Puit ahju ja elektriks – metsaomanik rõõmustab

21. jaanuar 2016, 17:00

Heiki Hepner Otsus ergutab metsaomanikke oma metsi majandama ja teeb pisut tasuvamaks...
Foto: Veiko Tõkman

Valitsus võttis vastu otsuse, millega saab peagi taas biomassist elektrit toota. Otsus rõõmustab metsaomanikke, sest tekib üks võimalus väheväätuslikku puitu müüa, kirjutab 28. jaanuari kuukiri Metsandus.

Otsus loob likviidsust
  • Einar Rannula, Puidumüügikeskuse juhatuse liige
  • Igal juhul tervitame. Igati kaua oodatud ja igati positiivne otsus, eriti meile, kes me müüme erametsaomaniku puitu. Erametsaomanik ei pea kohe metsa tegema tormama, see eeldab ikka pikemat plaani, kuid otsus annab kindlasti praegu raskes seisus sortimendile müügilikviidsust juurde. Eriti idapoolsetes piirkondades ja survet tõmmatakse maha ka Kesk-Eestis.
    Ma ei usu, et see hinda palju mõjutab. Euro-paar juurde ja selle hinnatõusu kannatavad pelletitootjad ära.
    Kindlasti ei jõua mädanevaid miljoneid tihumeetreid järele raiuda, kuid otsus aktiveerib metsaomanikke kindlasti metsa rohkem tegema.

Valitsus otsustas edasi liikuda taastuvenergia toetusskeemi muutva eelnõuga, et tagada tarbijatele taskukohaseim viis taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks, anda ettevõtjatele kindlus investeeringute planeerimisel ja luua uusi töökohti.

“See on kauaoodatud rõõmusõnum. Seni polnud raiejäätmeid ja küttepuid kuhugi panna,” rõõmustas Ida-Virumaa metsaomanik ja Virumaa Metsaühistu juhatuse liige Viktor Lehtse. “Graanul Invest, Püssi – kõik on täis. Ka muutub hind õiglasemaks,” lisas Lehtse. Seni on olnud hetki, kui küttepuu hind on nii madal, et omanik peab selle tegemisele peale maksma.

Majanduslik efekt

“Midagigi head siin kehvas majanduses,” rõõmustab metsaomanik ja loodab, et valitus ei anna taas tuulikumeeste lobitööle järele ning otsus jääb püsima.

“Vaieldamatult väga mõistlik otsus, valitsus oleks võinud selle ammu teha,” on rahul ka metsaomanik ja Kohila Metsaseltsi juhatuse liige Heiki Hepner.

Sel on majanduslik positiivne efekt – loob juurde töökohti, võtab kasutusele muidu metsa jääva ja seal mädaneva väheväärtusliku puidu, ergutab metsaomanikke ka küttepuidu iseloomuga metsi raiuma. “Praegu on küttepuidu hind nii madal, et mõnes piirkonnas on varumise omahind kõrgem saadavast müügitulust. Rohelise energia eksport on positiivne ka makromajanduslikul tasemel,” selgitas Hepner.

Metsakasvatuslik efekt

Otsus ergutab metsaomanikke oma metsi majandama ja teeb pisut tasuvamaks hooldusraiete tegemise. “Hooldusraietelt tuleb valdavalt paberi ja küttepuidu iseloomuga puitu ja mõlema hind on praegu väga madal. Nii mõnigi metsaomanik lükkab seepärast hooldusraiet edasi ja see võib negatiivselt mõjuda mitmekümne aasta pärast, kui praegused hooldusraieealised metsad saavad küpseks,” tõi ta välja. Tegemata hooldusraied tähendavad tulevikus viletsa kvaliteediga puitu.

Ka pikalt otsuse heaks töötanud endine Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees ja Hiiumaa Metsaseltsi juhatuse esimees Aira Toss oli väga rahul, et valitsus mõistis, et Eestis on palju ressurssi, mis vastasel korral lihtsalt ära mädaneb. “Olen lihtsalt rõõmus. See on moraalne võit tervele Eestile, majanduslik võit Kirde-Eestile.”

“See taaseralduv süsinik on olnud seotud, maa kasutatud, see läheb muidu raisku. Töökohad saab luua, tehnoloogia on olemas. Kõik saab taas kasutusse,” lisas ta.

Ka Eesti Erametsaliit tervitas otsust, mis annab võimaluse Narva elektrijaamades tulevikus taas küttepuud põletada. Liit on veendunud, et küttepuidu kasutamine Narva elektrijaamades aitab kiiresti parandada tööhõivet meie maapiirkondades ja elavdada majandust.

“Energiapuidu kasutamisest võidavad just meie Eesti oma inimesed. Puitkütuse varumise ahelas osaleb vähemalt kümneid kordi rohkem inimesi kui teiste taastuvenergia lahenduste puhul,” selgitas Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ants Erik. “Iga tihumeeter puitu aitab majandust liikuma panna ja toob riigile jõukust töökohtade, maksude ja omanikutulu kaudu. Iga miljon tihumeetrit kasutusele võetud puitu loob ligikaudu 2400 töökohta just maapiirkondadesse, kus praegu on tööhõivega eriti suured probleemid. Metsanduse arengukava täites on võimalik juurde luua 12 000–15 000 töökohta.”

Raiemahud on kukkunud

Eesti aastane raiemaht on praegu alla 10 miljoni tihumeetri, kuigi metsanduse arengukava näeb aastaseks mahuks ette stabiilselt 12–15 miljonit. “Möödunud aastal erametsades 15–25% võrra kukkunud raiemahu tagajärjel kadus metsandussektoris 2000–3000 töökohta ja riigil jäi saamata suur hulk makse,” kirjeldas Ants Erik praegust olukorda.

Küttepuu hind on olnud stabiilselt madal juba viimased 3–4 aastat, alates 2014. aasta keskpaigast on suured probleemid ka paberipuu müügiga, mis veelgi on võimendanud hinnasurvet küttepuule.
Passiivsuse põhjus erametsa majandamisel ei ole sugugi ainult puidu madal hind – kütte- ja paberipuidul lihtsalt polegi ostjat. Kuna aga keskmises erametsas on madalakvaliteedilise puidu osakaal üle poole mahust ja metsa majandada ei tasu, siis jätab omanik vajalikud tööd üldse tegemata.

Lisaks energiapuidule jääb paraku metsa seisma ka palk ja muu puidusortiment, mis sobiks saetööstusesse saatmiseks ja edasiseks väärindamiseks.

Järele raiumine on võimatu

Eesti on alla soovitatava raiemahu metsa majandanud juba viimased 20 aastat. Erametsades on küttepuuilmelisi puistuid 100 miljoni tihumeetri jagu ja sellest 50 miljonit tihumeetrit vajaks kohe raiumist, kuid tegelikult raiutakse praegu samailmelisi puistuid ainult kaks miljonit tihumeetrit aastas. “Kasutamata puitu on kuhjunud nii palju, et “järele raiuda” on seda võimatu ja tõenäoliselt kõduneb ära umbes pool küpsenud puistutest,”  hindas Ants Erik praegust raiskamise ulatust.

Statistikaameti andmetel raiutakse Eestis metsa umbes 2/3 jagu sellest, mis on meie metsade aastane juurdekasv. Alates 2004. aastast on raie olnud 44–70 protsenti metsa juurdekasvust.
“Eesmärk on see, et madalakvaliteedilisele puidule tekiks üldse mingi kasutusvõimalus,” ütles Ants Erik. “Kui veel arvestada ka Eesti tegelikku raievõimsust, siis ei ole raiemahtude järsk kasv juba tehniliselt võimalik. Kõigele lisaks saab rahvusvahelisel vähempakkumisel üheks tingimuseks tõenäoliselt see, et energiatootmisel kasutatakse vaid sertifitseeritud puitu ehk siis sellist, mis on kasvatatud vastutustundlikult.”

RMK juhatuse esimees Aigar Kallas leiab, et otsus on kindlasti positiivne. “Kui tekib üks tarbimiskoht juurde, saab riigimetsast sinna materjali viia, tõusevad nii nõudlus kui ka hind. See aitab majandustulemusi parandada,” lisas ta.

Taastuvenergia ülejääki saab pakkuda müüki

Hambutu arengukava
  • Eesti Erametsaliit ja Eesti Taastuvenergia Koda tõid oma pöördumises välja, et muutunud julgeolekusituatsioon on teravalt tõstnud päevakorda energiajulgeoleku küsimuse. Ehkki Venemaalt imporditava maagaasi osakaal primaarenergia tarbimises on vaid kümnendik, toodetakse maagaasist kolmandik riigi soojusenergiast. Probleemiks on nii varustuskindlus kui ka monopoolne hinnakujundus.
    Mullu oktoobris tehtud ühispöördumises tehti riigile ettepanek töötada välja konkreetne meetmete pakett, millega kiirendataks investeeringuid kodumaistesse puhastesse energiatootmisviisidesse, mis viiksid Venemaa maagaasi tarbimise miinimumini. Soodustama peab kodumaise biokütuse ulatuslikumat kasutuselevõttu.
    Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium nõustus, et Eesti maagaasituru sõltuvus ühest tarnijast on lubamatult suur ja peab vajalikuks astuda samme kohalike kütuste kasutuselevõtuks, samal ajal ka gaasi tarneallikaid mitmekesistades.

Valitsus otsustas, et Eesti peaks aktiivselt osalema Euroopa Liidu taastuvenergia ühisturul ja suunama Eesti taastuvenergia ülejäägi müüki teistesse liikmesriikidesse.

Eesti riik on võtnud Euroopa Liidu ees siduva kohustuse viia aastaks 2020 taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimises 25 protsendini, samas 2014. aastal oli Eesti taastuvenergia osakaal lõpptarbimises juba 26,3%.  

“Eesti saab pakkuda juba olemasolevat taastuvenergia eesmärki ületavat kogust ning võimalust vastavate riikidevaheliste kokkulepete korral täiendava taastuvenergia müüki teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele. Arvestades Eesti taastuvenergia tootmise potentsiaali, ulatub selle ekspordituru maht Eestis üle 50 miljoni euro. Ning statistikakaubanduse võimaluse kasutamine loob metsanduses enam kui 2300 uut töökohta, paljud neis Virumaal. Eksport ning uued töökohad on kindlasti majandusele hea sõnum,” sõnas majandus- ja taristuminister Kristen Michal.  

10 miljonit eurot maksutulu

Teiste riikide tarbeks toodetud taastuvenergia rahastavad ostjad. Toodetud energia jääb Eestisse, üle kantakse vaid toodetud statistilised kogused.

Nii näiteks saab taastuvenergiat toota statistikakaubanduseks Narva elektrijaamades põlevkivi asemel puiduhaket kasutades maksimaalse potentsiaaliga kuni 3 teravatt-tundi aastas. Puiduhakke kasutamise suurendamine energia tootmiseks annab võimaluse Eesti metsade raiemahu suurendamiseks. Raiemahu suurendamine ühe miljoni tihumeetri võrra toob ka 10 miljonit eurot maksutulu.  

“Statistikaühikute müük loob võimaluse täiendav taastuvenergia tootmise potentsiaal kasutusele võtta Eesti elektritarbijaid koormamata ja seeläbi elavdada Eesti majandust,” ütles Michal.

“Statistikakaubandusega tehtava statistika tootmiseks korraldatakse vähempakkumine ja statistika müügil luuakse mehhanism, et välistada negatiivsed mõjud puidu- ja kaugkütteturgudele. Kõikidele tehingutele eelnevalt hinnatakse selle mõju toormeturule.”

Valitsuse otsus võimaldab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil liikuda edasi taastuvelektri ja tõhusa koostootmise toetusskeemi muutva elektrituruseaduse eelnõu kooskõlastamisega.

Välistama peab ülekompenseerimise

Toetusskeemi muutmise eesmärk on tagada Eesti taastuvelektri tootmise eesmärkide täitmine, järgides Euroopa Liidu abi suuniseid, ja välistada võimalik tootjate ülekompenseerimine.

Toetusskeemile riigiabi loa taotlemisel võttis Eesti kohustuse täita puudujääv taastuvelektri kogus konkurentsile avatud vähempakkumiste korraldamisega. Eesti on seadnud eesmärgiks toota aastaks 2020 elektri kogutarbimisest 17,6 protsenti taastuvatest energiaallikatest, mida on umbes 500 GWh enam kui praegu.

Artikkel ilmub 28. jaanuari kuukirjas Metsamajandus, kust saab veel lugeda võsalõikuri kasutamisest ja millist teadust metsas tehakse.

Jälgi Äripäeva sotsiaalmeedias
Äripäeva uudiskiri

Telli värsked majandusuudised oma meilile. Liitu Äripäeva uudiskirjaga:

* E-mail:

* Nimi:

Täname, et tellisite Äripäeva uudiskirja!

Saatsime teie e-posti aadressile liitumise kinnituskirja.

Kui kinnituskiri pole teieni jõudnud, kontrollige, kas sisestasite aadressi õigesti. Küsimuste korral võtke ühendust online@aripaev.ee.

Tellitud uudiskirjast saate loobuda iga saadetud uudiskirjaga.

Seotud lood
Märksõnad

Toimetaja valik

ravimid 10:45 23. juuli 2016

Üllatus üksikapteegi pidajalt

Kui apteegiketid on mullu näidanud üsna kehva tulemust, siis üks eralditegutsev Kalamajas apteek Tallinnas on kahele omanikule kolmas aasta dividende pakkunud.
12:33 23. juuli 2016

IMF juht läheb kohtu alla

Arvamused

Sisuturundus

Fotod ja videod

Investor Toomas

Investor Toomase portfelli hetkeseis:

252 400 €

RAHA

21%

AKTSIAD

79%
Aktsiaportfelli graafik
1k
6k
1a
5a
max
 
Portfelli uuenemise samm 1 päev

Ühisinvesteerimine

Börsiuudised

10:45 22. juuli 2016

Kas Apple tuleks maha kanda?

2

Indeksid

Indeks
Periood

Tallinna börs

  % EUR
Arco Vara--
Tallinna Kaubamaja--
Silvano Fashion--
Merko Ehitus--
Harju Elekter--

Uudised

10:00 22. juuli 2016

Ekspress Grupp laiendab haaret

Kasulikud


Äripäev meenutab


Kõik eramaja ehitusest 2016

Miks kasutada majaehitusel projektijuhtimise teenust?

Äri eduks

Äripäeva kliendiblogi

    Konverentside laadimine

Kasulikud pakkumised

Autorollo afäär

Rosimannus

Suur ülevaade: kuidas kõik toimus

Äripäeva TOPid

Palga TOP

Rikaste TOP

Dividendide TOP

Gaselli TOP

TOP 100

Juubel

Vabalt!

Edulugu nimega Sylvester

Paberlehe PDF

Täname
Täname, et teatasite sobimatust kommentaarist.

Sulge
Saada vihje
Äripäev ootab lugejatelt vihjeid huvitavate ja põnevate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Äripäevas. Vihje saatja võib jääda anonüümseks.