste tulemustele viidates tervelt 4,5 miljonit valijat.

Kuni 2013. aastani oli Hispaania majandus väga hapus seisus. Töötuse määr kerkis 27 protsendini, kusjuures ametlike andmete kohaselt olid töötud suisa pooled noortest. Majanduskrahh tõi endaga kaasa ka kinnisvarakriisi, mille tõttu kaotasid paljud perekonnad kodu, kirjutab The Guardian.

Taastumine kriisist pole olnud Hispaaniale lihtne. Töötuse määr on endiselt 20 protsendi juures, IMFi prognooside kohaselt peaks 2020. aastaks olema töötu endiselt 16 protsenti tööealisest elanikkonnast. Töötus on kõrgeim Andalucias, Lõuna-Hispaanias. See tähendab, et tänaste valimiste põhiküsimuseks ongi töötus ning selle probleemiga toimetulemine.

Riigi majanduslik olukord selgitab üsnagi hästi, miks kasinusmeetmete vastu olev partei Podemos on rahva seas nõnda populaarne. Partei liidriks on karismaatiline Pablo Iglesias, erakond loodi eelmise aasta jaanuaris. Üksnes viis kuud pärast partei asutamist sai Podemos Euroopa Parlamendi valimistel kaheksa protsenti häältest. Hispaania regionaalsete valimiste tulemusena on Podemosel kokku 100 kohta regionaalsetes parlamentides.

Teine võimsalt esile kerkinud erakond on Albert Rivera juhitud Ciudadanos. Tõsi, erinevalt Podemosest pole tegu uue erakonnaga – Ciudadanos loodi juba 2006. aastal Kataloonias, eesmärgiga olla vastu katalaanide iseseisvuspüüdlustele. Kui erakond aga teatas, et kandideerida soovitakse üleriigiliselt, kasvas rahva toetus parteile märgatavalt.

Ciudadanos on tsentristlik partei ning paljude ekspertide arvates kaasatakse valimiste tulemusena ta ka koalitsiooni. Senini on euromeelne Ciudadanos tõenäoliselt poolehoidjaid napsanud just Rahvapartei leerist, kes on väsinud viimase korruptsiooniskandaalidest ning pidevatest probleemidest.

Viimaste nädalate uudised on näidanud Hispaania majanduse tublit minekut ning see on kasvatanud ühtlasi ka Rahvapartei toetajaskonda. Siiski, praeguste arvamusküsitluste põhjal võib väita, et enamust nad parlamendis siiski ei saavuta.

Kui senini on Rahvapartei ning sotsialistid kahepeale valimistel kokku saanud reeglina 70-80 protsenti häältest, näitavad viimased arvamusküsitlused, et toetuse koguprotsent on alla 50. Viimaste andmete kohaselt toetas Rahvaparteid 27,4 protsenti valijaist, sotsialistid said toetuse 20,7 protsentilt vastanuilt. Ciudadanose toetusprotsent jääb 19,4 juurde, Podemose oma 17,3 protsendi juurde.

Kui tulemuste proportsioonid peaksid jääma samaks, moodustavad valitsuse tõenäoliselt Rahvapartei ja Ciudadanos.